1. Põllumajandusliku maa jagunemine. Haritav maa, mida kasutatakse põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks. Selle alla kuuluvad põllumaad, mitmeaastased istandikud, oliivipuusalud, viinamäed ja kultuurrohumaad. Looduslik rohumaa, s.o loodusliku rohukamaraga maa-ala, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed. Inimesed karjatavad nendel loomi või teevad haljassööta. 2. Põllumajandust mõjutavad tegurid. Looduslikud tegurid, millest sõltub vegetatsiooni- ehk taimekasvuperioodi kestus. Päikesekiirguse, soojuse ja niiskuse hulk. Majanduslikud ja majanduspoliitilised tegurid, mis väljendub inimeste nõudluses ja ostujõus. Väikese ostujõuga riikides peavad põllumehed müüma oma rahvusvahelisele turule. Seda teevad ka suure ostujõuga põllumehed, aga nad rahuldavad ka oma riigi inimeste vajadused ja alles siis välisturul. Põllumajandus nõuab väga palju kapitali st investeeritud kapital on väga kaua tootmises kinni, enne kui põllumees selle...
mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % ...
Kuidas hundid muutsid jõgesid? Nad andsid paljudele loomadele elu. Nad tapsid põtru. Need kohad kus hundid elasid, hakkasid elama, tuli palju erinevadi loomi. Jäneste ja tuhkrute arv kasvas ja see tõi juurde kotkaid, Hundid muutsid jõgesi vähem erosioone, stabiliseerisisd. 70 aastat ei olnud hunte, selle ajaga jõudis hirvede populatsiooni arvukus kasvada. Kuna ei olnud tippkiskjat, ei jäänud populatsioon pidama, vaid kasvas edasi ja tagajärjeks oli et kõik hein söödi ära e tugev ülekarjatamine. Kannatajateks olid kõik kes sõid taimi. Hundid hakkasid hirvede populatsiooni vähendama. Hirved hakkasid vältima teatuid kohti parkide. Kui ülekarjatamine lõppes, hakkas kooslus taastuma. Lindudega tulid ka putukad. Koprad kujundavad ümber ökosüsteemi, ehitavad jõgedele tammid, muudavad veereziimi, tekivad üleujutused. El tulid juurde veelinnud, kalad, kahepaiksed ja kõik kes on seotud jõega. Raipesööjad karud, kotikad, putukad(kes
Argentina Vabariik Referaat Üldiseloomustus Argentina pindala on 2780400 km², millest maad on 2,736,690 km² ja vett 30,200 km². Rahvaarv on 3 657 800 inimest(13in/ km²), pealinnaks on Buenos Aires ja pealinnas elab üle 10 miljoni elaniku, riigikeeleks on hispaania keel, aga räägitakse ka inglise, itaalia, saksa ja prantsuse keelt. Rahaühikuks on Argentina peeso (ARS). Argentina asub Lõuna Ameerika lõunaosas ja omab ühist riigipiiri Boliiviaga, Brasiiliaga, Tsiiliga, Paraguaiga ja Uruguaiga. Argentina ida ja keskosas on lauge maastik, lääne ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Argentina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 ja juulis +10 ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16. aastane sademete hulk on 500...
Kiiresti kasvav rahvastik vajab rohkem toitu ja sellepärast haritakse põldudeks kogu selleks sobiv maa. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid suurendavad kariloomade arvu ja liiguvad väljakurnatud aladelt edasi soodsamatesse piirkondadesse. Kuid nende "põgenemine" kõrbe eest toob kõrbe nendega kaasa. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu- ja karjamaadel normaalselt taastuda, on tulemused katastroofilised. Loodusele teeb liiga ülekarjatamine, põllumuldade kurnamine ja ka puude ning põõsaste kütteks raiumine. (5.) Kasutatud kirjandus: 1. ,,Loodus ja inimgeograafia." põhikoolile III osa. 2. ,,Kõrbed." 3. ,,Maailma kümme esimest kõrbed." 4. ,,Looduse entsüklopeedia." 5. ,,Maailma atlas." 6. ,,Maailma loodusimed." 7. www.miksike.ee 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikipeedia_kasutamisjuhend 9. http://maps.google.com/maps?hl=en&q=namibi%20k%C3%B5rb&ie=UTF- 8&sa=N&tab=il 10. http://www
Geograafia kt lk 85 - 106 1. Millised näitajad iseloomustavad riigi põllumajandust? Riigi põllumajandust iseloomustavad põllumajandusega hõivatud inimeste osatähtsus ja põllumajanduse osatähtsus SKT-s 2. Iseloomusta looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele. LOODUSLIKUD TEGURID: KLIIMA: MULLAD: RELJEEF: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine. * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle. * kasvuperiood * paksus, lõimis MAJANDUSLIKUD TEGURID: KAPITAL: TÖÖJÕUD: VALITSUSE POLIITIKA: * hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaa...
Sooldumise, võib tõusta veetase. b. Põldude üleväetamine? Mulla saastumine, põhjavee reostumine, toiteelemintide suurenemine veekogudes. c. Liigsete taimekaitsevahendite (pestitsiidide) kasutamine? Ökosüsteemi mõjutamine d. Liiga suurte põldude rajamine? Tolmutormid e. Ülekarjatamine? Taimed süüakse ära, kõrbestumine, ülekarjatamine. f. Võõrliikide sissetoomine põllumajanduslikul eesmärgil? Looduslike liikide väljatõrjumine g. GMO-kultuuride kasvatamine? Hübriidide teke, tolmeldajate vähenemine 23. Kuidas takistada muldade erosiooni, kõrbestumist, sooldumist? erosioon- oskuslik maaharimine- terass ja riba põllundus, õiged külvikorrad kõrbestumine- sooldumine- niisutada tuleks üliväärtusliku põhjaveega, eriti kui seda teha
Põllumajandus See kuulub esmasktorisse. Sinna kuulub veel metsandus ja kalandus. Põllumajandus on elutähtis majandusharu, kuna saagid on inimestele toiduks ja tööstusele ressurssiks. Tartmaal on põllumajanduse hõive 3,2 % Maa Terve Maa ei ole põllumajanduse jaoks hea koht. Maailma maakasutus: 27% on metsad, 20% on siseveekogude all , 19% on vähekõlbmatu maa, teed ja ehitised on 3% ja põllumajandusliku maad on 31%. See jaguneb kaheks: haritav (põllud,istandused) ja rohumaad, mida on 21%(heina-karjamaad). Enamik ehk 90% elab 10% maailma pindalast. Põllumajanduse osa SKT-st Bangladeshis 63%, Hiina 50%, Indoneesia 45%, Türgi 40%, Poola 28%, Taani 4%, Saksamaa 3%. Rikkamates riikites on väiksem,kuna parem tehnoloogia ja vastupidi. Põllu...
Põllumajandus 05.09 · Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajanduses annab vähem kui 5% maailma SKP-st; · 31% maaakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Taimekasvatus · Teraviljad · Mugulviljad (kartul, bataat) · Õlikultuurid · Suhkrukultuurid · Mõnukultuurid (kohv, tee) · Söödakultuurid (juurviljad, põldhein) · Kiukultuurid · Köögiviljad · Puuviljad Loomakasvatus · Veised piimakai, lihakari, tööloomad · Sead · Lambad villa- ja lihalambad · Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt · Karusloomad, polaarrebasedm naaritsad jt. · Muud loomad, hobuses, kaamelid jt. · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega isel...
putukamürki. Praegu väljasuremisohus przewalski hobune. rohtlahaukurid Inimtegevus Rohtlapiirkondi võib vabalt kutsuda maailma viljaaidaks. Peamine mida rohtlates kasvatatakse on nisu. Suuremad rohtlapiirkonnad sobivad hästi karjamaadeks, kus peamiselt kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. Tänapäeval on rohtlates looduslikku taimkatet säilinud vähestes kohtades. Suurimad probleemid rohtlates on ülekarjatamine, mille tagajärjeks on kõrbed, tugevad tuuled, millest tekivad tolmutormid ja tugevad vihmad, millest tekivad uhtorud. uhtorud nisu
võimalusi ja vähendavad toiduga kindlustatust. Loomakasvatus kannatab samuti veepuuduse tõttu. Paljudes riikides on põllumajandustootjaid vaevanud põuad, lisaks hävitavad toiduainete tootmist troopilised tormid, tugevad vihmad ja üleujutused. Vaeste riikide põllumajanduse tootlikkuse takistuseks on lisaks puudulikule infrastruktuurile ka valed põllumajanduslikud tavad, metsaraie, maapinna üleharimine ja ülekarjatamine. Pinnase erosioon, sooldumine ja kõrbestumine süvendavad toidupuudust. Nälg tuleneb ka vaesusest. 1,25€ - liiga väike summa, et oleks piisav toitaineid söödud sisses. Ei jaksa ka põllumajandustootjad teravilja seemet, väetisi, kahjuritõrjevahendeid või sobivaid tööriistu osta. Nad ei suuda hoolitseda oma karja tervise eest, näiteks loomi vaktsineerida. Teatud paikades tuleneb nälg ning eelkõige alatoitumus ka teadmatusest. Näiteks
Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad) - Pohtlakarjamaad - Poolkõrbekarjamaad Tootmine sõltub: - Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev P...
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim...
monokultuuride kasvatamine (kurnab mulda), reostumine kemikaalide ja tööstuse jääkainetega, samuti ülekarjatamine [kuivadel aladel rikub niigi õrna pinnast] ja masinad (tallamine), maalihked, erosioon maavärinad, maapinna langus. Selle tulemusel võib ala kõrbestuda. Parasvöötmes liigniiskete uudismaade kuivendamine on alandanud põhjavett ja rikkunud looduslikku veereziimi. Kliimamuutused neid põhjustavad metsade majaraiumine (suureneb kasvuhoonegaaside kontsentratsioon), ülekarjatamine, biojäätmetega tegelemine. Elupaikade vähenemine seda põhjustavad metsade maharaiumine, liigniisutamine, ülemäärane pestitsiidide kasutamine, valed maaharimisvõtted. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine seda põhjustavad samad asjad, mis elupaikade vähenemist, peamiselt uute looduslike rohumaade kasutuselevõtt ja metsade maharaiumine, ka biojäätmetega tegelemine (nt biojäätmed vette veeloomastik hävineb).
kuivatades seda. Teised kõrbed tekivad ookeanihoovuste mõju tõttu. Kui polaaraladelt tulevad hoovused liiguvad ekvaatori poole ja lähenevad mandritele, tõuseb külm vesi pinnale ning õhk selle kohal jahtub. See õhk on tavaliselt udune, aga vihma see ei too. Seetõttu külmade hoovuste lähedal asuvad rannikualad kõrbestuvad (nt. California poolsaar). Viimasel ajal on kõrbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka inimene. On olemas kaks peamist põhjust. Esimine on ülekarjatamine - koduloomad hävitavad taimestiku ning juurevõrgu puudumise tõttu hakkab maapind liikuma. Kui see ala asub kõrbeala lähedal, hakkab see kõrbestuma. Teine põhjus on see, et suured niisutussüsteemid võivad lähedal asuvat ala kuivatada ja see ala muutub kõrbeks. Kõrbete liigid Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Enimlevinud on kivikõrbed
Tallinna Tehnikaülikool Kaunis Kuldking REFERAAT TALLINN 2008 Kaunis kuldking, ladina keelne nimetus Cypripedium calceolus on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik ja ühtlasi ka Eesti üks suureõielisemaid taimi üldse. Paljuski oma dekoratiivsuse tõttu on liik hävinud mitmetes maades ja nüüdseks kõikjal kaitse all. Kuldkingast on saanud üks looduskaitse sümboleid paljudes Euroopa maades. Nimi "kuldking" pärineb rohkem kirjandusest. Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud "käokingana". Seda ehk seepärast, et kuldking kasvab varjukates metsades, kus kukuvad ka käod. Nimi "käoking" on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Kuldkinga nimi kajastab selle taime õie välimust, sest ...
Riis Aasia Kohv Kesk-Ameerika, Lääne-Aafrika, Filipiinid jm. saared Vaikses Ookeanis Tee Aasia Suhkruroog Aasia, Kesk-ja Lõuna-Ameerika 56.Ekstensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid: seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon (maakoor mureneb ja kandub ühest kohast teise) ülekarjatamine sooldumine vihmametsade hävitamine, kõrbealade laienemine mullaelustuku hävimine, mullaviljakuse langemine Intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid: tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. sooldumine väetamine, mürkkemikaalid rasked masinad, mis rikuvad maapinda 57
· Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. · Veeerosiooni takistamiseks: Rajatakse terrasse, istutatakse metsaribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, külvatakse põlde nõlvaga risti. TUULE-EROSIOON: · Tüüpiline kuivadel aladel (kõrbed, tundrad, stepid). KÕRBESTUMINE - On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu. PÕHJUSED: 1. Inimtegevus: Ebaõiged maaharimismeetodid, ülekarjatamine, metsaraie. 2. Looduslikud protsessid: Kuiv kliima, tuuleerosioon, Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1.5km aastas Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad. SOOLDUMINE - Tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Maailmas niisutatakse ligi 18% haritavast maast. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. KEEMILINE REOSTUMINE e DEGRADATSIOON
e. Orgaanilise aine lagunemisprotsess on kiire. Tooge näiteid, kuidas inimtegevus võib vähendada mulla viljakust. Maade väetamine, maaharimine, maade niisutamise või kuivendamise abil tihti inimesed prooviad mullaviljakust parandada, aga sellega tihti kaasnevad erosioonid( tuule- ja veeerosioond), tuulekanne, sooldumine, saastumine raskmetallidega, Kindlad muldade hävitajad on metsade hävitamine, ülekarjatamine. Vii kokku mullaprotsess ja selle tekketingimused. 1. gleistumine, 2. kamardumine, 3. sooldumine a. esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte sooldumine b. esineb pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas gleistumine c. esineb piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega kamardumine Mullad. a
põllumajanduspoliitikat, st kaitstakse oma riigi põllumajandust tollimaksud, kvoodid, impordipiirangud. Importkaubad lähevad tollimaksude tõttu kallimaks. Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi e subsiidiume. Põllumajanduse mõju keskkonnale on palju hävitatud ja muudetud looduslikke ökosüsteeme, rikutud looduslikku veereziimi, järjest kiireneb muldade erosioon (raiutakse maha palju palju metsi), ülekarjatamine rikub õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist, niisutatakse alasid ja vee auramise tulemusena mullad soolduvad, väetised kanduvad veekogudesse, muutes vee joogikõlbmatuks, liigne väetamine hävitab mullaelustiku ja mullaviljakus langeb. 4.4 Kalandus Kalavarud ei jaotu ühtlaselt, valdav osa kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ja
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS. METSAMAJANDUS 52. looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: 1. Kliima Kasvuperiood e. vegetatsiooniperiood - s.o see osa aastast, mil kultuurtaimed intensiivselt kasvavad ja arenevad (paljud kultuurtaimed kasvavad kui temperatuur on üle +5, paljud vajavad kõrgemat. Vt Õ. lk 89) Vegetatsiooniperioodi pikkusest oleneb, mitu saaki aastas saadakse. aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o 2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid v...
KÕRB Mis on kõrb? Enamasti mõistame sõna kõrbe all kuumakõrbeid, kuid sel sõnal on üldisem tähendus. Kõrb on tühi maa, kus taimi peaaegu ei kasva, sest seal on raske vett kätte saada. Ka külmas kliimas ei saa taimed hästi kasvada. Kõrbed katavad umbes 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Miks kõrbed tekivad? Suurem osa kõrbeid on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel. Osa kõrbeid on tekkinud nn. vihmavarju efekti läbi tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni nii palju niiskust ja ülejääk sajab maha vi...
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaen...
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus Peamiseks ressursiks on põllumajandusmaa, mis maismaast hõlmab ligi kolmandiku. Põllumajandusmaa jaguneb haritavaks maaks (10%) ja looduslikuks rohumaaks (21%). Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev, see sõltub: looduslikest tingimustest, ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Tai...
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKTs. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus ehk naturaalmajanduslikuks (omatarbeline) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maai...
Erosioon Põhjustavad: vesi, tuul ja Meetmed: metsaribade istutamine, põlde inimtegevus (metsaraie, teede haritakse risti nõlvaga, raskete masinate rajamine), nõlvakalle. mitte kasutamine, tuuletõkked Kõrbestumine Kuivadel aladel Taimestiku istutamine, ülekarjatamise Põhjustavad: metsa mahavõtmine, vältimine, metsade mittemahavõtmine. ülekarjatamine, kuivus (külm hoovus), üleväetamine, Keemiline Põhjustab: umbrohutõrje Keskkonnasõbralikumad mürkkemikaalid, degradatsioon (mürkkemikaalid), üleväetamine, DDT on väääga mürgine. (hävimine) mulla pH langeb alla 5,6 happeline muld, happevihmad, õhu saastamine Sooldumine Põhjustab: kunstlik niisutus, Kunstlikku niisutust teha nii vähe, kui looduslikult võib esineda väga võimalik
Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö a) Nummerda ülemaailmsed globaalprobleemid (puudutavad suurt hulka maakera elanikest)( 5 tähtsamat) sellises järjekorras, nagu nad sinu arvates olulised ja lahendust vajavad on. Püüa arutleda ka põhjuste, tagajärgede ja lahenduste üle. b) MÄRGISTA ROOMA NUMBRITEGA (I,II,III,IV,V) need globaalprobleemid, mis EESTIMAA ELANIKELE ja sulle enam muret tekitavad ja tunda annavad. probleem ilmingud/ olemus / tagajärg Kus tuntav (esineb) Esinemine Eestis Lahendus, abinõu enam III Kasushooneefekti põhjustavad Osooniauk üle 1000 Põhiline temperatuuritõus leiab Kasvushoone efekt...
Peamiselt levinud arengumaades (Aafrika, Andide piirkond, Lõuna-Aasia). Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt sisse osta toodangut, sest see on liiga kallis. Arengu maad seevastu kannatavad ületootmise all. ekstensiivne põllumajandus seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. Probleemid: · tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon (maakoor mureneb ja kandub ühest kohast teise) · ülekarjatamine · sooldumine · intensiivne põllumajandus tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Probleemid: · sooldumine · väetamine, mürkkemikaalid · rasked masinad, mis rikuvad maapinda KALANDUS rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna-asulates
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
Geograafia riigieksam / 4 PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 47. oskab analüüsida looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) · Pead oskama selgitada, kas on põllumajandus võimalik või mitte, kui on ette antud kaart, kliimadiagrammid, reljeefikaardid jne. · Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur j...
VAESUS JA HUMANITAARABI TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS? Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks. Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas. Vaesust jaotatakse : Absoluutne vaesus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suhteline vaesus inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=GL8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS? Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused. Majanduses oleva raske olukorra tõttu. Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes. Inimesed ei oska õigesti majandada. GLOBAALNE VAESUS: FAKTID JA STATISTIKA Rahkem ...
Põllumajanduse mõju keskkonnale Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Põllumajandusliku maa suurenemine – loodusliku mitmekesisuse vähenemine • Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. • Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. • Selle tagajärjel halvenevad ökoloogilised tingimused. • Looduslik taimk...
loomade karjatamine) TAKISTAMISEKS terrasspõllud ja metsade säilitamine ROHTLATES- uhtorgude teke ( ajutiste sadude tagajärjel) 2. TUULE- EROSIOON ehk DEFLASTIOON-tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Intensiivne tasase reljeefiga piirkondades- rohtlates ( stepid, preeria, ) ja kõrbetes. KÕRBETES põhjustab KÕRBESTUMIST- viljatu pinnas kantakse tuule poolt viljakale pinnale peale ( nt. SAHEL ja oaasipindade vähenemine kõrbes) Soodustab ka ülekarjatamine ja taimkatte hävitamine ROHTLATES- liigne põlluharimine ( suured põllud), puuduvad metsakaitseribad 1. Kuidas kaitsta rohumaid ülekarjatamise eest? rohumaal peetava karja suurus peab vastama toidu kogusele, mida see suudab pakkuda. Ohtlikud on kitsed. 2. Mida tähendab, et erosiooni tõke on: künda mulda ümber pööramata? eelmise aasta kõrred jäetakse alles, uus seeme külvatakse põllupinda veetud madalatesse nõgudesse
1.Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Keskkonnakaitse olemuseks on teaduslikud, praktilised ja tehnilised tegevused mille ülesanded on tõhusamalt ja säästlikult kasudada loodusressursse, vältida reostust, kasutada selliseid tehnoloogiaid mis on suunatud loodusressursode taaskasutamisele ja korduvkasutamisele.Kõik need tegevused on suunatud ökosüsteemide kaitsmisele Keskkonnakaitse ülesanded ennetada reostust ja seda vältida, selgitada välja millised majanduslikud ja tehnoloogilised tegevused tuleb kasutusele võtta,et minimiseerida tootmise jääkprodukte, et võimalikult säästlikult /jätkusuutlikult kasutada ressursse. 2. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid: Rahvastiku kasv: Põhjuseks on surevuse langemus(arstitea...
Toodang Kodumaal tarbitav: nisu oder suhkrupeet riis puuvill Väljaveoks minev saak: tsitrusviljad taliköögiviljad veiniviinamarjad piparmünt teod Kasvatatavad loomad ja keskonnaprobleemid 30% põllum toodangust annab loomakasvatus. Põhilised kasvatavad loomad: veised, lambad ja kitsed. Lisaks peetakse eesleid, muuli, hobuseid ja kaameleid. Põhilised keskonnaprobleemid: kõrbestumine ja ülekarjatamine. Lisaks erosioon ja puhtavee reostusprobleem. Majandus Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine soodustab turismi, põllumajandust ning tekstiilitööstust. Oluliseks loodusressursiks on kalavarud, fosfaatide kaevandused ja vee- energia. 2000. aastal avastati Maroko idaosas ka naftavarud. Lisaks rahvusvaheliste ettevõtete investeeringud telekommunikatsioonisektorisse ning väljaspool kodumaad elavate marokolaste rahasiirded. Maroko majandus arvudes:
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist....
Tallinna Sõle Gümnaasium KÕRBED Geograafia referaat Koostaja: Stella Selberg Klass: 8a Tallinn 2007 2 Sisukord Kõrbest .................................................................................................................3 Paiknemine ...........................................................................................................4 Loodusolud Kliima .........................................................................................................5 Veestik ........................................................................................................5 Mullad ........................................................................................................6 Elustik ...........................................
Vihmametsade maha võtmine – suureneb o Araali meri – liigne tarbimine puuvilla o Järvede eutrofeerumine EROSIOON (nii tuule- kui ka vee-erosioon) kasvatamiseks Loomakasvatus – palju jäätmeid, toimub Mullakaitse o Vaja, kui looduslikust ülekarjatamine o Istutatakse Tuulekaitseribasid niisutussüsteemist ei piisa Ülepõllustamnie – o Venemaal suurimat toodangumahtu, kui seda Ekvatori o Lõuna-Euroopas lehtmetsade võimaldaksid looduslikud aalne
riisikasvatuspiirkondades –põuastel aladel) Probleemid Probleemid sooldumine tootmise suurendamine -> väetamine, mürkkemikaalid suuremad maaalad -> erosioon (maakoor rasked masinad, mis rikuvad mureneb ja kandub ühest maapinda kohast teise) ülekarjatamine sooldumine PÕLLUMAJANDUS Taimekasvatuse saagikus on Põhja riikides 10 korda suurem kui Lõuna riikides Kunstlikku niisutamist kasutatakse 270 mln hektaril Kõrbestumisoht (mida tumedam, seda suurem kõrbestumisoht) Põllumajandussaaduste paiknemine Kiiresti riknevad saadused toodetakse tarbija lähedal (piim, värske liha) Tehnika areng on vähendanud
● elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reostamine – ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega – bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus – happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid ● globaalne kliimamuutus – kasvuhooneefekt – atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine,
Geograafia Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Struktuur ehk ehitus koosneb algosadest ehk elementidest. Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär ...
Eriti juhtub see talvel. (http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html) ( Vt. Lisa 2.) 11 3. RAHAVSTIK 3.1 Kõrbestumine Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. ( Enno Tammer. 2005. 59 lk.) Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine
5. Putukad: rohutirtsud, termiidid, ämblikud. Inimene rohtlas · Peamine rohklavööndis kasvatatav kultuur on nisu, suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel, Kaug-Ida kuuma suvega metsastepis isegi puuvili. · Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. · Endises nõukogude liidus mindi suurte plaanide täitmisega niikaugele, et mitmed alad kõrbestusid. Nii sai Kalmõkkiast (Kaspia merest loodes) Euroopa esimene kõrb- peamine põhjus oli ülekarjatamine. · Rohtlavööndis esineb sageli tugevaid tuuli. Looduslikus rohtlas kaitseb mulda tihe rohukate, kuid põldudel see puudub. · Rohtlas langevad suvised suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. · Mõne vihmahoo järel võib saada sellest järskude kallastega mitme meetri sügavune uhtorg. Okasmets · Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest
elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv elupaikade kahjustamine ja reostamine ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid globaalne kliimamuutus kasvuhooneefekt atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne
* Linnaelustiku kui linnakeskkonna osa planeerimine: R ja DPSIR raamistik linna kontekstis; D, P, S, I, R aspektide selgitamine Joonise juurde: • Käivitajad- näidata ühiskonnas toimivatele fundamentaalprotsessidele, mis käivitavad otsesed mõjutused keskkonnale. • Surve- võivad olla suunatud soovitud keskkonnamuutustele (maaparandus, metsastamine), aga võivad olla ka soovitud või soovimatud tegevuste kaastulemused (nt saastamine, ülekarjatamine, metsa ülekasutus). • Seisund- keskkonna olukord, mis tuleneb survest, oluline on inimese heaolu ja teadlikkus • Mõju- muutused, mis tulenevad muutunud keskkonnateguritest (puidu/kütuse hinnatõus) • Vastus- võib olla seadusandlik, keskkonnakorralduslik, teadus-arenduslik tegevus, ühiskondliku arvamuse või tarbijaeelistuste muutumine, keskkonnapoliitika muutus või keskkonnainfo andmine *ei leidu häid indikaatoreid 10. Tark linn
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...
reostumine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, pinnase tulekahjud, põhja- ja pinnavee taseme alandamine, suurtes kogustes jäätmed. · Abinõud materjalide säästmine, asendamine, korduvkasutus, kaevandustehnoloogia täiustamine, 5. Näljahäda · Põhjused rahvastiku kiire juurdekasv, ühiskonna korraldus, asustustiheduse ebaühtlus >> ülekarjatamine, metsade hävitamine, mulla erosioon, kõrbestumine, põhjaveevarude ammendumine, maade sooldumine. · Abinõud vanade harimisviiside ja nüüdisaegsete oskuste ühitamine, uued toitumisharjumuse (toiduahela lühendamine, toitu mitte raisata ja välja visata, toota säästvalt, vajalikest ainetest toitumine, ise kasvatamine) 6. Looduse mitmekesisus mullastiku vaesumine, kõrbestumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
