Toidupuudus maailmas (0)

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS
TOIDUPUUDUS MAAILMAS
Referaat
Juhendaja : Jelena Vill
Koostaja : Jelizaveta Kuznetsova
205 MRA
TALLINN
2015

Оглавление

Sissejuhatus 3
Mis on nälg ja miks see tekkib ? 4
Näljahäda piirkonnad ja tagajärjed 5
Toidupuuduse probleemi lahendused ja riigid, kes aitavad 6
Toidupuudus Eestis 7
Kasutatud allikad 8

Sissejuhatus

Tänapäeval on maailmas levinud palju erinevaid ökoloogilisi globaalprobleeme; inimeste rahva arvu kasv, toidupuudus ja massiline nälg – need probleemid on kasvanud päris olulisteks .
Nälg – see on füsioloogiline vajadus süüa, see võib puutuda igat inimest. Aga kui nälga pole võimalik kustutada? Tekib alatoitumus, mis tähendab, et õiged ning vajalikud toitained organismis puuduvad.
Praegu maailmas elab umbes 1 miljardit inimest, kes kannatavad toidupuuduse all ning iga viies inimene kannatab alatoitlusest. Umbes 1,3 miljardit inimest peab igapäevaselt hakkama saama vähem kui 1,25 euroga ning see ei pruugi olla piisav täisväärtusliku toidu hankimiseks. Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel ehk aasta jooksul sureb ca 7 miljonit last selle pärast. Kõige madalam on alakaaluliste laste protsent (5 protsenti) Kesk- ja Ida-Euroopas ning SRÜ riikides.
Selles referaadis autor tahab leida vastused tekkinud küsimustele: mis on nälg üldse, kus on suurimad näljahäda piirkonnad, missugused on põhjused, tagajärjed ja kuidas seda probleemi võib lahendada ning kuidas on toidupuudus mõjutanud Eestit.

Mis on nälg ja miks see tekkib?

Arengumaade alatoidetud inimestest pooled teenivad elatist põllumajandusega, mis üha enam kannatab kliimamuutustest põhjustatud ilmastikutingimuste tõttu. Eeskätt Somaalia poolsaarel ja Kesk-Ameerikas nõrgestavad sagedased põuad elanike põllumajanduslikke võimalusi ja vähendavad toiduga kindlustatust. Loomakasvatus kannatab samuti veepuuduse tõttu. Paljudes riikides on põllumajandustootjaid vaevanud põuad, lisaks hävitavad toiduainete tootmist troopilised tormid , tugevad vihmad ja üleujutused. Vaeste riikide põllumajanduse tootlikkuse takistuseks on lisaks puudulikule infrastruktuurile ka valed põllumajanduslikud tavad, metsaraie , maapinna üleharimine ja ülekarjatamine. Pinnase erosioon, sooldumine ja kõrbestumine süvendavad toidupuudust.
Nälg tuleneb ka vaesusest. 1,25€ - liiga väike summa, et oleks piisav toitaineid söödud sisses . Ei jaksa ka põllumajandustootjad teravilja seemet, väetisi , kahjuritõrjevahendeid või sobivaid tööriistu osta. Nad ei suuda hoolitseda oma karja tervise eest, näiteks loomi vaktsineerida.
Teatud paikades tuleneb nälg ning eelkõige alatoitumus ka teadmatusest. Näiteks Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas armastatakse valget bataati, kuigi oranžis bataadis leidub lapse kasvule eluliselt vajalikku A-vitamiini.
Ka vägivaldsed konfliktid viivad vaesed inimesed näljani, kui nad on sunnitud oma kodudest põgenema ja elatisest loobuma. Nii on juhtunud Sudaanis Darfuris. Toitu on kasutatud ka relvana: sõdurid hävitavad tahtlikult vastaspoole toiduvarud ja kariloomad, samuti mineerivad ning saastavad põllud ja kaevud.

Näljahäda piirkonnad ja tagajärjed

Kuigi tundub, et Maailmas on keskmiselt piisavalt toiduvarusid, tegelikkus pole nii hea. Näljahädast kannatab umbes 40 riiki. 20 nendest on Aafrika riigid Sahhara lähistel, eriti Etioopia ja Somaalia. Teine suur hulk on Aasia piirkonnas, täpsemalt – India ja Indoneesia. Pool kõigist maailma alatoidetud lastest elab Lõuna-Aasias. Kolmas piirkond on Ladina-Ameerika ja Kariibi meri.
Millised on näljähäda tagajärjed organismile ja ökoloogiale? Nälgimise korral vältavad kõik kehatalitused edasi; aine- ja energiavahetus, mis kahaneb võrdlemisi piiratud määral, toimub organismi enda ainete arvel. Selle tagajärjel väheneb kehakaal , kuid mitte ühesuguselt kõigis elundeis. Kõigepealt kaovad süsivesikute ja rasva varud; samuti kahanevad tunduvalt ka lihased, mis ilmestub tugevas kõhnumises. Ka näärmete kaal väheneb; ent elutähtsate elundite – südame ja aju -kaal kahaneb väga vähe, sest nad varustuvad teistest elunditest vere kaudu siirduvate toitainetega . Üldse säästuvad valgud viimase võimaluseni, ainult enne surma algab nende hulgaline kadu. Tugeva toitumusega organism võib nälgida kauemini kui kõhn. Keskmiselt toitunud organism sureb, kui ta on nälgimisel kaotanud üle 1/3 oma algkaalust.
Kuna organism on nõrk, ei ole tal jõudu ka vastupidada haigustele . Lapsed, kes sünnist alates ei saa piisavalt toitaineit, ei saa normaalselt areneda enda aju ja keha ning enamik nendest ei ela pikkalt või jäävad haigestunuks kuni surmani. Toidupuuduse tagajärgedeks on füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarenemise pärssimine, väheneb riigi ressuss- inimkapital : inimarv väheneb, eluiga lüheneb.

Toidupuuduse probleemi lahendused ja riigid, kes aitavad

On olemas mitmeid viise, kuidas käituda sellises olekorras, kõik lahendused võttavad aega, aga ikka toovad enda kasu hiljem.
Et vähendada toidupuudust, peab esiteks täiustada maaharimisviise - ja tehnoloogiad. Toitu ei tohi raisata ega visata välja - umbes 33 miljonit tonni toitu visatakse ära iga aasta, selle säilitamine ja õige kasutamine võiks päästa mitut mitut elusid. Peab ka vähendada ületootmist, või, kui ületootmine on ikka olemas, siis saata ületoodetud toidud abivajavatele. Tuleb olla hoolikas ka vee raiskamisega.
Oleks väga kasulik, kui inimesed muutuksin enda toitumisharjumused – sööksid rohkem kala, vetikaid, pärmseeni ja isegi baktereid.
GMO (geneetiliselt muundetud organismid) arenemine on ka kasulik ja oluline, kui räägitakse toidupuudusest. Loomulikult, naturaalsed ja looduslikud toidud on organismile kasulikkumad, aga kui jutt käib elu ja surma vahel, siis ei ole mõtted vaielda.
Tuleb ka vältida mulla vaesumist ja erosiooni.
Kindlasti aitab ka majandusabi. Kuna toidupuudus levis päris laiali, paljud arenenud riigid ei pannud kinni silmad sellele probleemile ning aitavad enamlevinuid riike finantsiliselt. Nende riikide ja organisatsioonide hulka kuuluvad USA, Kanada , Jaapan, Austraalia , ÜRO , Euroopa Liit, Kuulsused , UNICEF.
Euroopa Liidu abi

• On otsustatud eraldada rekordilised 160 miljonit eurot toiduabiks (Aafrikasse, Aasiasse , Kaukaasiasse, Lähis-Idasse).
  
• EL teeb koostööd Punase Risti ja muude valitsusväliste organisatsioonidega.
  

Ühise koostööna

• LG Electronics´i rahvusvaheline abistamistegevus.
  
• LG koos World Food Progamme´iga.
  
• LGE plaanib kolme aasta jooksul annetada riikidele nagu Etioopia ja Keenia kolm miljardit dollarit.
  

Toidupuudus Eestis

Tänapäeval on meie ümber toitu enam kui küllalt. Paljud meist võitlevad sagedase kiusatusega süüa täis kõhu peale veel ühte, teist ja kolmandat ning tuleb ette ka toidu äraviskamist. See pole mingi uudis.
Oli tehtud analüüs, kus kasutati 12 kriteeriumit iga riiki kohta – analüüsiti, kas riigis on toidupuuduse risk või ei ole. Väikseima toidupuuduse riskiga riigid ehk nimekirja viimasel kohal on Eesti, Soome ja teised Skandinaavia riigid.
Eesti asukoht põllumajandustoodangu tootmiseks on soodne (eksisteerivad küll tootmisriskid), halbade aegade üleelamiseks on vajalik turvavõrgustik. Kuigi inimesed ei mõtle selle peale, et nälg kunagi ei teata endast eelnevalt, inimesed ei kogu toiduvarusid ja ei mõtlegi selle peale, et võib juhtuda midagi halva.

Kasutatud allikad

• http://www.slideshare.net/guestbb16f2/toidupuudus-maailmas
  
• http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/inimoigused/vaesus-arengumaades/toit/
  
• http://www.bestreferat.ru/referat-198788.html
  
• http://koloogia.blogspot.com/2010/04/toidupuudus.html
  
• http://miksike.ee/documents/main/referaadid/toitluskriis.ht m