Põllumajandus (0)

Põllumajandus
See kuulub esmasktorisse. Sinna kuulub veel metsandus ja kalandus . Põllumajandus on elutähtis majandusharu , kuna saagid on inimestele toiduks ja tööstusele ressurssiks. Tartmaal on põllumajanduse hõive 3,2 %

• Maa
  

Terve Maa ei ole põllumajanduse jaoks hea koht. Maailma maakasutus : 27% on metsad , 20% on siseveekogude all , 19% on vähekõlbmatu maa, teed ja ehitised on 3% ja põllumajandusliku maad on 31%. See jaguneb kaheks: haritav (põllud, istandused ) ja rohumaad, mida on 21%(heina- karjamaad ). Enamik ehk 90% elab 10% maailma pindalast.

• Põllumajanduse osa SKT-st
  

Bangladeshis 63%, Hiina 50%, Indoneesia 45%, Türgi 40%, Poola 28%, Taani 4%, Saksamaa 3%. Rikkamates riikites on väiksem,kuna parem tehnoloogia ja vastupidi.

• Põllumajandust mõjutavad tegurid
  

Jagunevad kuueks: Kliima (temperatuur – mõjutab taime liike ja sorte , mis seal kasvavad, niiskusolud – taimed vajavad vett, mõned rohkem ja mõned vähem, kasvuperiood - mõned taimed tahavad kasvada kauem kui ainult kolm kuud), mullad ( viljakus – viljakuse annab huumos, mis on kõdunenud orgaanilised aineid ja seda rohkem seda on, seda paremad mullad on, põuakindlus - muldade lõimis ehk muldade võimalus omadus hoida vett, paksus, lõimis – seda rohkem on huumost seda paksemad on mullad. Kõige paremad kohad on stepid ), reljeef ( tasane , mägine, tasane on loomulikult parem, nõlvakalle – astmeti on parem, kapital ( hooned, masinad , seadmed ,väetised – forsfor, kaalium , arengumaades on väetiste kasutamine palju suurem ,seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet,traditsioonid) ja valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). Vähe on maad elaniku kohta I-da Aasias, Kagu-Aasias, Lõuna-Aasias, Lääne-Euroopa ja Ida-Aafrikas. Palju on Okeaanias , Põhja-Ameerikas, Ida-Europas, Lõuna – Aafrikas ja Lõuna Ameerika. Kokkuvõtteks on põllumajanduse eesmärk enda ära elatamine või saaduste müümine.
Nisu
Kaer
Rukis
Mais
Oder
Riis
Hirss
Kartul
Tee, kakao , kohv
Suhkrupeet
Venemaa, Hiina, USA, India ja Kanada
Venemaa, Hiina, Usa, India, Kanada , Poola, Soome
Venemaa, Poola, Saksamaa
USA, Hiina, Brasiilia
Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania
Hiina, India, Bangladesh
India, Usa, Hiina
Venemaa, Poola, Hiina, Usa
Brasiilia, Kolumbia , Indoneesia, Mehhiko
Venemaa, Prantsusmaa, USA, Saksamaa
Põllumajandusliku tootmise vormid
1. Agraarajastu põllumajandus – minevikus elatusid inimesed korilusest, küttimisest ja kalapüügist, kasutades toiduks vaid looduses leiduvat. Eksisteeris elatusmajandus , mis tähendab, et kõik, mis saadi kasutati enda jaoks ja müügiks ei jäänud midagi. Toodang oli väike, kuna sõltutakse loodusest ja puuduvad masinad ja moodsad tootmisviisid .
2. Industriaalajastu põllumajandus – Kui varem kuulus maa mõisnikule siis nüüd said „talupojad“ endale maa ja aeglaselt hakkas ka tootlikkus tõusma. Talupoegadel puudus ka motivatsioon oma tööd hästi teha, kuna tulemusi see ei toonud . Peale pärisorjuse kaotamist said talupojad vabaks ja nad said osta maa ära. Vilja ülejääk sai müüa turul ja sealt tuli ka raha. See viis ka omakorda maareformini, kuna riigile polnud mõisad enam majanduslikul kasulikud. 1919. aastal toimus Eestis see ja talupojad said maad. Enda maa omamine tõstis ka motivatsiooni, mille tulemusena hakati rohkem tootma . Nii tekkisid segatalud , kus toodeti väga palju erinevaid kultuure.Kindlasti kasvatati taludes ka loomi. Peale seda toimus spetsialiseerumine . See toimus, kuna mõttekam oli areneda ühes asjas ja jõuda selles kaugemale, kui üritada paljude asjadega. See viis kvaliteedi üles, aga hind langes. Tekkisid spetsialiseerinud riisi-, nisu-, maisi-, piima-, liha-, lille - ja seenetalud
3. Infoajastu – Tehakse kõike, et müüa oma toodangut. Tootlikus on väga kõrge, lisandusid GMO ja erinevad kemikaalid. Keskkonna nõuded on väga kõrged põhjariikides. Lõunariikides on peaaegu kõik lubatud. Kuna lõunas minnakse alles üle ei saa keeldudega üleminekut industriaalsele takistada. Intensiivne tootmine on väikesel pindalal suure saakide saamine. Ekstensiivne tootmine - suurte saakide saamine tootmisühikute suurendamise läbi.
Kliimavööde
Vegetatsiooni periood
Temp ja sademed
Mullad
Kultuurtaimed
Polaarne kliima
Puudub
-400C
Puuduvad
Puuduvad
Lähis-polaarne kliimavööde
Kaks kuud, max kolm
-150C talvel ja + 100C suvel
250 mm/a
Tundramullad
Redis , sibul , kartul,rukis.
Kiirekasvulised taimed. Elus hoiab neid põhjapõdrad ja kalandus.
Parasvööde külm
3-5 kuud
Suvel +150C
Talvel -15 0C
500 mm/a
Leetmullad
Rukis, kaer,oder,kartul, lina ja raps .
Parasvööde mõõdukas
5-6 kuud
Suvel +150C
Talvel -50C
700mm/a
Kamarmullad
Nisu, oder, kaer, viinamari , puuviljad
Parasvööde soe
6 kuud
Suvel +17 0C
Talvel -0 0C
600mm/a
Mustmullad
Riis, mais, päevalill, suhkrupeet, köögibiljad, sojauba , viinamarjad
Lähistroopiline
Niisutamise abiga 12 kuud
Suvel +20 0VaC
Talvel +15 0C
500mm/a
Pruunmullad
Viinamarjaad, oliivid , nisu, maisi, viinamari, oliivid, tubakat, riisi, õlitaimi
Troopiline
12 kuud
Suvel +30 0C
Talvel +12 0C
50mm/a
Punakaspruunidmullad
Datlipalm , puuvill , suhkruroog, riis, nisu
Ekvatioraalne
12 kuud
Suvel +250C
Talvel + 270C
1000-2000mm/a
Ferraliitmullad
Maniokk, mais, riis, banaan , suhkruroog, kakaopuu , kohvipuu, kautšukipuu, õlipalm
Maailma toidu-ja keskonnaprobleemid
Praeguseks oleme me asustanud ligi 85% Maast, aga see ei tähenda, et ülejäänud 15% ei oleks inimesi. See näitab, et on koht, kus on tihe asustus ja kohti, kus on ka nõrki. Arengumaades on ligi 800 miljonit inimest inimest, kes on pidevalt näljas ja aastas sureb nälja umbes 40 miljonit aastat. Rohkem tuleneb see vaevusest. Kõige suurem probleemid on:

• Lõuna-Aasias
  
• Aafrikas
  
• Lõuna-Ameerikas Antide juures
  

Arvuliselt on kõige rohkem alatoitunud inimesi arvuliselt Hiinas ja Indias. Näljahäda esineb nii maal kui ka linnas. Probleemide põhjusteks on:

• Vaesus
  
• Erinevad keskkonna tegurid (kõrbestumine, kala vähenemine, põud, üleujutused, erinevad kahjurid või pole põllumajanduslikult sobivat maaala. Paljud neist on ka inimeste enda süü, näiteks kõrbestumine ja kala puudumine
  
• Traditsiooniliste tootmisvormide säilimine arengumaades
  
• Suur rahvaarv või tihe asustus
  
• Maailma kaubandussüsteem (toidu hävitamine ja ei viida neid sinna, kuhu vaja)
  
• Valitsuse poliitika
  
• Erinevad impordi piirangud ( tollimaksud , kvoodid, toetused)
  
• Põllumajandus toodete kokku ost riigi poolt
  
• Erinevas toetused, et vähendada tootlikust (riik maksab preemia põldude sööti jätmise eest või maksab, kui talupidaja vähendab tootmist
  

Põllumajandus poliitika eesmärgid on:

• Tagada toiduainetega varustatus
  
• Tagada põllumajandus ettevõttettele piisav sissetulek
  
• Tagada toodete mõistlikud hinnad
  

Põhjused
Tagajärjed
Lageraie
Maa muutub mõne aastaga viljatuks ja vihm võib mullad ära uhuda. Kõige ulatuslikum on see troopiistes ja lähis-troopilistes piirkondades. Looduslike ökosüsteemide hävimine
Soode niisutamine
Mullad soolduvad
Ülekarjatamine
Kuivadel maaladel tekitab kõrbestumist
Üle väetamine
Mulla viljakuse langemine , kuna hävitatakse mulla elustikku. Kevadel võib sulavesi viia väetise põjavette, mis omakorda reostab meie joogivett. Ökosüsteemi hävitamine või kahjustamine
Mürkide kasutamine
Hävitatakse ka kasulikke eluvorme, samuti teiste loomade mürigtamine, mürkide kandumine vette või pikaajaline säilimine pinnases
Mono kultuuride kasvatamine (ühe kultuuri kasvatamine)
Mulla viljakus väheneb, põhjustab veel haiguste ja kahjurite levikut.
Raskete põllumajandus masinate kasutamine
Mulla kokku surumine , mullas elavate organismite elukeskond halveneb