Geograafia kordamisküsimused 'Põllumajandus' (0)

1. Põllumajandusliku maa jagunemine. Haritav maa, mida kasutatakse põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks. Selle alla kuuluvad põllumaad, mitmeaastased istandikud, oliivipuusalud, viinamäed ja kultuurrohumaad. Looduslik rohumaa , s.o loodusliku rohukamaraga maa-ala, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed. Inimesed karjatavad nendel loomi või teevad haljassööta.
2. Põllumajandust mõjutavad tegurid. Looduslikud tegurid, millest sõltub vegetatsiooni- ehk taimekasvuperioodi kestus. Päikesekiirguse, soojuse ja niiskuse hulk. Majanduslikud ja majanduspoliitilised tegurid, mis väljendub inimeste nõudluses ja ostujõus. Väikese ostujõuga riikides peavad põllumehed müüma oma rahvusvahelisele turule. Seda teevad ka suure ostujõuga põllumehed, aga nad rahuldavad ka oma riigi inimeste vajadused ja alles siis välisturul. Põllumajandus nõuab väga palju kapitali st investeeritud kapital on väga kaua tootmises kinni, enne kui põllumees selle tagasi teenib. Põllumajanduse areng käib käsikäes tehnoloogiaga. Väetist kasutatavates riikides on põllumajandus intensiivsem.
3. Omatarbeline põllumajandus ehk toodetakse saadusi vaid enda leibkonna tarbeks. Kaubanduslik põlluajandus ehk põllumajandussaaduseid toodetakse müügiks. Põllumajanduse spetsialiseerumine ehk riigi või piirkonna põllumajanduse keskendumine mõne konkreetse taime- või loomakasvatussaaduste tootmisele eesmärgiga võimalikult tõhusalt ära kasutada kohalik loodus-, inim- ja tehnoloogiline ressurss, et tootmiskulud oleksid võimalikult väiksed ja toodang soodsa hinnaga.
4. Mida kasvatatakse erinevates kliimavöötmetes. Arktilises kliimas on põllumajandus võimatu. Lähisarktilises kliimas on tundrakarjamaadel põhjapõdrad, lühiajaliselt öökülma taluvad kultuurtaimed ( redis , oder ). Parasvöötmes teraviljad, köögiviljad jne. Lähistroopilises kitsed, veised , oliivid, tsitrus , viinamarjad, kuivematel aladel puuvillapõõsas , teepuu, riis , õlitaimed jne. Troopilises datlipalmid, kohv, suhkruroog. Lähisekvatoriaalses hirss , maapähkel, puuvill , riis, veised jne. Ekvatoriaalses kakao, kohv, õlipalmid, banaanid jne.
5. GMO – geneetiliselt muundatud organismid. Tähendab seda, et taimesordid ja loomatõud on aretatud geenide laboratoorse muundamise teel. Selle eesmärk on suurendada taimede viljakust, vastupidavust kahjuritele, vähendada nõudlikkust kasvutingimuste suhtes ning parandada viljade omadusi. Tõuaretuses, et loomad peaksid haigustele paremini vastu. Poolt argumendid nt saagikus on suurem, vähem mittesobivaid eksemplare, mürgiseid kemikaale tuleb kasutada vähem st säästetakse keskkonda. Vastu argumendid nt ei teata nende mõju inimese terivsele, võib põhjustada vähki, suhkruhaigust ja viljatust.
6. Põllumajandusliku tootmise tüübid. Öko - ehk mahepõllundus on põllumajanduslik tootmisviis , mille meetodid säästavad keskkonda, hoiavad ökoloogilist tasakaalu ning tagavad põllumajandusloomade heaolu. Ekstensiivne põllumajandus ehk selle puhul suurendatakse toodangu mahtu põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega. Intensiivne põllumajandus ehk selle puhul tehnoloogia kasutamise abil saavutatakse pindalaühiku kohta väga suur toodang. Niisutuspõllundus ehk põllumajandusmaa lisaveega varustamine, et soodustada kultuurtaimede kasvu ja tõsta saagikust.
7. Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus. Ekstensiivne põllumajandus on omane vähe arenenud riikides, kus toodangu mahtu suurendatakse taimekasvatuses põldude pindala ja loomakasvatuses loomade arvu suurendamisega. Tehnikasse ja tehnoloogiasse investeeritakse vähe, sordi- ja tõuaretusega ei tegeleta. Intensiivset põllumajandust kasutatakse peamiselt arenenud riikides. Ulatusliku mehhaniseerimise, mineraalväetiste ja pestitsiidede kasutamise, sordi- ja tõuaretamisega ning saavutatakse väga suur toodang. Äärmuslik näide on loomafarmid, kus loomadel on vähe ruumi.
8. Niisutuspõllumajandus. Kasutatakse peamiselt rohke päikesepaistega kuivades piirkondades. Põldu võidakse niisutada õhust, maapinnalt ja maa-alt. Liigne niisutamine võib suurendada muldade sooldumist. Tammid ja kanalid, mis juhivad jõevee kõrvale, hävitavad põliselanike elukeskkonda, kaovad loomade jootmiskohad ja loomad tõrjutakse aina kuivematele aladele .
9. Põllumajandusega kaasnevad keskkonna probleemid. Mulla degradeerumine ehk mulla kahjustumine ja hävimine ; seda põhjustavad pemiselt vee- ja tuuleerosioon , tööstus- ja põllumajandusreostus, valed põllumajandusvõtted (ülekarjatamine, üleniisutamine ja muldade kinnitallamine). Mulla erosioon ehk mulla pealmiste viljakate kihtide ärakanne ajutise vooluvee või tuule toimel. Mulla sooldumine ehk vees lahustuvate soolade kogunemine eelkõige mulla peamistesse kihtidesse ja pinnale. Alanduslehter ehk põhjavee liigse väljapumpamise tõttu puurkaevu ümber tekkinud koonusekujuline põhjaveetühimik, kus põhjavee tase on madalam, kui seda ümbritseval alal. Loomakasvatuse mõju on see, et hävitatakse metsi, palju loomi ühel väiksel maa-alal ehk loomsete jäätmete kontsentratsioon ületab kohaliku keskkonna taluvusvõime .
10. Vesiviljelus on inimestele vajalike veeorganismide kasvatamine looduslikes või tehislikes veekogudes. Ekstensiivne ehk kalu kasvatatakse looduslikku veekogu meenutavates tiikides ning inimtegevuse osa tootmises seisneb kalade veekogusse laskmises ja väljapüügis. Kalade asustustihedus on tiikides väike ja toit on valdavalt veekogu looduslik bioproduktsioon . Intensiivne ehk alade tihedus väikese veemahuga ja kiire veevahetusega tehismaterjalist rajatistes on väga suur Keskkonnatingimused on kontrolli all ning kogu kalade sööt antakse inimese poolt. Tootmistsükli vältel sorteeritakse kalu ning paigutatakse korduvalt ümber. Kalu vaktsineeritakse , haigestumise korral ravitakse neid antibiootikumide abil. Intensiivne tootmine on kallis, kuid kõige efektiivsem tootmise viis.
11. Kalanduse ja vesiviljeluse tähtsus ja areng tänapäeval. Kalandus on pea, et taandarenenud, kuid vesiviljelus see, eest areneb siiani täies hoos . Kalandus on olnud põhjapoolsetes maades alati väga tähtis elatusallikkas. Kalanduses töötab väga suur hulk maailma rahvastikust. Kala on väärtuslik toiduaine, mida tarbitakse toiduks värskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult. Kalajahu ja –õli kasutatakse
12. Rannikupüük ehk toimub ranna lähedal, töötlemine ja müük toimub rannakülades, on levinud Ida-Aasias, Kagu-Aasias jt arengumaades. Kontsentreeritud rannikupüük on arenenud Põhja –ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, kasutatakse külmutusseadmetega laevu, kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses, vajab hästi varustatud sadamaid ja kalatöötlemisettevõtteid, annab praegu enamiku kalatoodangust. Ookeanipüük toimub kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist , kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates, iseloomulik arenenud riikidele: USA, Jaapan, Norra, Venemaa jne. Kalakasvatuses kasvatatakse erinevaid kalaliike merelahtedes, tiikides, merevette lastud sumpades (rannikuäärsed riigid), kasvatatakse ka limuseid (austrid, pärlikarbid), vähke, vähilaadseid, veetaimi jt –akvakultuure, Hiinas püük kalakasvatustest ja sisevetest ületab väljapüügi merest, väikestes tiikides on kujunenud Ida- ja Kagu- Aasia riikides maaelanike oluliseks lisatoidu ja -sissetuleku allikaks
13. Kalarikkamad ja kalavaesemad piirkonnad meres. Kalarikkamad piirkonnad on jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad. Kalavaesemad piirkonnad on süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid.
14. Maailma toiduprobleemid.