vöötmes, merelises parasvöötmes) ● mida külmem on ja kuivem, seda suurem osakaal on loomakasvatusel (parasvöötmes, põhja- ja siseosades lähisarktilises vöötmes, kuivemas lähisekvatariaalses vöötmes) ● troopikas tegeletakse oaasipõllunduse ja rändkarjakasvatusega ● niisketel,mägistel aladel levib terass-põllundus; kuivematel loomakasvatus. 10. Mille poolest erineb ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus? Intensiivne Ekstensiivne kasutavad maad vähe kasutavad maad palju toodang kasvab töö tõhustamise toodang kasvad põllumaa või karja arvelt suurendamise arvelt suur toodang pindalaühiku kohta saagikus ja produktiivsus ühe pindala ühiku kohta madal arendatakse tõuge ja sorte arendatakse maaharimisviise 11
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % Eesti 11 % tööstuses on hõivatud 20.6 % 20 %
See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde
Põllumajandus Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajandus maa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaksmaaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritavat maad on enamjaolt põldude ja mitmeaastaste istanduste all. Looduslikud rohumaad hõlmavad niite ja karjamaid. Eri piirkondades on põllumajandusliku maa pindala väga erinev. Iga riigi pm maa struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Arenenud riikides kastutatakse
leetumine – ehk toitained uhutakse ekv., aineringlus aeglasem. Enamasti alumistesse kihtidesse istandused. Lähemal ekvaatorile – lühem o Mullaviljakus kuivaperiood. o Põuakindlus Põllumajandusliku tootmise vormid o Mullalõimis (osade suurus) Omatarbeline põllumajandus Relieef o toodetakse peamiselt oma pere o Tasasel saab tehnikat hästi kasutada tarbeks nt hiinas riis o Mäenõlvadel pigem istandus, et hoida Kaubanduslik põllumajandus mulda kinni o kogu toodang või suurem osa Majanduslikud: sellest läheb müügiks
Banaan · maailma suurim rohttaim · banaanikobaras on 100-300 vilja ja kobar võib kaaluda kuni 30 kg · suuremad dessertbanaanide tootjad on Ecuador, Brasiilia, India, Indoneesia, Honduras, Filipiinid, Mehhiko, Costa-Rica, Panama Iga tootmisviisi juures peab oskama välja tuua järgmist: 1) Maa hulk (maa suurus) 2) Tööjõu vajadus 3) Tootlikkus 4) Kus levib 5) Kogutoodang NB! Võrdulus: suur/väike, kõrge/madal Intensiivne põllumajandus - toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu Ekstensiivne põllumajandus - tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Põllumajanduse jaotamine Kaubanduslik põllumajandus - kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus - toodetakse peamiselt oma pere tarbeks Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus Alepõllundus · kasutatakse laialdast maa-ala
...........................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus............................
kasutamine halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide rajamine Suureneb tuulisus, tuuleerosioon Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest
Kõik kommentaarid