Namibi kõrb (0)

Varstu Keskkool
Referaat
Namibi kõrb
Koostas: Airi Parv
Juhendas: Helen Oppar
Varstu 2008
1.Asend
1.1
(9.)
1.2
Namibi kõrb asub Aafrikas, Namiibia ja natukene ka Angola lääne osas. Namibi kõrbest lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole Kalahari kõrb. Kohati on seal ka mägesid.(5.)
1.3
18-26 ll ja 13-16 ip. (5.)
1.4
Umbes 9160,57 km. (8)
2. Pinnamood
2.1
Namibi kõrbes põhjaosas on liiva-, lõunaosas kaljukõrb. Mõned liivaluited ulatuvad 244 meetri kõrgusele.Põhjaosas lähevad aga liivaluited üle kruusaks. Seal asuvad ka mõned üksidkud mäed. Pinnamood on muutuv, sest liivaluited kujunevad mingi ajajooksul ümber.(4,6.)
2.2
Maavärinaid ja vulkaanipurskeid ei esine. (5.)
3.Kliima
3.1
Kui liivaluited tuulte mõjul muutuvad kas siis kõrgemaks või just madalamaks, siis see mõjutab päikese valguse paistmist mingile paigale. Kuna seal on ka mõned üksikud mäed, siis need ei lase teiselt poolt mandrit tulevaid sademeid ja tuuli läbi. Ja lõunaosas paiknev Oranje jõgi mõjutab ka mingil määral sademete hulka. (4.)
3.2
Suvel on Namibi kõrbes umbes 13-15 kraadi ja talvel 15-20 kraadi. Sademeid langeb seal väga vähe ja enamasti talve kuudel. Namibi kõrb asub troopika kliimavöötmes. Seal on troopiline õhumass, millega kaasnevad soojus ja kuumus. Ja tänu troopilisele õhumassile ei lange seal talvel temperatuur väga alla. (1,8)
(8.)
3.3
Kuna ta asub ookeani ääres siis mõjutavad kliimat hoovused. Mõjutavad veel ka mäestikud ja liivaluited. (5.)
4. Veestik
4.1
Vett on vähe, mõned väiksemad jõed mida pole kaardile märgitud. Kuna kõrbest möödub külm hoovus siis on tihti seal udu, millest on kasu taimedele ja loomadele. (4, 5)
4.2
Ainus suur jõgi on Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. (5.)
4.3
Kui seal on kuiv ja kuum, siis on veetase madal. Aga muidu kui sajab siis on veetase kõrgem. (8.)
4.4
Suuri järvi pole. (5.)
4.5
Neid ei ole. (5.)
5. Mullastik
5.1
Valdavateks on helehallid mullad . (1.)
5.2
Enamasti kivimite murenemisest saadud muld sisaldab vähe taimseid ja loomseid materjale. Kuna ilmastik on liiga kuiv siis vähesed taimsed ja loomsed bakterid ei lagune huumuseks. (1.)
5.3
Viljakus on halb. Mulla pinnale ladestub rohkesti soola ja selletõttu on viljakus halb ja huumust pole ka palju. (1, 7.)
6. Taimestik
6.1
Peaaegu kõik taimed elavad looduslikult. (2.)
6.2.1
Aafrika kõige pentsikum kõrbetaim on Namibi kõrbes kasvav Velvitšia. Saksa botaaniku järgi nime saanud taim on okaspuude kauge sugulane. Taim on vaid umbes meetri kõrgune ja tal on lamedatipuline tüvi ja kaks lintjat lehte, mis kasvades lõhenevad ja koolduvad. Need lehed on sama tugevad kui puit ning vananedes need luituvad ja muutuvad pahklikuks. Velvitšiad kasvavad äärmiselt aeglaselt ja võivad elada rohkem kui tuhande aasta vanuseks. Taimel ei ole õisi, sest ta paljuneb käbide abil. Ta kasvab vaid ühes paigas – Namibi kõrbe südames kruusastel väljadel. (4.)
(11.)
6.2.2 Aaloe
Namibi kõrbes esineb peamiselt puukujulisi liike. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad , pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar . Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid . Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe- ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid , joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena. (8.)
(8.)
7. Loomastik
7.1
Enamasti kõik loomad elavad looduslikult. (2.)
7.2.1 Süsiklased
See mardikas elab Namibi kõrbes, kus toitub taime jäänustest ja seemnetest, mida tuul mööda luiteid kannab. Teiste süsiklaste hulgas on ta ebatavaline selle poolest, et tema kattetiivad on valged. Need peegeldavad päikesekiirgust ning seetõttu saab mardikas ka päeval ringi kõndida ja kauem toitu otsida kui tema süsimustad suguvennad. (2.)
(2.)
7.2.2 Surikaat
Surikaat on kärpkaslane. Ta sööb putukaid, sisalikke jt. väikesi loomi. Kui toiduvaru väheneb, kolib ta uude piirkonda. Surikaadid elavad rühmadena ja kaevavad eluasemeks ning poegade kasvatamiseks urge. Et lagedal kõrbemaastikul pea maas toitu otsiv surikaat on kerge saak röövlindudele, peab alati üks koloonia liige puu või põõsa otsas vahti.Kui vaenlane ilmub silmapiirile, annab valvur kohe haugatusega märku, ning kõik loomad kihutavad urgu varju. Surikaatidel on ka lapsehoidja kes valvavad poegade järele, siis kui ema on koos teistega toitu otsimas. Surikaadid seisavad uru sissepääsu ees tagajalgadel püsti, et juba kaugelt ohtu märgata. (2,7.)
(12.)
8. Inimtegevus
8.1
Enam jaolt tegeletakse seal uraani kaevandusega. Kasvatatakse ka veiseid ja lambaid , kuid vähe. Inimese mõju loodusele pole suuremal osal alast näha. (5)
8.2
Kuna pinnamood pole viljakas siis pole seal taimi ja puuvilju mida annaks eksportida teistesse riikidesse. (6.)
8.3
Uraani, teemandeid ja natukene naftat. (5, 7)
8.4
Kõrbestumine. Kõrbestumine on nähtus, mis seisneb taimkatte, mullastiku jm. looduskomponentide halvenemises kuiva kliimaga aladel. Kõrbestumine on üks keerukamaid ja kiiremini arenevaid protsesse, mis on muutumas tõsiseks ülemaailmseks probleemiks. Kiiresti kasvav rahvastik vajab rohkem toitu ja sellepärast haritakse põldudeks kogu selleks sobiv maa. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid suurendavad kariloomade arvu ja liiguvad väljakurnatud aladelt edasi soodsamatesse piirkondadesse. Kuid nende “põgenemine” kõrbe eest toob kõrbe nendega kaasa. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu- ja karjamaadel normaalselt taastuda , on tulemused katastroofilised. Loodusele teeb liiga ülekarjatamine, põllumuldade kurnamine ja ka puude ning põõsaste kütteks raiumine. (5.)
 
Kasutatud kirjandus:

„Loodus ja inimgeograafia.” põhikoolile III osa.

„Kõrbed.”

„Maailma kümme esimest kõrbed.”

„Looduse entsüklopeedia.”

„Maailma atlas .”

„Maailma loodusimed .”

www.miksike.ee

http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikipeedia_kasutamisjuhend

http://maps.google.com/maps?hl=en&q=namibi%20k%C3%B5rb&ie=UTF-8&sa=N&tab=il

http://www.safarinow.com/maps.aspx

http://images.google.com/images?hl=en&q=velvit%9Aia&btnG=Search

http://images.google.com/images?hl=en&q=surikaat&btnG=Search+Images