10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
116 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Bibian Mandel
Õppematerjali autor
Positiivne ja toetav ning usalduslik kliima on oluline sotsiaalsele arengule. Lasteaiaõpetaja võimalused lapse sotsiaalse arengu soodustamiseks: • toetada lapse kohanemist lasteaiaga, tehes tihedat koostööd koduga. • Lapses turvatunde suurendamine, kokkuleppida kindlad tegutsemisreeglid ja- ootused, • saab toetada laste tunnet, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka, kaasates lapsi ühisesse tegevusse. • õpetaja tegeleb kasvatustöö käigus laste sotsiaalsete oskuste arendamisega. 3 Lapsed vajavad turvalisust, tunnet, et neid väärtustatakse, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka. Lapse suhted eakaaslastega, grupiprotsessid. Kui laps mängib eakaaslastega, siis toimub suhtlemine võrdsega ning laps saab kogemuse, mida tal kuskilt mujalt võimalust saada ei ole. Suhe eakaaslastega omab olulist rolli elus edukalt hakkama saamisel.
Essee „Ebatõhusad ja tõhusad verbaalsed viisid õpilaste/laste probleemidega hakkamasaamisel“. Svetlana Kobenjak, KELA 1, TÜNK Hea õpikeskkonna üheks aluseks on õpetaja ja õpilase vaheline koostöö ja rahuldust pakkuv suhe. Ilmselt on aga iga laste ja noortega töötav täiskasvanu kogenud rõhuvat tunnet, kui õpetamise head püüded justkui vastu seina jooksevad ja suhted õpilasega pingeliseks muutuvad – see võib olla väga väsitav olukord ja võtta õpetamistahte. Head suhted õpilastega toovad aga õpetajale rõõmu ja energiat. Nii püsib jaks teha õpetamise keerulist tööd ja hoiduda läbipõlemisest. Järgnevad suhtlemisnipid on abiks õpilaste ja lapsevanemate kuid ka kolleegidega lävimisel. Samuti toimivad need isiklikus elus. Eks lapsed ja täiskasvanud ole igal pool sarnased – kõik me vajame tähelepanu, tunnustust ja austust. Head suhted on siirad, neis pole näitemängu. Neil samadel põhimõtetel toimivad suhted kodus kui koolis, nii laste kui täis
võimaluse kulutada energiat ja liikuda; · Anna lasteaiale informatsiooni oma hüperaktiivsest lapsest; · Jaga kasvatajale vihjeid asjadest, mis last köidavad, aitavad; · Koosta koos lasteaiaga kirjalik tegevusplaan, kus lepitakse kokku ühised mängureeglid lapse kasvatuses ja hoius. Igapäevaseid tegevusi lasteaia ja kodu vahel on hea teada anda vihiku abil, kuhu kirjutatakse lasteaias toimunud sündmused, mitte märkused; · Aita last sotsiaalsete kontaktide loomisel ja hoidmisel. Tee lapsega koos läbi neid sotsiaalseid olukordi. Seleta, kuidas teiste lastega suheldakse; · Teavita last eelseisvast väljaminekust (nt külla, arsti juurde vms). Katseta ja leia oma lapsele sobiv etteteatamise aeg; · Varu kõikideks tegevusteks piisavalt aega. Kui on võimalik, siis võiks paigutada selline laps rühma, kus on temast nii nooremaid, kui ka vanemaid lapsi
lapsed individuaalselt n-ö võitjateks ja kaotajateks, vaid oluliseks muutub koostegutsemine ning selle väärtustamine. Sellises koostöörühmas saavad erinevate võimetega lapsed panustada erineval moel ning tunnetada ikkagi õnnestumist ja eduelamust. Samuti õpivad lapsed üksteist aitama ja koos tegutsedes on ka lõbusam. Ühistegemine võimaldab lastel väljendada oma mõtteid ja arvamusi ning seeläbi toetada ka uute teadmiste ja oskuste omandamist. Oluline on, et lastel on võimalik sellise koostöö korral saada õpetajalt selgitusi ja tuge ning neid julgustatakse ise lahendusi leidma. Ühised tegevused rühmatööna aitavad kaasa laste sulandumisele ja ennetavad tõrjutuse 8 tunnet. Kui poisid ja tüdrukud näevad koostöö väärtuslikkust ja tunnevad sellest rõõmu,
sallida ei saa, muul juhul ignoreerida. Kui laps rõõmsalt raamaturiiuli sisuga tutvub, võib vanem seda vaikselt eemalt jälgida või need raamatud kõrgemale paigutada, mida laps rikkuda ei tohi. Kui aga laps uudistab nugade-kahvlite sahtlit, tulist pliiti või lennutab legoauto väikevenna poole, tuleb tõenäoliselt sekkuda. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates keskkondades (vt Smetana, 1993). Nende reeglite mõistmine on vajalik eeldus sotsiaalselt kompetentseks käitumiseks. Reeglitest arusaamist täheldatakse juba alla kolmeaastastel lastel. Kuueaastased eristavad juba üsna hästi moraalseid ja konventsionaalseid reegleid ning teevad seda ennekõike tuttavates situatsioonides. Näiteks teab laps üsna varakult, et valetamine on halb, mis muidugi ei tähenda seda, et ta omab
Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0–1 a) – emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga, • väikelapse iga (1–3 a) – esemeline tegevus, • koolieelne iga (3–7 a) – rollimäng 2.Varajase sekkumise mõiste, eesmärgid ja põhimõtted. Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste
Ta ei pööra lapsele tähelepanu, ei tunne huvi ja ei mängita last. Seeläbi kasvab piirideta ja normideta laps ning tal esineb sageli käitumisprobleeme. Kui niisugune keskkond on ülekaalus ja teisi hoolivaid täiskasvanuid lapse läheduses ei ole, siis võib tal tekkida raskusi lähisuhete loomisega (Kraav 2007). 132. Mida peab arvestama õuesviibimise organiseerimisel? ilmastikuga 133. Mida on vaja, et lapse mäng areneks? Kujutlusvõimet, ideid, 134. Milline on mängu arengu sotsiaalsete astmete järjestus? Üksimäng, pealtvaataja mäng, kõrvuti e paralleelmäng, seotud e assotsiatiivne mäng, koos- ehk kooperatiivses mängus. 135. Mis on põhjused, kui laps ei suuda välise abita siseneda mängu- ja muinasjutumaailma? Lapsel pole piisavalt fantaasiavõimet ja loovust. 136. Miks on vajalik omaealiste laste koosmängimine, tegutsemine? Arendab empaatiavõimet, teistega arvestamist, areneb suhtlemis oskus ning meeskonnatöö. 137
Inimene pole norme ära õppinud. Üks põhjuseks, miks ei ole norme ära õppinud on see, et inimene on liiga noor (vanus) või on inimesel puue, mis ei piiritle seda normi ning seetõttu käitub inimene normi vastaselt. Antisocial personality düssotsiaalne isiksus. Selle haiguse saab määratleda Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kaudu. Düssotsiaalne isiksus isiksusehäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. Tavaliselt esineb kalk hoolimatus teiste suhtes; tugev ja püsiv vastutustunde hoiak; sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eriamine; võimetus püsisuheteks; madal frustratsioonitaluvus; võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest ja nii edasi. Attention deficit disorder - see on düssotsiaalne isiksus, seda väljendit kasutab psühhiaater. Attention deficit disorder on täiskasvanu isiksuse ja käitumishäire. Seda diagnoositakse vaid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid