Geograafia - Metsandus (0)

• põllumajanduslikkum aad on palju,
  
• maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne,
  
• toodang on maaühiku kohta väike
  

• põllumajanduslikku maad on vähe,
  
• maaühiku kohta kasutatakse palju kapitaali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt,
  
• toodang on maaühiku kohta suur
  

Ekstensiivne

Intensiivne

• Mulla viljakusest sõltub taimede saagikus
  
• Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad
  
• Et säilitada või tõsta mulla viljakust, on oluline kinni pidada õigest viljavaheldusest või mõistlikust väetamisest
  
• Pidev niisutamine kuiva kliima piirkondades võib põhjustada muldade sooldumist
  
• Mulla viljakus võib väheneda või muld üldse hävineda vee- ja tuuleerosiooni tõttu.
  
• Vale maaharimine vähendab samuti viljakust
  

• Igal riigil on võimalik põllumajanduslikku tootmist reguleerida põllumajanduspoliitikaga.
  
• Oma riigi siseturgu kaitstakse tollide, kvootide või teiste imporipiirangutega. Importkaubad muutuvad tollimaksude tõttu kallimaks. Importi saab piirata kvootidega ja ka sisseostetavatele kaupadele mitmesuguseid kvaliteedinõudeid kehtestades.
  
• Riik maksab oma põllumajandustoodetele subsiidiume, eriti ekspordi preemiaid. Neid saavad põllumajandustootjad, kes oma kaupa ekspordivad. Raha ekspordi toetuseks eraldatakse riigieelarvest.
  

• Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutujaid
  
• Põllumaade laienemisga kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine.
  

• Viimasel kümnendil on kiiresti suurenenud nõudlus soja järele, et toota sellest sojaõli ja loomasööta
  
• Tootmine on suurenenud just Lõuna-Ameerikas: Argentinas, Boliivias , Brasiilias ja Paraguays.
  

• Paljudes arengumaades on endiselt levinud alepõllundus:mets võetakse maha, puud põletatakse, et tekkinud tuhaga mulda väetada.
  
• Selline alepõld on viljakas vaid mõne aasta.
  
• Tugevate sadudega uhutakse pindmine lahtine mullakiht minema, tekivad uhtorud , mis iga järgmise sajuga aina suurenevad.
  
• Erosioon on eriti tõsiseks probleemiks mägistes piirkondades.
  

• Uute põllumaade saamiseks võetakse maha aina rohkem metsasid.
  

• Erosioon on mulla kaudu, mis tekib, kui kõik sademed ei jõua maasse imenduda ning mööda maad voolav vesi kannab pealmised mullaosakesed endaga kaasa.
  
• Pindmise mullakihi kaudu vähendab viljakust, mille tagajärjeks on väiksem saak.
  
• Vee-erosioon on looduslik protsess, mida soodustavad - Tugev vihmasadu , künklik reljeef.
  

• Järjest suuremate põldude rajamine suurendab tuuleerosiooni
  
• Paljudes piirkondades tekivad tuuletormid
  

• Istutatakse puid tuulele ette
  
• Küntakse nõlvaga risti, järsematele nõlvadele rajatakse terasse
  
• Rajatakse ribapõlde
  
• Ühel põllul kasvatatakse eri kultuure
  
• Uus seeme külvatakse kündmata põllule
  

• Muldade looduslik sooldamine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga.
  
• Muldade korrapäratu niisutamise korrar võib toimuda nende sekundaarne sooldumine . Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjavee tase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad . Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale.
  
• Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta.
  
• Muldade sooldumist esineb peamiselt Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel
  

• Sademeterikastes piirkondades ja tasastel aladel võib probleemiks saada maade kuivendamine.
  
• Kuivendamisega rikutakse märgalasid ja metsi, aga ka jõgesid.
  
• Kraavide kaevamisel tekitatud setted võivad jõe põhja muuta mudaseks ning suhteliselt kalavaeseks.
  

• Intensiivse põllumajandusega kaasneb mineraalväetiste üha suurem kasutamine, sest väetamisega kaasneb suurem saak.
  
• Osa väetisest jääb taimede poolt omastamata ning see satub mullas liikuva veega põhjavette ja veekogudesse.
  
• Ülemäärase ja valel ajal väetamisega kaasneb: mulla saastumine , põhjavee reostumine , toiteelementide suurenemine veekogudes ja veekogude eutrofeerumine(kinnikasvamine).
  

• Pestitsiidide kasutamine põllumajanduses mõjutab ökosüsteeme
  
• Tekib kahjurite ja umbrohtude mürgiresistentsus
  

• Liiga intensiivne karjatamine mõjutab mulla viljakust.
  

• Võõrliikide sissetung on üheks tõsisemaks looduskaitse probleemiks kogu maailmas.
  

• Metsad katavad maismaast 31%, so 4033 mln ha.
  
• 93% metsadest on looduslikud ja 7% istutatud.
  
• Igal aastal väheneb metsa pindala 5,2 mln ha so rohkem kui Eesti pindala võrra.
  
• Suurem osa metsade kadumisest leiab aset troopilises vööndis.
  

• Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa.
  
• Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%.
  
• Metsa (keskmine aastane) juurdekasv ( kuupmeetrit aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit.
  
• Metsa liigiline koosseis - näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad.
  

• Euroopa kõige metsarikkam riik.
  
• Metsade pindala 22 157 ha
  
• Metsasus 73%
  
• Peamiselt okasmetsad (kuusk, mänd)
  
• Väga hästi arenenud metsaklaster