Põllumajanduse mõju keskkonnale (0)

Põllumajanduse mõju 
keskkonnale 
Koostaja : Ülle Liiber
Avaldatud  Creative  Commonsi litsentsi „Autorile 
viitamine  + jagamine  samadel tingimustel 3.0 
Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt 
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine 
samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt 
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee
Terry Sohl , U.S. Geological  Survey   
http://gallery.usgs.gov/photos/12_01_2011_bfv2YmkXXS_12_01_2011_0
Põllumajandusliku maa 
suurenemine – loodusliku 
mitmekesisuse vähenemine
• Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on 
põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid.  
• Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse 
vähenemine.
• Selle tagajärjel halvenevad ökoloogilised tingimused. 
• Looduslik  taimkate  säilib vaid majanduslikult vähekasulikel aladel 
nagu järsud mäenõlvad või  viljatu  pinnasega alad.
http://www.nrem.iastate.edu/landscape/projects/perennial/per
ennial.html
http://www.flickr.com/photos/22312769@N07/2150929287/
Vihmametsad  taanduvad 
põllumaade ees
• Viimasel kümnendil on kiiresti suurenenud  nõudlus   soja  järele, 
et toota sellest sojaõli ja loomasööta. 
• Tootmine on suurenenud just Lõuna-Ameerikas: Argentinas, 
Boliivias, Brasiilias ja Paraguays.
•  Kiirtee  rajamine Brasiilia idaosast lääneosasse on kiirendanud 
vihmametsade mahavõtmist ja uute põldude  rajamist .
200 km
1 km
Raadatud vihmametsad satelliidipildilt nähtuna
 Miks ei laiendata soja kasvatamist näiteks 
USA-s või Hiinas, kus seda kõige enam 
kasutatakse? 
Metsa asemele põllu rajamine 
põhjustab sageli erosiooni
• Paljudes arengumaades on endiselt levinud 
alepõllundus : mets võetakse maha, puud 
põletatakse, et tekkinud tuhaga mulda 
väetada.
• Selline alepõld on viljakas vaid mõne aasta.
• Tugevate sadudega uhutakse pindmine 
lahtine   mullakiht  minema, tekivad  uhtorud , 
mis iga järgmise sajuga aina suurenevad.
Erosioon on 
eriti tõsiseks 
probleemiks 
mägistes 
piirkondades.
http://www.adesolaire.org/en/madagascar/deforestation-and-erosion.html
Erosioon 
Madagaskaril
• Uute põllumaade saamiseks 
võetakse maha aina rohkem metsasid. 
• See kutsub esile ulatusliku muldade 
erosiooni, mõnes piirkonnas 400 
tonni/ha kohta aastas.
• Vaatamata probleemi tõsidusele 
jätkub metsade  raadamine .   
Mullast punaseks 
värvunud vesi 
kantakse jõgede poolt 
hoo
ttp:/k
/r ea
ainf n
or i
e .
sts.mongabay.com/0903.htm
Vee erosioon
• Erosioon on mulla kadu, mis tekib, kui kõik sademed ei jõua maasse 
imenduda ning mööda maad voolav vesi kannab pealmised  mullaosakesed  
endaga kaasa. 
• Pindmise mullakihi kadu vähendab viljakust, mille tagajärjeks on väiksem 
saak. 
• Vee-erosioon on looduslik protsess, mida soodustavad:
–  tugev  vihmasadu , 
– künklik (mägine) reljeef, 
– orgaanilise aine väike sisaldus mullas, 
– vähene taimkate. 
• Inimtegevus süvendab ja kiirendab erosiooni, kui: 
– kasutatakse valesid maaharimise võtteid, 
– muudetakse hüdroloogilisi tingimusi, 
– võetakse mets maha.
http://
photogallery.nrcs.usda.gov/Detail.as
p
Erosiooniohtlikud piirkonnad 
Euroopas
Hinnanguliselt esineb vee-
erosiooni   115 miljonil hektaril, 
mis on kaheksandik Euroopa 
kogu maa-alast, ning 
tuuleerosiooni 42 miljonil 
hektaril. 
Eriti ohustab mulla erosioon  
Vahemere-maid, kus pärast 
pikka kuivaperioodi sajab 
tugevat vihma. 
Vee-erosiooni oht Euroopa Liidu riikides
 Nimetage piirkondi, kus vee-erosiooni oht on eriti 
http://soco.jrc.ec.europa.eu/documents/ETFactSheet-02.pdf
suur.
Tuul muudab põllud 
viljatuks
• Järjest suuremate põldude rajamine 
soodustab tuuleerosiooni. 
• Paljudes piirkondades tekivad 
tolmutormid , mis võivad kanda põldudelt 
sadu tuhandeid  tonne   viljakat  mulda.  
Tolmutorm
Heledad laigud põldudel on 
Tuule poolt tee äärde  kantud  
kohad, kust tuul on huumuskihi 
mullakiht. 
ära kandnud. 
http://
photogallery.nrcs.usda.gov/
1930. aastate tolmutormid 
Ameerikas
• 1930-1936. aastatel laastasid Ameerika Ühendriikide ja  Kanada  
preeriate piirkonda arvukad tolmutormid, mis põhjustasid tõsise 
ökoloogilise katastroofi ja põllumajanduslanguse.
• Suurel tasandikul Põhja-Ameerika keskosas on head eeldused 
põllumajanduse arenguks: tasane ala,  viljakad  mustmullad, 
soodne kliima.
• 1930. aastate “nisubuumi” ajal rajasid talunikud 
Suurele  tasandikule hiigelpõllud. Uue tehnika 
kasutuselevõtt võimaldas põllustada suuri alasid. 
http://www.youtube.com/watch?v=x2CiDaUYr90
1930. aastate tolmutormid 
Ameerikas
• Suurte põllumassiivide rajamise tulemusena tekkis ulatuslik 
tuuleerosioon , mis  kandis  küntud põldudelt pealmise kuiva ja 
lahtise mullakihi minema. 
• Lagedatel preeriatasandikel on suurte alade ülesharimine seotud 
erosiooniriskiga.
• Tolmutormid tekkisid enam kui 400 000 km2 suurusel ala Texase, 
Oklahoma,  Kansase  ning isegi New  Mexico  ja Colorado osariigis.
• Neid alasid hakati nimetama Tolmukausiks ( Dust   Bowl ).
18.april ,1935, NOAA George E.  Marsh  Album 
http://www.dailyimpact.net/2011/04/07/world-us-food-supplies-faltering -
prices-rising/
1930. aastate tolmutormid 
Ameerikas
• Tohutute tolmutormide tagajärjel muutusid  endised  viljakad 
põllud  kasutamis -kõlbmatuteks. 
•  Miljoneid  hektareid põllumaid ei saanud enam kasutada ja 
sajad  tuhanded inimesed pidid maha jätma oma  kodud  ning 
rändama teistesse piirkondadesse, et seal uut elu alustada. 
• Tolmutormide tagajärjel hävinud põllumaade kaotamine 
põhjustasid Ameerika ajaloos suurima riigisisese rände. 
• 1940. aastatel lahkus ligi 2,5 miljonit inimest Suure tasandiku 
piirkonnast . Neist ligi 200 000 asus elama  Californiasse. 
http://en.wikipedia.org/wiki/Dust_Bowl
Kuidas kaitstakse muldi erosiooni 
Põldude vahele istutatakse  eest?
Küntakse nõlvaga risti,  
puude-         ribasid nn 
järsematele nõlvadele 
tuuletõkkeid
rajatakse terasse
Tim McCabe 
Rajatakse 
Ühel põllul 
Uus  seeme  külvatakse 
ribapõlde
kasvatatakse eri 
kündmata põllule kõrretüügaste 
kultuure
vahele
Tim 
Jeff  Vanuga 
http:
M //p
cC ho
ab to
e  gallery.nrcs.usda.gov/De
tail.asp
Põllumajandus on suurim vee 
kasutaja
km3 
aastas
muud kaod 
4%
tööstus 
19%
andmed 
olme 8%
80-
puuduvad
75-
80%
90%
Ligi 70% maailmas kasutatavast 
põllumajandus 
veest läheb põldude niisutamiseks. 
69%
 Nimeta riike, kus üle 80% veest läheb põldude niisutamiseks?
http://olliwaterfoodpeople.blogspot.com/2010/07/water-and-agriculture-general-overv i
ew.html
http://www.i8not.net/wordpress/?p=935
http://www.fao.org/nr/water/infores_maps.html
Põldude niisutamiseks kasutatakse 
nii põhja-kui ka  pinnavett  (mm aastas)
Araabia  riikides kasutab 
põllumajandus üle 85% kogu veest. 
Niisutamise  efektiivsus on madal, vaid 
http://olliwaterfoodpeople.blogspot.com/2010/07/
3wa
0 te
%r-.a
  nd- agriculture -general
- overview .html
Eriti palju vett kulub piirkondades, kus on 
suur  auramine  ja vähe sademeid, 
niisutatavate põldude tihedus on suur,  
kus kasvatatakse mitu saaki aastas
Erinevate niisutusmeetodite vee 
kasutamise efektiivsus on erinev
Tim McCabe 
Tilkniisutus
Niisutuskanalid
Niisutuskraavid
Vee 
piserdamine
Gene  Alexander  
Jeff Vanuga 
Niisutuspõllud  Kansases
Intensiivsest vee 
pumpamisest tekib 
alanduslehter.
•
Intensiivselt hakati Kansases niisutamiseks 
põhjavett kasutama alates 1950-1960. 
aastatest .
•
Mõnes kohas läheb 90% kasutatavast 
Kui vee võtmine 
põhjaveest põldude niisutamiseks.
lõpetatakse, 
•
Põhjavee üldine tase on  suure veekasutuse 
alanduslehter  tasapisi  
tõttu alanenud, põhjaveevarud vähenevad.
väheneb.
http://photogallery.nrcs.usda.gov/Deta
il.asp
Puuvillapõldude niisutamine Kesk-
Aasias on viinud  Araali  mere 
kuivamiseni
• Viiskümmend aastat tagasi oli Araali meri pindalalt 
neljas järv maailmas. 
• Järve tõid vett Amudarja ja Sõrdarja  jõed . 
• Alates 1930. aastatest hakati selles piirkonnas põllumaid 
niisutama, et kasvatada puuvilla. Niisutuseks kasutati 
Amudarja ja Sõrdarja vett. 
• Jõe vett jõudis Araali järjest vähem ja selle tulemusena 
hakkas mere pindala vähenema. 
Kunagine  jõesäng  kaldal roostetavate 
laevavrakkidega.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Aral_Sea_1989 -
2008.jpg
http://www.columbia.edu/~tmt2120/introductio
n.htm
Puuvillapõldude niisutamine Kesk-
Aasias on viinud Araali mere 
kuivamiseni
• Endisest kalarikkast  järvest  on saanud tühi 
ja lage  soolakõrb . 
• Kuivaks jäänud merepõhjast kandub tugeva 
tuulega  sadu tonne soola ja liiva 
ümbruskonna põllumaadele. 
• Õhku satuvad ka kunagi merepõhja 
settinud  mürgised  ühendid. Seetõttu on 
selles piirkonnas õhk, maa ja vesi väga 
saastatud  ning  inimesd  haigestuvad sageli.
Satelli
T id
ol i
mfo
utto, 
or k
m us
i  on 
näha tolmutormid
d
Liiva mattunud 
http:/
k /u
ü p
l lo
a ad.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9f/Aralsee.gif
http://www.columbia.edu/~tmt2120/environmental%20impacts.ht m
Põldude niisutamine põhjustab 
sooldumist
• Muldade looduslik  sooldumine  esineb  kuivades  piirkondades, 
kus auramine ületab sademete hulga.
• Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende 
sekundaarne  sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb 
põhjaveetase ning intensiivse  aurumise  tõttu tõusevad 
maapinnale vees lahustunud  soolad . Vesi  aurustub  ja soolad 
jäävad maapinnale.
• Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja 
see suure koguse veega läbi pesta.
Tim McCabe 
http://photogallery.nrcs.usda.gov/De
tail.asp
Muldade sooldumine Euroopas
• Sooldumine on üks kõige levinum mulla 
degradeerumis-protsess Maal.
• Euroopas leidub sooldunud mulda Ungaris, 
Rumeenias , Kreekas, Itaalias ja Pürenee 
poolsaarel.
• Mulla sooldumine mõjutab ELis hinnanguliselt 
1–3 miljonit hektarit maad.
• See on üheks kõrbestumise põhjuseks. 
http://soco.jrc.ec.europa.eu/documents/ETFactSheet-04.pdf
http://blogs.worldbank.org/category/topics/agriculture
Maade kuivendamine
• Sademeterikastes piirkondades ja tasastel aladel võib 
probleemiks saada maade kuivendamine.
•  Kuivendamisega  rikutakse märgalasid ja metsi, aga ka jõgesid. 
• Kraavide kaevamisel tekitatud  setted  võivad jõe põhja muuta 
mudaseks ning suhteliselt kalavaeseks. 
http://www.freewebs.com/lihula-maaparandus/apps/photos/photo ?
photoid=121015055
http://www.geomatikag.ch/Melioration.262.0.html
Ülemäärane  väetamine
• Intensiivse põllumajandusega kaasneb 
mineraalväetiste üha suurem kasutamine, 
sest väetamisega kaasneb suurem saak.
• Osa väetist jääb taimede poolt 
omastamata ning see satub mullas liikuva 
veega põhjavette ja veekogudesse. 
Ülemäärase ja valel ajal 
väetamisega (näiteks varakevadel, 
 toiteelementide 
kui lumi on maas) kaasnevad:
 mulla  saastumine
suurenemine 
 põhjavee 
veekogudes
reostumine
 veekogude 
eutrofeerumi
Lämmastikväetiste liigne 
ne
kasutamine põhjustab 
põllukultuuride suure nitraadi-
sisalduse. Selliste toodete 
http://farmerwife.blogspot.com/20
s 0
ö 5_04
öm _i0
n1_a
e  rchi
võ ve
ib . httml
ekitada 
terviseprobleeme. 
Loomakasvatus - oht 
põhjaveele
• Farmide  reoveed  (näiteks 
lüpsiplatsi pesuveed)
• Ilma veekindla põhjata 
sõnnikuhoidlad on  põhjavee 
lämmastikuühenditega saastajad. 
Jeff Vanuga 
Jeff Vanuga 
http://photogallery.nrcs.usda.gov/Index.asp
Keskkonnamürkide mõju 
ökosüsteemidele
• Pestitsiidide kasutamine põllumajanduses mõjutab 
ökosüsteeme. 
– Biogeokeemiliste protsesside tulemusena võivad  saasteained  
kanduda teistesse nii maismaa- kui ka 
mageveeökosüsteemidesse. 
– Pestitsiidide kahjulik toime ökosüsteemis ja koosluses 
seisneb eri troofiliste tasemete organismide arvukuse 
muutumises, mis võib põhjustada toiduvarude nappuse. 
– Muutuda võib looduslik tasakaal: umbrohu hävitamine võib 
põhjustada teise ohjeldamatu leviku
• Tekib kahjurite ja umbrohtude mürgiresistentsus.
– Sajad kahjurliigid on kohastunud  taluma  nende tõrjumiseks 
kasutatavaid mürke.
–  Lühikese  elutsükliga, seega kiiresti sigivatel liikidel võib 
resistentsus  tekkida väga lühikese  ajaga
– Paljud putukaliigid on resistentsed  mitmele  mürgile.
– Paljud umbrohud on muutunud resistentseks nende tõrjel 
kasutatavate herbitsiidide suhtes.
Ülekarjatamine viib kõrbete 
laienemisele
Liiga intensiivne karjatamine mõjutab taimekoosluse 
toitainetsüklit ja see viib enamasti  mullaviljakuse  languseni.
Valikulise söömise ja tallamise tõttu muutub taimestiku koosseis. 
Taimestiku muutumisele järgnevad muutused ka kohalikus faunas 
ja näriliste hulgas. 
Kui pinnast kaitsev taimkate on hävitatud, hakkab tuul liivasid 
liigutama, tekib erosioon.  
Igal aastal muutub hulgaliselt põllumajanduslikku maad kõrbeks 
just ülekarjatamise tõttu. Kariloomade arvukus on tohutult 
suurenenud, kuid karjamaade pindala aina väheneb.
http://www.hardrainproject.com/hrpl?n=4507
http://www.rolexawards.com/en/the-laureates/claudiafeh-the-project.jsp
Põllumajandusega seotud probleemid 
maailmajagudes
Metsa 
raadamine
Ülekarjatamin
e
Ülepõllustami
ne
it 
n
iljo
a
m
h
Aafrika        Aasia    Austraalia    Euroopa   Põhja-Am   
Lõuna- Am
 Analüüsige põllumajandusega seotud probleeme 
erinevates maailmajagudes.
http://apesnature.homestead.com/chapter
8.html
Võõrliikide 
sissetoomine
• Enamus põllukultuuridest ja suur osa 
kariloomadest on võõramaist päritolu.
• Liikide  rändamine  inimeste abil on 
põllumajandus-ajaloo  lahutamatu  osa. 
• Võõrliikide sissetung on üheks tõsisemaks 
loodus-kaitse probleemiks kogu maailmas. 
• Sissetungijad võivad ümber  asuda  looduslikesse kooslustesse ja 
sealsed liigid välja tõrjuda. 
• Sageli muudavad sissetoodud liigid täielikult koosluse struktuuri. 
Taimekoosluse muutudes muutub ka loomade  kooslus , sest 
loomaliigid  (nt putukad) on suuresti seotud kohalike taimedega. 
• Uued liigid võivad tekitada isegi maastikumuutusi. Näiteks, 
sissetoodud karuputke võõrliikide all ei suuda madalamad taimed 
üldse kasvada. Seetõttu on  maapind  vähem kompaktne ja 
erosioonile vastuvõtlikum. 
• Portugalis kasvatatakse eukalüpte, et saada paberi tooret, kuid 
selle  tulemusena   alaneb  põhjavee tase, mis ei ole aga kohalikele 
liikidele talutav. Need hukkuvad ja kogu  ökosüsteem  kuivab ning 
kõrbestub. 
Sosnovski ja 
hiidkaruputk 
• toodi Eestisse põllumajanduslikel ja 
mesinduslikel  kaalutlustel  pärast II 
Maailmasõda .
• Kujutavad endast suurt ohtu liigilisele 
mitme-kesisusele ja maastikele.
• Levivad kiiresti ja paljunevad 
takistamatult. 
• Karuputk on levinud kõikjal Eestis, vähem 
saartel, rohkem Lõuna- ning Lääne-Eestis. 
• Taim kasvab tihedate, kohati kuni 5 m 
kõrguste kogumikena peamiselt jõgede 
kallastel,  maantee - ja raudteeservades 
ning prügipaika-des ja söötis põllumaadel. 
• Karuputke võõrliigid on inimesele otseselt 
ohtlikud. Kui taime mahl satub nahale, 
põhjustavad selles sisalduvad 
furanokumariinid päikesepaistelise ilmaga 
põletusele sarnanevate villide teket.
Geneetiliselt muundatud 
organismide sissetoomine
• Transgeensete organismide looduslikesse kooslustesse 
levimise tagajärjel võivad lähedased looduslikud liigid välja 
surra, isegi kui ka transgeensed liigid ise ellu ei jää.
• On suur oht, et tekivad GMOde ja looduslike liikide hübriidid, 
mille tulemusena võivad tekkida superumbrohud või võib 
kaduda populatsiooni geneetiline informatsioon selle 
asendumise ja geneetilise segunemise tõttu.
• Negatiivse keskkonnamõjuga on sellised geenmuundatud 
põllukultuurid, mis on muudetud mürgikindlaks. 
• Sellistel puhkudel tekib põlluharijail võimalus kasutada 
senisest  suuremat mürgikogust ning protsessi käigus hävib 
suur hulk liike ka põlluga külgnevailt  aladelt . 
• Suurte ainehulkade puhul on alati ka oht, et  mürkained  
imbuvad kas põhjavette või kantakse need pinnaveega 
naaberaladele, sageli kraavide kaudu veekogudesse. 

Document Outline

• Põllumajanduse mõju keskkonnale
• Põllumajandusliku maa suurenemine – loodusliku mitmekesisuse vähenemine
• Vihmametsad taanduvad põllumaade ees
• Metsa asemele põllu rajamine põhjustab sageli erosiooni
• Erosioon Madagaskaril
• Vee erosioon
• Erosiooniohtlikud piirkonnad Euroopas
• Tuul muudab põllud viljatuks
• 1930. aastate tolmutormid Ameerikas
• Slide 10
• Slide 11
• Kuidas kaitstakse muldi erosiooni eest?
• Põllumajandus on suurim vee kasutaja
• Slide 14
• Erinevate niisutusmeetodite vee kasutamise efektiivsus on erinev
• Niisutuspõllud Kansases
• Puuvillapõldude niisutamine Kesk-Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni
• Slide 18
• Põldude niisutamine põhjustab sooldumist
• Muldade sooldumine Euroopas
• Maade kuivendamine
• Ülemäärane väetamine
• Loomakasvatus - oht põhjaveele
• Keskkonnamürkide mõju ökosüsteemidele
• Ülekarjatamine viib kõrbete laienemisele
• Põllumajandusega seotud probleemid maailmajagudes
• Võõrliikide sissetoomine
• Sosnovski ja hiidkaruputk
• Geneetiliselt muundatud organismide sissetoomine