Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas (0)

VAESUS  JA 
HUMANITAARABI  
TÄNAPÄEVA MAAILMAS.
Annika Valving ja Andra  Toom
Rakvere Gümnaasium
12B
MIS ON VAESUS?
 Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad 
ressursid  on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks.
 Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on 
väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad 
saavutada normaalset elujärge ühiskonnas.
  Vaesust  jaotatakse : 
 Absoluutne vaesus ­ inimese tulu jääb allapoole riiklikult 
määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid 
hädavajalikuks
 Suhteline vaesus ­ inimese elatustase on allpool ühiskonna 
(tunnetavat) keskmist
MIS ON VAESUS ­ VIDEO
  https://www.youtube.com/watch?v=GL­8HPdBroc
MIKS TEKIB VAESUS?
 Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused.
 Majanduses oleva raske olukorra tõttu.
 Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes.
 Inimesed ei oska õigesti majandada.
GLOBAALNE VAESUS: FAKTID JA 
STATISTIKA
 Rahkem kui miljard inimest maailmas elab 
vaesuses .
 UNICEFi andmetel sureb päevas vaesusest 
tingitud põhjustesse hinnanguliselt 22 000 last.
 48 maailma kõige vaesema riigi sisemajanduse 
koguprodukt on väiksem kui kolme maailma 
kõige rikkama inimese varandus kokku.
 2,4 miljardil inimesel maailmas puuduvad 
elementaarsed hügieenivõimalused.
 1,3 miljardit inimest maailma elanikkonnast peab 
hakkama saama vähem kui dollariga päevas (0,79€)
 3 miljardit inimest peab hakkama saama vähem kui 
kahe dollariga päevas (1,59€)
 Umbkaudu 790 miljonit inimest arengumaades on 
siiani alatoidetud
 Viimase kolmekümne aasta jooksul on vaesus 
maailmas märkimisväärselt vähenenud. Aastal 1981 
elasid enam kui pooled arengumaade elanikud 
absoluutses vaesuses, nüüdseks on see protsent  22 %.
VAESUSE PÕHJUSED
  puudulik haridus­ja tervishoiusüsteem;
 ühekülgne ja toorainete tootmisele suunatud 
majandussüsteem;
 rikkaid riike soosiv kaubanduspoliitika;
 vähearenenud ja ebaefektiivne põllumajandus;
 nõrk ja korrumpeerunud valitsus;
 kliimamuutuste poolt võimendatud 
loodusnähtused;
  relvakonfliktid .
 riigi võlad
 rahvastiku kasv
 tööpuudus
VAESUSE SOTSIAALSED 
TAGAJÄRJED
 Vaesus tekitab püsiva kuhjuva ilmajäetuse ning 
materiaalsete ja sotsiaalsete probleemide 
põimumise.
 Püsiv ilmajäetus takistab vaesuses elavate 
isikute normaalset osalust ühiskondlikus elus.
 Majandusliku olukorra pingelisus tekitab 
ebakindlust ja pingeid inimestes
KUIDAS SAAKSIME VAESUSE VASTU 
VÕIDELDA?
  Hoiduda üleliigsetest kulutustest
 Kasutada raha otstarbekalt
 Aidata abivajajaid nii kuis vähegi võimalik.
 Osaleda vabatahtlikuna erinevates organisatsioonides, et 
aidata vaesuses elavaid inimesi
 Luua uusi tasuvaid töökohti
 Tegeleda rohkem taaskastusega (taaskastutus keskused).
VAESUSE VÄHENDAMINE EELDAB:
 vaeseid soosivat ja toetavat majanduskasvu;
 vaeseid toetavat valitsust ja kohtusüsteemi;
 toiduga kindlustatust, samuti põhihariduse ja tervishoiu 
kättesaadavust;
 turvavõrgustike ja sotsiaalse kaitse olemasolu;
 vähemuste tunnustamist ühiskonna osana;
 naiste õppimis­, töö­ ja mõjuvõimu võimalusi;
 keskkonnasäästlikkust.
VAESUS ARENGUMAADES
 Arengumaade alatoidetud inimestest pooled 
teenivad elatist põllumajandusega, mis üha enam 
kannatab kliimamuutustest põhjustatud 
ilmastikutingimuste tõttu.
 Vaeste riikide põllumajanduse tootlikkuse 
takistuseks on lisaks puudulikule infrastruktuurile 
ka valed põllumajanduslikud tavad, metsaraie, 
maapinna üleharimine ja ülekarjatamine. 
 Põhimõtteliselt jätkuks toitu kõikidele inimestele 
maailmas. Probleemiks on toidu ebaühtlane 
jaotumine !
 Võitlus näljaga ja vaeste inimeste toiduga kindlustamine 
nõuab ennekõike arengumaades maaelu üleriigilist 
arendamist.
 2010. aastal kannatas 925 miljonit inimest kroonilist nälga.
 Kõige vaesematel inimestel ei ole võimalik endale töötust 
lubada, nad hangivad elatist ühel või teisel viisil, tavaliselt 
väljaspool ametlikku tööturgu.
 Indias ja mõnel pool Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas on 
mitteametlike tööturgude osakaal kuni 90 %. 
 Hinnanguliselt 900 miljoni inimese päevapalk jääb alla 
pooleteise euro.
 
MITU % MAAILMA ELANIKKONNAST 
ELAB 1,25$ PÄEVAS (2010)?
MITU % ELANIKKONNAST ELAB 1€ 
PÄEVAS? (2008)
ÄÄRMISE VAESUSEGA ON SEOTUD:
 kehv toitumine või nälg
 puhta vee puudus
 halvad elutingimused
 vähene haridus ja tervishoiuteenuste 
puudulikkus
 ebavõrdsus ja inimõiguste rikkumine
 tõrjutus
 ebakindlus
 vähene võimalus mõjutada oma elutingimusi
  saastunud keskkond või keskkonna halb 
seisukord .
MIS ON HUMANITAARABI?
 Humanitaarabi on kiireloomuline materiaalne abi (nt toiduained, 
vesi, ravimid, eluase jms) tsiviilelanikkonnale looduse või inimese 
poolt esile kutsutud õnnetuste, nt looduskatastroofide ja näljahäda 
korral või sõjaga kaasnevate kannatuste tagajärede leevendamiseks 
või likvideerimiseks.
 Humanitaarabi andmise põhimõtted on inimlikkus, neutraalsus ja 
sõltumatus  – abi antakse kõigile olenemata usust, rahvusest, 
rassist ja poliitilisest kuuluvusest.
 Humanitaarabi eesmärk on toetada ja täiendada sihtriigi valitsuse 
vastavaid meetmeid elanikkonna põhivajaduste täitmiseks.
 Humanitaarabi eesmärk ongi päästa inimelusid, abistada 
looduskatastroofides või inimtegevusest põhjustatud katastroofides 
kannatanuid ning võimaldada neile inimväärseks eluks vajalikud 
tingimused
ÜHINENUD RAHVASTE 
ORGANISATSIOONI LASTEFOND(UNISEF)
  UNICEF  loodi 1946. aastal II Maailmasõjas 
kannatanud ja orvuks jäänud laste  abistamiseks .
 UNICEF on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 
( ÜRO ) lastefond, mis tegutseb pea 200 riigis üle 
maailma, et kaitsta laste õiguseid, tagada neile 
eluks vajalik ja avardada laste toimetuleku 
võimalusi.
 UNICEFi ülesanne on kaitsta ja toetada ka eriti 
ebasoodsas olukorras olevaid lapsi: sõja­ ja 
katastroofiohvreid, vägivalda ja rõhumist 
kannatavaid ning erivajadustega lapsi.
 Põhiline tööjõud on vabatahtlikud abilised.
  https://www.youtube.com/watch?v=Mmy9MpwyKnQ
PIIRIDETA  ARSTID (MSF)
 Médecins Sans Frontières ehk MSF asutati 1971. a.
  Organisatsioon  pakub erakorralist meditsiiniabi enam 
kui 70 riigis, millest enamik on arengumaad[. Tema 
peakorter  asub Šveitsis Genfis.
 MSF töötab eraldatud piirkondades asuvates 
tervishoiukeskustes ja slummides ning koolitab välja 
kohalikku meditsiinipersonali. Riikides, kus 
meditsiiniline  infrastruktuur on ebapiisav.
 Tegevuse eesmärk on tervishoiusüsteemi
    arendamine vastuvõetava tasemeni.
EUROOPA HUMANITAARABI AMET 
( ECHO )
  https://www.youtube.com/watch?v=jEz1AyTTxw
M#t=67
 Eesmärk on pakkuda humanitaarabi miljonitele 
loodus­ ja inimtekkelistes katastroofides 
kannatada saanud inimestele rohkem kui 140 
riigis.
RAHVUSVAHELINE PUNASE RISTI 
KOMITEE
 Loodi: 1863 Geneves Jean Henri Dunanti poolt, 
kes 1859. aastal Solferino sõjaväljal kogus kokku 
haavatuid ja organiseeris kannatanute 
abistamiseks kohalikest külanaistest erapooletu 
abistamise rühma
 Punane Rist on rahvusvaheline liikumine, mille 
põhiülesanne on abistada ja kaitsta sõdade, 
konfliktide ja katastroofide ohvreid, leevendada 
kannatusi ja arendada humanismi.
 ÜRO HUMANITAARABIASJADE 
KOORDINATSIOONI BÜROO ( OCHA )
 OCHA kuulub ÜRO süsteemi ning selle 
missiooniks on mobiliseerida ja koordineerida 
humanitaarabi koostöös rahvuslike esindajate ja 
rahvusvaheliste organisatsioonidega, et: 
­ leevendada inimkannatusi kriisides ja 
hädaolukordades; 
­ seista inimõiguste eest; 
­ edendada ennetustöid ja valmisolekut; 
­ lihtsustada jätkusuutlike lahenduste leidmist. 
ÜRO KRIISIDE JA KATASTROOFIDE HINDAMIS­ 
JA KOORDINEERIMIS MEESKOND(UNDAC)
 UNDAC on moodustatud 1993. aastal ning alates 
2000. aastast on UNDAC­i koosseisus ainsa Ida­ 
ja Kesk­Euroopa riigina esindatud ka Eesti.
 UNDAC on alalise valmisolekuga meeskond, mis 
koosneb erinevate riikide professionaalsetest 
kriisi/katastroofi hindajatest­koordineerijatest
üle maailma.
ÜRO PAGULASTE ÜLEMVOLINIKU 
AMET( UNHCR )
 UNHCR, tuntud ka kui ÜRO Pagulaste Amet, 
mille kohustuseks on kaitsta ja toetada pagulasi, 
kas riigi valitsuse või ÜRO taotlusel.
  Amet aitab kaasa pagulaste vabatahtlikule 
repatrieerumisele, kohapealsele integreerumisele 
või ümberasumisele kolmandasse riiki.
  Ameti peakorter asub Šveitsis Genfis.
EUROOPA LIIDU TOIDUABI
 Eesmärk on abistada Euroopa Liidus enim 
puudust kannatavaid isikuid.
  Abisaajate määramise aluseks on 
perekonnaliikmete  sissetulek ning toiduained 
jagatakse abisaajale tasuta. 
 Põhiliselt jagatakse makarone, neljaviljahelbeid, 
riisi, mannat, tatart, õli, suhkurt ja spagette.
EUROOPA ABIFOND ENIM 
PUUDUSTKANNATAVATE ISIKUTE JAOKS (FEAD)
  FEAD toetab ELi liikmesriikide meetmeid, mis 
võetakse selleks, et pakkuda enim 
puudustkannatavatele isikutele materiaalset abi.
 See hõlmab toitu,  riideid  ning muid isiklikuks 
otstarbeks ettenähtud elutähtsaid kaupu, nt 
jalanõusid, seepi ja šampooni..
VAESUS JA ARENGU KOOSTÖÖ
 Kogu maailma ametlik arenguabi oli 2008. aastal 119,6 
miljardit dollarit ehk umbes 82,9 miljardit eurot. Arenguabi 
üksi ei ole aga piisav, et vaesuse vastu võidelda.
 Arengut toetab ka arengumaade investeeringute ja 
kaubanduse edendamine. Investeeringud loovad töökohti, 
kiirendavad majandustõusu ja toodavad arengumaadele 
tooteid, millega saab kaubelda maailmaturul.
 Arengumaadesse on suunatud ka palju erasektori abi. 
Lisaks suurtele fondidele, mittetulundusühingutele ja 
erainvestoritele on ka võõrsil töötajate rahaülekanded 
peamiseks sissetulekuallikaks
VAESUS EESTIS
STATISTIKA
 Statistikaameti andmetel elas 2012. aastal suhtelises 
vaesuses 18,7% Eesti elanikkonnast ehk 247 700 inimest ja 
absoluutses vaesuses 7,3% elanikkonnast ehk 97 500 
 inimest.
 2012. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu 
sissetulek oli väiksem kui 329 eurot (2011. aastal 299 eurot) 
ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu sissetulek oli 
väiksem kui 196 eurot (2011. aastal 186 eurot).
 Vaatamata sellele, et püsiv töökoht vähendab vaesusesse 
langemise ohtu kõige enam, tuleb vaesust kogeda ka 
paljudel palgatöötajatel. Eestis oli 2012. aastal 6% 
palgatöötajaid, kes elasid suhtelises vaesuses hoolimata 
sellest, et neil oli püsiv töökoht, 1% isegi absoluutses 
vaesuses.
 Suuremas vaesuses on üksikvanemad ja üksi elavad 
inimesed
SUHTELISE VAESUSE MÄÄRA 
MUUTUS 2000­2010
EESTI HUMANITAARABI VÄLISRIIKIDES
 Eesti aitab vastavalt oma võimalustele looduskatastroofide 
või relvakonfliktide tõttu kannatanud riikide 
elanikke humanitaarabi ehk toimeabi kaudu.
 Riikide vahel toimub koostöö: ühe riigi abipalvele vastavad 
teised ning saadavad ellujäämiseks hädavajalikku toitu, 
riideid, ravimeid või ajutisi eluasemeid, et olukorda 
stabiliseerida.
 Aastate jooksul on Eesti kõige rohkem humanitaarabi 
andnud pärast 2005. aasta tsunamit Indoneesiale ja pärast 
maavärinat Pakistanile – mõlema katastroofi puhul saadeti 
välja ka Eesti Päästemeeskond.
 2008. aastal andis Eesti humanitaarabi kokku 15 riigile, 
kokku 22 miljoni krooni ulatuses, kusjuures peamised 
abisaajad olid Georgia relvakonflikti sisepõgenikud.
 Eesti  toetab hätta sattunud riike tihti ka ÜRO 
süsteemi ja Rahvusvahelise Punase Risti organisatsiooni 
kaudu.
 UNHCRi kaudu saadeti humanitaarabi mitmesse 
Aafrika kriisikoldesse, nagu Sudaan, Keenia ja Kongo 
Demokraatlik Vabariik ja veel ka Haitile ja 
Madakasgarile.
 Eesti on sel aastal humanitaarabiga toetanud 8 riiki – 
Ukrainat, Kesk­Aafrika Vabariiki, Süüriat, Lõuna­
Sudaani, Gaza  sektorit , Iraaki, Filipiine ning Bosnia ja 
Hertsegoviinat.
 Samuti toetab Eesti rahaliselt (vabatahtlike 
annetustega) märkimisväärselt ka Euroopa 
Komisjoni humanitaarabiprogramme
 Eesti riigis koordineerib humanitaarabi 
välismaale andmist Välisministeerium. 
 Ministeeriumi peamised partnerid on 
Päästeamet  ja Eesti Punane Rist. 
 Päästeamet on aastate jooksul saavutanud 
rahvusvahelistele standarditele vastava pääste­ 
ja humanitaarabi andmise võimekuse ning 
vajadusel saadetakse kriisipiirkonda kõrgelt 
kvalifitseeritud Eesti Päästemeeskond.
EESTI PÄÄSTEMEESKOND (EDRT)
 EDRT on osa pääste­ ja kriisireguleerimisalase 
väljaõppe, koolituse ja ettevalmistuse süsteemist.
 Selle eesmärk on Eesti valmisoleku tagamine 
rahvusvahelistel pääste­ ja humanitaarabi 
operatsioonidel osalemiseks ning seeläbi Eesti riigi 
esindamine ja tutvustamine rahvusvahelisel areenil.
 Tegu on vabatahtlikkuse alusel moodustatud pidevas 
valmisolekus oleva meeskonnaga, mis reageerib 
rahvusvahelistele suurõnnetustele.
 EDRT lähetab missioonile Välisministeerium 
rahvusvahelise abipalve alusel. Iga missiooni tarbeks 
pannakse meeskond kokku lähtudes vajadustest.
 Päästemeeskonda kuuluvad spetsialistid on 
peamiselt tuletõrje­ ja päästeteenistusest
EESTI OMA HUMANITAARABI 
ORGANISATSIOONID
  https://www.youtube.com/watch?v=4GoAfjegtYo
  ELPL  on loodud 1996 aastal eesmärgiga toetada 
lasterikkaid peresid Eestis.
 Organisatsiooni kuulub 18 ühendust, kes 
koondavad enda alla pered kus kasvab neli või 
enam last.
  Põhieesmärgiks on lasterikaste perede 
väärtustamine ja kaitsmine, nende tegeliku 
olukorra uurimine ja analüüsimine ning 
lahendustele kaasaaitamine riiklike ja 
ühiskondlike organisatsioonide abil.
 Loodud 2013. aastal.
 Eesmärgiks on raskustesse sattunud perede 
abistamine.
  Nende põhitegevuseks on vähekasutatud riiete 
kogumine ja sorteerimine ning seejärel kõlblike 
asjade abivajajateni toimetamine.
 Asutatud 2010. aasta märtsis Eesti­Hollandi 
Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. 
 Toidupanga töö toetub vabatahtlikele, kes on 
abiks toidu kogumisel, ladustamisel, pakkimisel 
ja väljastamisel.
 Toidupankade tegevuse põhieesmärgid:
 Võitlemine vaesuse vastu.
 Toidu raiskamise vähendamine.
 Solidaarsus inimeste vahel.
TOIDUPANKADE TÖÖ ÜLDPÕHIMÕTTED
 Toit saadakse kohalikust kaubandusvõrgust, 
tootjatelt ning talumeestelt.
 Toit saadakse tasuta ja antakse ära tasuta. 
 Toidupangad aitavad peresid, kes on sattunud 
ajutiselt majanduslikult keerulisse olukorda (nt 
töökaotus). Tegemist on lühiajalise abiga – tavaliselt 
suudavad inimesed hiljemalt 1­2 aasta möödudes 
kriisist väljuda ja edasi minna ilma lisaabi vajamata.
 Eestis on 14 toidupanka, mille kaudu saab abi ligi 
1800 peret üle Eesti
EESTI EESMÄRGID AASTAKS 2020
 Eesti seab  eesmärgiks suhtelise vaesuse määra 
vähendamise peamiselt läbi tööhõive suurendamise ja 
rahvastiku üldise haridustaseme tõstmise.
  Eesti jaoks on oluline vähendada suhtelise vaesuse 
määra 2015. aastaks 16,5%­ni ning 2020. aastaks 15%­ni.
  Eraldi tähelepanu pööratakse laste vaesusele ja 
madalama sissetulekuga lastega perede toimetuleku 
suurendamisele läbi lapsetoetuse ning vajaduspõhise 
peretoetuse tõusu läbi ning ka toimetulekutoetuse 
määramisel.
KASUTATUD KIRJANDUS
 http://punamust.org/j/index.php?option=com_content&view=article&id=60
 http://prezi.com/pjbgxrfw5s6e/vaesus­tanapaeva­maailmas/
 http://et.wikipedia.org/wiki/Vaesus
 http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=16
 http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/inimoigused/vaesus­arengumaades/
 http://data.worldbank.org/topic/poverty#boxes­box­topic_cust_sec
 http://www.terveilm.ee/teabekeskuse­teemad/humanitaarabi/
 http://et.wikipedia.org/wiki/Humanitaarab i
 http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_Punane_Rist
 http://www.rescue.ee/vvfiles/0/UN%20OCHA.pdf
 http://et.wikipedia.org/wiki/Piirideta_Arstid
 https://www.arst.ee/et/Uudised­ja­artiklid/26271/paasteameti­valissuhete­buroo­juhataja­soidab­missioonile­tadzikistan i
 http://www.unicef.ee/
 http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/inimoigused/vaesus­arengumaades/
 http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/inimoigused/vaesus­arengumaades/vaesus­ja­arengukoostoo/
 http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/inimoigused/vaesus­arengumaades/toit/
http:/ www.maailmakool.ee/oppematerjalid/ inimoigused /vaesus­arengumaades/too/
 http://lasteombudsman.ee/sites/default/files/ylevaade_vaesus_ja_sellega_seotud_probleemid_lastega_peredes.pdf  
  http://statistikaamet.wordpress.com/2013/12/17/suhtelises­vaesuses­elas­2012­aastal­187­ja­absoluutses­vaesuses­73­elanikest/
  http://www.terveilm.ee/teabekeskuse­teemad/humanitaarabi/
 http://www.terveilm.ee/teabekeskuse­teemad/humanitaarabi/eesti­paastemeeskond/
http:/ vm.ee/et/mis­humanitaarabi
http:/ ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1089&langId=et
http:/  dspace .utlib.ee/dspace/bitstream/ handle /10062/28669/Kaesel_Kristel.pdf?sequence=1
 https://valitsus.ee/sites/default/files/content­editors/arengukavad/eesti2020.pdf

Document Outline

• Slide 1
• Mis on vaesus?
• Mis on vaesus - video
• Miks tekib vaesus?
• Globaalne vaesus: faktid ja statistika
• Slide 6
• Vaesuse põhjused
• Vaesuse sotsiaalsed tagajärjed
• Kuidas saaksime vaesuse vastu võidelda?
• Vaesuse vähendamine eeldab:
• Vaesus arengumaades
• Slide 12
• Mitu % maailma elanikkonnast elab 1,25$ päevas (2010)?
• Mitu % elanikkonnast elab 1€ päevas? (2008)
• ÄÄRMISE VAESUSEGA ON SEOTUD:
• Mis on humanitaarabi?
• Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond(UNISEF)
• Piirideta Arstid (MSF)
• Euroopa Humanitaarabi Amet (ECHO)
• Rahvusvaheline Punase Risti komitee
•  ÜRO Humanitaarabiasjade Koordinatsiooni Büroo (OCHA)
• Slide 22
• ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet(UNHCR)
• Euroopa liidu toiduabi
• Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (FEAD)
• Vaesus ja arengu koostöö
• Vaesus Eestis
• Statistika
• Suhtelise vaesuse määra muutus 2000-2010
• Eesti humanitaarabi välisriikides
• Slide 31
• Slide 32
• Eesti Päästemeeskond (EDRT)
• Eesti oma humanitaarabi organisatsioonid
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Toidupankade töö üldpõhimõtted
• Eesti eesmärgid aastaks 2020
• Kasutatud kirjandus