Eesti kirjandus - tabel (0)

Kümnend
Teemad
Autorid
Teosed
Huvitavat
1940
Kommunistlik propaganda.
Luule – Poeem , võitlus ja igatsusluule.
Proosa ja draama – jutustus, olu-kirjeldus, näitekirjandus, romaanid ja novellid põgenemisteekonnast,
Juhan Smuul, Debora Vaarandi ,
Karl Ristikivi , August Gailit
Friedebert Tuglas , August Mälk
Marie Under, Hendrik Visnapuu
Ilmar Laaban , Kalju Lepik
Raimond Kolk
Juhan Smuul – „Järvesuu poiste brigaad “, „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“. Debora Vaarandi – „Põleva laotuse all“, „ Talgud Lööne soos“. Karl Ristikivi – „Võõras majas “. August Gailit – „Ekke Moor“. Friedebert Tuglas – „Unelmate maa“. August Mälk – „Hea sadam“. Marie Under – „Mureliku suuga “. Hendrik Visnapuu – „Tuule-ema“. Ilmar Laaban – „Ankruketi lõpp on laulu algus“, Kalju Lepik – „Nägu koduaknas“, Raimond Kolk – „Ütsik täht“, Jaan Kruusvall – „Pilvede värvid“,
Okupatsioonid kehtestasid range tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940-1944 kahanes märgatavalt uute eestikeelsete kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandusja kodueesti kirjandus.
1950
Luule – Poeem, võitlus ja igatsusluule.
Proosa - novell , realistlik , jutustus, olukirjeldus, ajalooainelised panoraamromaanid,
Draama – realistlik, päevakohased teemad.
Juhan Smuul, Rudolf Sirge,
Aadu Hint , August Jakobson , Gustav Suits, Ivar Grünthal,
Marie Under, Ilmar Laaban,
Kalju Lepik, Jaan Kross
Juhan Smuul – „Kirjad Sõgeda külast“, Rudolf Sirge – „Maa ja Rahvas“, Aadu Hint – „Tuuline rand “, Gustav Suits – „Tuli ja tuul“, Ivar Grünthal – „Uni lahtiste silmadega “, Marie Under – Sädemed tuhas “, Ilmar Laaban – „Rroosi Selaviste“, Kalju Lepik – „ Kivimurd “, Jaan Kross – „Söerikastaja“,
Proosateoseid ilmus vähe, nende temaatika sõltus poliitilistest ettekirjutustest. Selle aja proosas tõusid esile panoraamromaanid. Näite-kirjandust hindas omaaegne kriitika kõrgelt, kuid ajaproovile pole see vastu pidanud. Draamasse tuli tagasi realistlik kujutus viis.
1960
Luule – uusromantiline, unustatud vana taasavastamine, kassetluule
Proosa – novell, miniatuur, lühiromaan, modernistlik, dokumentaalne, ajalooline
Draama - metafoorne
Juhan Smuul, Arvo Vihalemm ,
Urve Karuks , Ilona Laaman ,
Karl Ristikivi, Jaan Kaplinski ,
P.E Rummo, Arvo Valton ,
Mati Unt,
Juhan Smuul – „Kihnu Jõhn“, Arno Vihalemm – „Tsooloogia ehk Ingel lindudega“, Urve Karuks – „Savi“, Ilona Laaman – „Mis need sipelgad ka ära ei ole“, Karl Ristikivi – „Inimese teekond “, Jaan Kaplinski – „Tolmust ja värvidest“, P.E Rummo – „Lumevalgus... lumepimedus“, „Tuhkatriinumäng“, Arvo Valton – „Kaheksa jaapanlannat“, Mati Unt – „Võlg“,
1960. aastate lõpul iseseisvus Eestis noortekultuur ja hakkas mõjutama ka kirjandust. Luulekassetid ilmusid aastatel 1962-1968, neis esile tõusnud autoritel on olnud määrav tähendus 20. Sajandi eesti luules. Kerkis esile realistlik isikuromaan, noorsoo lemmikuks sai Mati Unt noorte elu käsitlevate lühiromaanidega.
1970
Luule – igapäevased inimlikud nähtused, keskpunktis olid kassetiautorid, vabavärss, ökoloogiline mõtteviis
Proosa – Ajalooline ja dokumentaalne, olmekirjeldus, modernistlik.
Draama – ühiskonna ja inimese vahekord , nõukoguliku elulaadi kriitika
Debora Vaarand, Ellen Niit,
Kersti Merilaasi, Hando Runnel ,
Jürdi Üdi, Lennart Meri
Mati Unt, Jaan Kross,
Mats Traat , Enn Vetemaa
Debora Vaarand – „Tuule valgel “, Ellen Niit – „Maailma pidevus“, Kersti Merilaasi – „Antud ja võetud“, Hando Runnel – „Avalikud laulud“, Jüri Üdi – „Detsember“, Lennart Meri – „Hõbevalge“, Mati Unt – „Via regia“, „Sügisball“, Jaan Kross – „Keisri hull“, „Pöördtoolitund“, Mats Traat – „Tants aurukatla ümber“, Enn Vetemaa – „Püha Susanna ehk Meistrite kool“,
Draama keskmes oli ühiskonna ja inimese vahekord, samuti ajaloo ja mälu problemaatika. Ehkki kirjanduses polnud võimalik kritiseerida riiklikku poliitikat, sagenesid ühiskondlikud teemad: võõrandumine, korruptsioon, ühiskonnast eemaldumine ning traditsioonilise perekonnamudeli lagunemine .
1980
Luule – dadaism, sürrealism, futurism , ekspressionism , biitluule.
Proosa – Suur muudatust ei toimu, erinevate tekstide kokkupõimimine, üksikud Siberi-lood ja seksuaalselt avameelsed romaanid.
Draama – aegade seos, juurde otsimine, põlvkondade kett.
Viivi Luik, Merle Kuresoo ,
Enn Vetemaa, Lennart Meri,
Mihkel Mutt , Jaan Kross,
Doris Kareva , Hando Runnel,
Jaan Kaplinski
Viivi Luik – „Seitsmes rahukevad“, Merle Kuresoo – „Olen 13-aastane“, Enn Vetemaa – „Nukumäng“, Lennart Meri – „Hõbevalgem“, Mihkel Mutt – „Hiired Tuules“, Jaan Kross – „ Wikmani poisid“, Doris Kareva – „Vari ja Viiv “, Hando Runnel – „Punaste õhtute purpur“, Jaan Kaplinski – „Õhtu toob tagasi kõik“.
Ainulaadne nähtus M.Kuresoo nn sotsioloogilised teatritekstid. Toimus kirjandus murrang, suurenes dünaamilisus ja mängulisus, esiplaanile tõusid modernistlikud ja postmodernistlikud tendentsid. Luules esines koomikat, irooniat, keelemänge. Kirjandus tõestab sõna erakordset jõudu.
1990
Luule – Vähem äärmuslikke eksperimente, teadlikud stiilimängud, iroonia . Proosa – teose keel on omaette tähelepanuobjektiks, rikutakse tegelikkuseilusiooni, . Teemaks identiteet , eriti sooline identiteet. Näitekirjandus – tugevad postmodernistlikud jooned..
Tõnu Õnnepalu, Jaan Undusk ,
Peeter Sauter, Mari Saat ,
Andrus Kivirähk, Ervin Õunapuu,
Mati Kõiv,
Tõnu Õnnepalu – „ Piiririik “, Jaan Undusk – „Kuum, Peeter Sauter – „ Indigo “, Mari Saat – „Võlu ja vaim“, Andrus Kivirähk – „Ivan Orava mälestused“, Ervin Õunapuu – „Eesti gootika“, Mati Kõiv – „Tagasitulek isa juurde“,
Ajaloo ja mälu teemad, filosoofilisus ja nägemuslikkus. Silma torkavaim vool oli maagiline realism , mida esindas M. Heinsaar , kuid see ei muutunud valdavaks.