Argentiina vabariik (2)

Argentina Vabariik

Referaat

Üldiseloomustus

Argentina pindala on 2780400 km², millest maad on 2,736,690 km² ja vett 30,200 km². Rahvaarv on 3 657 800 inimest(13in/ km²), pealinnaks on Buenos Aires ja pealinnas elab üle 10 miljoni elaniku, riigikeeleks on hispaania keel, aga räägitakse ka inglise-, itaalia-, saksa- ja prantsuse keelt. Rahaühikuks on Argentina peeso (ARS).
Argentina asub Lõuna- Ameerika lõunaosas ja omab ühist riigipiiri Boliiviaga, Brasiiliaga, Tšiiliga, Paraguaiga ja Uruguaiga.
Argentina ida- ja keskosas on lauge maastik , lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on Laguna del Carbon (105m). Pinnavormidest on esindatud Andid , lavamaa ja tasandik .
Argentina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20Ć kuni +25Ć ja juulis +10Ć ringis . Õhutemperatuuri amplitud on 12Ć. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16Ć. aastane sademete hulk on 500- 1000 mm
Loodusvöönditest on Argentinas esindatud pampa , mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks.
Arengutase- SKP in. kohta on 19 999, RKT in. kohta on 8570$, kirjaoskus on 10% , autode arv 1000 in. kohta on 250-500. Argentina elatustase on kõrge.
Argentinas on küllaltki palju jõgesid, mis saavad alguse Andidest. Suurimaks jõeks on La Plata. Järvi on Argentinas vähe.
Argentina on föderatiivne vabariik, mis saavutas iseseisvuse 1816 aasta 9. juulil.
Tööealiste osatähtsus riigis on 226784 inimest ja rahvastiku tüüp on vananev . Iive on 0.98% Keskmine eluiga 75.91 aastat.
Majandus
Argentina on Ladina-Ameerika arenenuima majandusega maid, annab üle viiendkiku Ladina-Ameerkia tööstustoodangust. Argentina on spetsialiseerunud põllumajandus saaduste ja toiduainete tootmisele tööstulsikult arenenud riikide tarbeks. Et Argentina majandus on suures sõltuvuses välisturust, mõjutab teda märgatavalt maailmamajanduse olukord. 1981 aastal oli 12% tööhõivelisest rahvastikust tööta ja välisvõlg ulatus 34 mrd. $-ni. Väliskapital kontrollib rohkem kolmandikku tööstusest(sealhulgas peaegu täielikult auto-,keemia-, naftakeemia -, farmaatsia- ja tubakatööstust). Peamised maavarade leiukohad paiknevad riigi äärealadel, eemal suurtest tööstuskeskustest. Suurim nafta - ja gaasimaardla on Comodoro Rivadavia, kodumaise nafta ja gaasiga rahuldati 1980 aastal 85% siseturu vajadustest. Kaevandatakse kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani -, plii-, tsingi-, vase-, volframi - ja uraanimaaki. Samuti ka väävlit, boraate, abesti, kipsi ja marmorit. Rohkem kui poole elektrienergiast annavad suurte tööstuskeskuste läheduses paiknevad soojuselektrijaamad. Tekstiili-, õmblus-, naha ja lalatsivabrikud kasutavad kohalikku toorainet ja müüvad valdava osa toodangust sieturule. Argentina on lamba- ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas Buenos Aireses ja selle eeslinnades asuvad suured hästi mehaniseeritud eksporttapamajad ning külmhooned. Heal järjel on ka jahu-, suhkru-, tubaka- ja veinitööstus. Alates 1950 aastast on arendatud ka rasketööstust: must metallurgia , värviline metallurgia, laevaehitus,autotööstus, põllumasinatööstus, elektritööstus, elektroonikatööstus jne. Oma rasketööstustoodetega rahuldatakse ¾ riigi vajadusest. Vanad tööstusharud on puidu-, tselluloosi-, paberi- ja ehitusmaterjalitööstus. Põllumajanduses on ülekaalukad suurmajandid: 5,7% maaomanikest valdavad 75% maast. 180mln. Ha suurusest põllumajanduslikust maast on 20% põlde ja 80% karjamaid. Kasvatatakse peamiselt nisu ja maisi, kuid vähesel määral ka riisi, otra, kaera ja rukist. Riik on maalilmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt. Söödakultuurist kasvatatakse peamiselt lutserni ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puviljapõõsas, suhkruroog , tubakas ja mate(paraguai tee). Köögivilja kasvatatakse suurlinnade läheduses, troopilisi puuvlju( banaan , ananass, mango jne.) aga riigi loode- ja kirdeosas. Viinamarjakasvatuses ja veinitootmises kuulub Argentinale 4. koht maailmas. Peamised sadamad: Buenos Aires, La Plata, Bahia Blanca, Comodoro Rivadavia; Mar del Plata. Peaaegu kogu väliskaubavedu toimub meritsi. Ekspordis moodustavad u 80% põllumajandussaadused(liha, konservid , vill, toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned , vein ja kebratsoekstrakt)
Loodusnähtus
Kliimalt paikneb Kesk-Argentina soojas parasvöötmes ning meid tervitab ligi kolmekümnekraadine palavus, kuigi suve hari on lõunapoolkeral juba möödunud. Omamoodi põnev on käia maailma eri paikades, mis kliima poolest oluliselt ei erine, kuid kus isolatsiooni tõttu on evolutsioon saanud kulgeda eri rada pidi. Üks esimesi biogeograafia reegleid, mis pärit juba paari sajandi tagant, on tuntud Buffoni seaduse nime all: kliima poolest sarnaste, kuid geograafiliselt isoleeritud piirkondade loodus on erisugune. Huvitav on jälgida, millised näevad välja meil leiduvate liikide sugulased, missugused omalaadsed eluvormid on siin tekkinud, millised liigid hõlmavad eri kasvukohti.
Pampa taandub põldude ees. Pampa on Argentina keskosas tuhandetel ruutkilomeetritel laiuv rohune tasandik. Selle Atlandi ookeani poolne niiskem lääneosa on riigi tähtsaim põllumajanduspiirkond. Mullad on siin looduslikult väga viljakad ja seetõttu on kunagised looduslikud rohumaad peaaegu täielikult üles haritud. Põldudel kasvatatakse peamiselt nisu, maisi, päevalilli, sojaube ja maapähkleid; loomasöödaks ristikut ja mitmeid teraviljakultuure. Loodusliku taimkattega alasid on pampas säilinud väga vähe ning allesjäänuid ohustab ülekarjatamine ja sellest tulenevad erosioon ning kõrbestumine.
Pampa kõige silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliste liike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavatesse perekondadesse, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kõrreliste seas leidub palju Eestis tundmatuid taimi; on korvõielisi, liblikõielisi. Tunneme ära mõned bromeelialised ja paar-kolm liiki kerajaid kaktusi perekonnast Gymnocalycium. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsi. Kuigi looduslikku pampataimestikku on alles väga vähe, ei ole selle kaitseks loodud veel ühtegi kaitseala.
Sisemaale jäävad pampa kesk- ja lääneosa on oluliselt kuivemad. Andide mäestik peab kinni enamiku Vaikse ookeani poolt tulevast niiskusest. Valdavad edelatuuled (Pampiana) on jahedad ja kuivad. Siinsed ulatuslikud kuivad rohumaad ja poolkõrbed on karjamaadena kasutusel suhteliselt lühikest aega: ulatuslikum karjakasvatus algas siin alles 120–150 aastat tagasi. Liha- ja piimaveised ning lambad asendavad peaaegu täielikult kunagisi looduslikke kariloomi, kaamelite sugulasi guanakosid. Argentina on tänapäeval maailmas viies loomalihatootja; riigi tapamajades tapetakse aastas ligi 13 miljonit veist. Õige argentiinlase lemmiktoit on asado – elaval tulel küpsetatud valik loomaliha ja rupskeid.
Kasutatud Kirjandus:

ENE nr. 1

www.odci.gov/cia/publications/factbook/index.html

www. geographic .org

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=316&ajakiri=280