GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö (0)

Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman

GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö

a) Nummerda ülemaailmsed globaalprobleemid (puudutavad suurt hulka maakera elanikest)( 5 tähtsamat) sellises järjekorras, nagu nad sinu arvates olulised ja lahendust vajavad on. Püüa arutleda ka põhjuste, tagajärgede ja lahenduste üle.
b) MÄRGISTA ROOMA NUMBRITEGA (I,II,III,IV,V) need globaalprobleemid, mis EESTIMAA ELANIKELE ja sulle enam muret tekitavad ja tunda annavad.
probleem
ilmingud/ olemus / tagajärg
Kus tuntav (esineb) enam
Esinemine Eestis
Lahendus, abinõu
III Kasvuhooneefekt , osooniaugud , (kliima soojenemine ja muutumine)
Kasushooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. „kasvuhoonegaasid“: süsihappegaas , metaan , lämmastikoksiidid, freoonid , veeauru ning trihappnikku ehk osooni O3, mis lasevad läbi Päikseslt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Põhjus-industrialiseerimine- suurenenud CO2 vabanemine , aerosoli kasutamine, heitgaasid , fossiilsete kütuste põletamine , prügimäed , karjakasvatus , põlluharimine , metsade raiumine , vulkaanipursked, aurumine veekogudest .
Tagajärjed: 1. Keskmine õhutemperatuuri tõustmine ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba suurema lainepikkusega soojuskiirgusena(infrapunakiirgusena). 2 . Merepind tõuseb (jääliustikude sulamine ). 3. Biosfääri liigline koosseis muutub oluliselt(temperatuuri ja sademete muutused võivad muuta rohumaade , põõsastike, metsade ja teiste ökosüsteemide omavahelisi piire ). 4. Haigused ja epideemiad (kuumade päevade sagedusesuurenemine põhjustab suurlinnades õhu halvenemist, mis omakorda viib välja südame-, kopsu- ning teiste haigusteni ning osooniaugud jõhjustavad naha haigusi näitaks naha vahk). 5. Hoogustub kõrbestumine . 6. Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus ).
Osooniauk üle 1000 km läbimõõduga esmakordselt avastati aastal 1985, on lõunapoolkeral Antarktika kohal.
  Üle põhjapoolkeral Arktikas moodustatud teine ​​auk, kuid väiksem. Praeguses etapis inimarengu maailma teadlased on tõestanud, et kogu maailmas on tohutu osooniauk.
Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja usude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse üle osa maismaa-alasid.
Kasvushoone efekti lahendused on kasvuhoonegaaside atmosfääri sattumise piiramine. (Vahendada kasvuhoonegaaside tekitamist). Tehnoloogia renoveerimine . Uute, pakem kaitsevad , filtrite monteerimie (näiteks tehases, tööstusettevõttes), autode katalüsaatorite uuendamine. Atmisfääri seisukoha kontrollimine. Uued söödad lehmade jaoks.
II Energiakriis
Energiakriis on kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla , mida põhjustab disproportsioon riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turutamises. Energiakriis põhjustab sõltuvus naftast( nafta ja gaasi varud lõppevad ja nende eest hind tõuseb), inimeste arvu jätkuv kasvust( energia tarbimise kasv 1 inimese kohta). Põhjus selles, et harimiskõlbulik maapind moodustab maismaa pindalast suhteliselt väikese osa ja ilma naftakeemia produktideta nagu väetised, taimekaitsevahendid , tehnika kägushoidmiseks vajlikust kütusest rääkimata ei ole meile harjumuspärane suurtootmine võimalik.
Tagajärjed : Suurenevad maksud elektia tarbimise eest, toidukriis, nafta ja gaasiressursid lõppevad
Eestis põlekivi ressursid lõppevad. Eestil on võimalus kombineerida tuuleenergia tarbimine ja transpordisektor, arendades välja elektritranspordi suures mahus . Elanike tihedus on väike ning võimalus biomassi kasvatada
Alternatiivsete energiaallikate kasutamine: tumaelektrijaamad, vesiniku energia, energiasääst, põlekivi, kivisüsi, ning tuule, päikese ja vee energia (Eesti peab näiteks järgides kohustuslikke eurodirektiive suutma aastal 2020 toota 25% elektrise taastuvenergiaallikate baasil). On vähem elektri kasutada. Võimalus kasutada tuuleenergiat ning rajada tuumajaam ning arukalt kasutada põlevkivi , muuta hooned energiatõhusateks.
IV Keskkonnasaastatus ja – näitajad (ka......puudus)
Vee saastumine . Põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% olmevete ja tööstuse(paberi- keemiavabrikud) heitevete juhtimine veekogudesse . (Väga tähtis Länemere saastatus ) Väetiste, eutrofeerumine , mürkkemikaalide(keskkonnamürgid) sattumine veekogudesse. Happesademed - muudavad vee koostist happelisemaks. Naftasaaduste sattumine veekogudesse.
Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut. Veekogude elustiku vaesumine või hukkumine(nafta reostus, laeva avarii eest).
Õhu saastamine ja happevihmad . Põhjused: Kütuste põletamisel paiskuvad õhku happelised väävli ja lämmastikühendeid. Tööstuste saaste. Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Auto heitgaasid väga reostuvad õhu.
Tagajärjed: Muuduvad mulla keemilist koostist. Mullas vabanevad mürgised metalliioonid. Hapestuvad veekogud. Kahjustavad taimejuured ja okaspuud . Väheneb mullaorganismide arvukus.
Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia )
Estis on happesust tasakaalustab paene aluskivim. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2)
Vee saastumine. Vähendada veetarbimist(säästlikult tarvitada kodus). Heitvete puhastamine( mehaaniline , keemiline, bioloogiline). Õigeaegne väetamine põllumajanduses. Keelata olme- ja mürkkemakaalde sattumist looduslikesse veekogudesse. Merevee distilleerimine. Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud.
Õhu saastamine ja happevihmad . Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega.
Müra
(mürareostus)
*linnatänavad, automagistrtaalid, raudteed ja lennujaamad müra allikana
*kõva muusika ja hääled kodus ja ümberringi
I Looduse (bioloogilise) mitmekesisuse vähenemine
Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur. Praegu on Maal kirjeldatud kokku ligikaudu 1,6 miljardit erinevat liiki. Iga päev sureb neist välja 50 - 100 liiki. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine , hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt).
2008. aastal uuendatud Eesti punase raamatu lii­ginimestiku järgi on Eestis hinnatud vaid umbes 4300 pärismaise liigi (16%) ohu astet. Viimase hindamise tule­musena on Eestis ohus 1296 liiki (u 30% hinnatutest). Seejuures hinnatakse Eestis väljasurnuiks või peaaegu hävinuiks 295 liiki ehk 7% hinnatutest ja u 1% seni Eestis leitud liikidest.
Eelnevale tuginedes võib järeldada, et Eesti looduse mitmekesisust on vähe uuritud, eriti liigirikkamaid ja raskemini uuritavaid rühmi, nagu selgrootud, seened ja vetikad .
Hinnatud liikidest on arvukuse trend teada vaid nel­jandikul ehk 1004 liigil. Neist 34 liigil on arvukuse trend tõusev. Ligi poolte liikide (498) arvukuse trend on hin­natud stabiilseks ja langeva trendiga on 418 liiki.

• Ohus olevate liikide arvu peatamist;
  
• juba ohustatud liikide arvukuse (isendite) vähenemise peatamist;
  
• ohustatud liikide elupaikade pindala ja kvaliteedi vähenemise peatamist;
  
• liikidele mõjuvate peamiste ohutegurite kõrvaldamist (või olulist vähendamist);
  
• inimese elukeskkonna ja tegevuste kujundamist ning planeerimist nii, et eelmised neli nõuet oleks tagatud.
  

Loodus- ja maavarade ammendumine
(uute piirkondade kasutuselevõtt, üleskaevamine )
Loodusmaastike intensiivne tarbimine, täis ehitamine ja üleskaevamine
Keskkonnamürgid, ebatervislik toit või nälg inimeste tervise ja eluea halvendajana
Liiklus
(tihedus,kaasnev saastatus, .........................)
( autod, laevad, lennukid)
*heitgaasid, õli- ja naftareostused
* müra * tallamine,
*uute teede ja viaduktide ehitus
Metsade hävitamine ja metsaelanike väljasuremine
Põhjused: ehitamine; tootmine asju ja mööbleid puust; ebaseaduslik maharaimumine. Puu see on tuluallikas. Metsade hävimise põhjus on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana; metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Kahjutuli, keeristorm, ujutus, happevihmad jne.
Tagajärjed; taimede, putukate ja loomade osalise või täieliku väljasuremise; metsa põletamise tõttu suureneb kasvuhooneefekt. Metsade hävitamine viib hapniku vähenemisele, õhu saastele.
Karistada ja trahvitada metsa ebaseadusliku maharaiumise eest. Anda aega metsa kasvatamisele. Teha uued matseistandikud maharaiumise kohal. Kokkuhoidlikut kasutada loodusressursid , kasutada alternatiivsed allikad (näiteks mõned ajalehed tänapäeval on elektroonilised)
V Jäätmete ja jääkide probleemid
Põhjused: tootmise, tarbimise ning rahvastiku arv suurenemine. Kasutatakse mõned metarjalid(kilekottid, plastikpuselid mud pakendid ) mis ei lagunda looduses.
Tagajärged: kasvavad prügimäed linnade ümber. Igal aastal kandub okeaanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Prügimäede poolt saastakse pinnas, õhk ning vesi kahjulike ühenditega. Tööstuse ja põllumajanduse jääkide kuhjumine .
Eestis suurimad Saastavad tootmis-jäätmete kogused Kiirde-Eestis. Ohtlikumad poolkoksiterrikoonid Kohtla-Järves ja Kiviõlis. Narva elektrijääma ümbruses settebasseinid kus vee on aluseline ja ohtlik.
Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni, eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks. Kasutada korduvkasututuvaid ja looduslikke pakkimaterjale. Inimene peab prügi sorteerima ka kasutada prügikonteinerid. Ohtlikud jäätmed ( patareid , värvid, lahustikud jne) tuleks viia selleks ettenähtus kogumispunktidesse.
Kõrbestumine, ülekarjatamine, ülepõllustamine
Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime . Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa.
Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel serva-aladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine.
Looduskatastroofide sagenemine, suurenemine
Looduskatastroof on loodusliku ohu – üleujutuse, keeristormi, orkaani , vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine , maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus.
Maavärinad ja vulkaanipursked
Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine .
Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat . Maavärina
tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud.
Eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel
tekkivat maavärinat.
Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Aktiivselt tegutsevaiks ehk purskavaiks loetakse vulkaane , mille kraatrist
paiskub välja auru, laavat või püroklastilist materjali.
Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti
maakoorelaamade piirialadel.
Vulkaanid : Pompeji häving 79 p. Kr., St. Helensi purse 1980,
Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks
Viljandi ja Osmussaare lähistel.
Üleujutused, äkkvihmad, uputused
Üleujutus on nähtus, kus vee poolt ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all (* Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine
jõgedel *Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad). Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms.. Üleujutusi võib toimuda paljudes veekogudes: järvedes, jõgedes, ojades. Suuremaskaalalised üleujutused on maailmas sageli põhjustatud loodusnähtustest.
Ülejutused: Huanghe 1887, Jangtse 1931 , Aasia ja Aafrika (Niiluse jõe kuulus üleujutus toimus igal aastal). Mõjutasid veetõusud 1994-1995 aastal Itaaliat , Saksamaad, Belgiat, Prantsusmaad ning Hollandit. 1997. aasta suvel
hakkas Oderi jõgi üle kallaste ajama, tekitades nii suuri kahjusid Kesk-Euroopas. Üks raskemaid üleujutusi toimus 1953.a. Hollandis kui purunesid mere ette ehitatud
tammid ujutades üle suure osa Hollandist ja mille tulemusel hukkus 1800 inimest.
Eestis toimus viimane suurem üleujutus käesoleva aasta juulikuus Tallinnas, mil nelja päeva jooksul sadas kokku
173,5 mm vihma. Selline erakordne sademetehulk esineb umbes 1 kord 30 aasta jooksul. Kahel suurima vihma päeval
sadas 105 mm, mis on märkimisväärselt kõrgem kui 1 kuu keskmine sademete hulk (tavaliselt 79 mm sademeid kuus).Suurim sadu langes neljapäevale 29. juulile, mil sadas maha 78,1 mm vihma.
Kahjurloomade suur levik (rändtirtsud, kolorado mardikad,...................
Rahvastikuprobleemid
Negatiivne iive
(tööjõu puudus....)
Demograafiline plahvatus
Nälg, lühike eluiga, laste suur suremus
9