Loodusvarad ja nende kasutamine (0)

Loodusvarad ja nende kasutamine  Primaarne sektor:  1. Põllumajandus 
2. Metsamajandus 
3. Kalamajandus 
4. Energiamajandus  Põllumajandus  Põllumajandusliku tootmise iseärasused  - Vajab suurt territooriumit   
Põllumajanduslik maa ​ - 30%  1. Haritav maa - 10%  - Põllud  - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel)  - Viinamäed (Saksamaal tasandikud)  - Aiad  - Oliivisalud (Portugal)  - Kohviistandused    2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel)  - Niidud metsavööndis  - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad)  - Pohtlakarjamaad  - Poolkõrbekarjamaad   
Tootmine sõltub:  - Looduslikest tingimustest  - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja 
peetakse erinevaid loomi  - Töö on hooajaline  - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme  - Tööks kulutatav aeg erinev  Pedosfäär  Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüp muldadest 
 
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja 
mikroorganismid aktiivselt kasutavad 
 
Mullateketegurid  1. Lähtekivim 


- On kivim, millel muld kujuneb, määrab ära mulla omadused - veesisaldus, 
toitained, õhu sisaldus  2. Pinnamood  - Mõjutab mulla osakeste, vee ja soojuse jaotamist  3. Kliima  - Sademete hulk ja temperatuur  - Mõjutab taimede liigilist koosseisu  4. Mulla vanus 
5. Loomad  - Nt. vihmauss, putukate vastsed - väetavad ja õhutavad mulda  6. Mikroorganismid  - Nt. seened, bakterid - lagundajad - lagundavad keerulised orgaanilised 
ühendid lihtsamateks  7. Taimed  - On tähtsaim mullatekketegur  - Loovad orgaanilist ainet, mis on aluseks mulla viljaka osa tekkimisele  8. Inimtegevus  Muldade kahjustumine ja hävimine, mullakaitse  1. Kiirendatud erosioon  - Erosioon on vooluvete poolt põhjustatud mulla ära kandmine  - Jaguneb:  - Looduslik ​ - põhjustajad: nõlva kalle (mäed jms), lähtekivimi pudedus,  löss (tõlkes kollane jõgi)  2. Kiirendatud eriosioon  ​inimtegevuste tagajärjel  - Põhjustajad:  - Põldude rajamine künka või mäe nõlvale  - Suurte põldude rajamine    1. Kaitse  - Põllukaitseribade ​ (puude - ​pappel ​) istutamine põldude vahele ja ümber  - Terraspõldude ​ rajamine  2. Deflatsioon  - Esineb enamasti väikese sademetehulgaga  ​tasastel aladel​, kus tugevad  tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid kihte  - Esineb kuivades rohtlates, ​ nt​ Põhja-Ameerika preeriates  - Kaitse: põllukaitseribad  3. Kõrbestumine  - Kõrbete laienemine väära inimtegevuse tagajärjel  - Põhjused:  - Ülekarjatamine  - Muldade pideval kasutamisel langeb mulla viljakus  - Esineb kuivades rohtlates, poolkõrbedes  - Mullakaitse: ??? 
 


4. Muldade sooldumise intensiivistumine  - Maid niisutades kantakse niisutusveega mulla ülakihtidesse lahustunud 
soolasid, mis pärast vee aurustumist sadestuvad ja muld sooldub  - Esineb poolkõrbedes ja kõrbetes  5. Füüsikaline kahjustumine  - Mullad hävivad:  - Ehitised  - Kaevandused  - Roomiksõidukid  - Kaitse: mulla eemaldamine  6. Keemiline hävimine  - Põhjustajateks tööstuses ja põllumajanduses tekkivate või kasutatavate 
ainete sattumine mulda, näiteks:  - Väävliheited - happevihmad, muldade hapustumine  - Mürkkemikaalide kasutamine kahjurite tõrjeks  - Radioaktiivne saastumine  7. Bioloogiline kahjustumine  - Kaitse: karmid seadused  - Orgaanilise aine puudulik taastootmine mullas, näiteks:  - Esineb alepõllunudse tingimustes väga intensiivsel mulla kasutamisel  - Ühesuguste põllukultuuride pideval kasutamisel  - Kaitse: erinevate taimeliikide kasvatamine  Agrokliimavöötmed  Taimekasvuperioodil aktiivsete temperatuuride summa (vegetatsioooniperiood) alusel 
eristatakse agrokliimavöötmeid   1. Polaarkliima  - Põllumajandusega tegelemine võimatu  2. Lähispolaarkliima  - Põllumajandusega tegelemine väga raske  - Kasvatatakse: varajane köögivili, oder, põhjapõdrakasvatus  - Levik: Kanada, Põhjamaad, Venemaa põhjaosa  3. Parasvööde (jaguneb kolmeks)  - Jahe parasvööde  - Põllumajandusega tegelemine vähetasuv (okasmetsad)  - Kasvatatakse: teraviljad (rukkis, oder), köögivili, kartul  - Levik, Kanada, Põhjamaad, Venemaa põhjaosa  - Mõõdukas parasvööde  - Võimalik kasvatada vaid teatud kultuuritaimi  - Levik: Lääne- ja Kesk-Euroopa, osa Ida-Euroopast, Eesti  - Soe parasvööde  - Agroklimaatiliselt maailma hinnatuim piirkond  - Kasvatatakse: nisu, mais  4. Lähistroopika  - Kasvatatakse: viinamarjad, tsitruselised 


- Levik: Vahemere ümbrus, Lõuna-Ameerika lõunaosa, USA - California jne  5. Troopiline  - Väga ebasobiv -  ​kõrbekliima  - Põllumajandusega tegelemine vaid oaasides ja niisutamise korral  - Kastavatakse: puuvili, datlipalm, puuviljad ja pähklid  - Levik: Lähis-Ida, Põhja-Aafrika  6. Lähissekvatoriaalne  - Temperatuuride, sageli esineb aga kahjulikke loodusnähtusi (põud 
kuivaperioodil, üleujutused, kahjurid, külmalained)  - Ülekaalus istanduskultuurid, näiteks kakao, kohv, suhkruroog - müügiks!  - Levik: Aafrika, Lõuna-Ammerika  7. Ekvatoriaaalne (Vihmamets)  - Ebasoodne, mullad peaaaegu puuduvad (v.a vulkaanilised alad)  Põllumajandusliku tootmise vormid  Tootmisviisid:  1. Agraarsed  - Varaagraarsed  - Hilisagraarsed  2. Industraalsed 
3. Postindustriaalsed  Varaagraarne  1. Levinud eelkõige mustas Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (vihmametsas)  
2. Alepõllundus ja rändkarjakasvatus 
3. Toodetakse enda tarbeks 
4. Enamasti kuulub maa kogukonnale  Hilisagraarne tootmisviis  1. Esineb arengumaades 
2. Tootmisvormideks on  ​mõis​ ja ​segatalu  - Mõis - maa kuulub mõisa omanikule, kuid omanik üldjuhul ise 
tootmisprotsessist osa ei võta  - Talu - omanik võtab tootmisprotsessist ise osa   
Segatalu 
Suurem osa toidust toodetakse enda tarbeks, kuid osa toodangust läheb ka müügiks, 
näiteks riis ja teepõõsas 
  Industriaalsed ja postindustriaalsed  1. Kõrgeltarenenud riigid 


2. Põhivormiks on  ​spetsialiseeritud suurtalu  3. Sellele eelneb:  - Agrotööstuskompleksite moodustamine  - Suurtalude teke  - Talude spetsialiseerimine   
ATK 
On majanduskompleks, mis ühendab toiduainetetööstuse ning neid abistavad tootmis- ja 
teenindusharud, näitkes kuivatid, külmhooned, teadusnõustamine 
  4. Väheneb talus kasvatavate kultuuride või peetavate loomade arv 
5. Lõpuks talud spetsialiseeruvad   Teisi põllumajandusliku tootmise vorme   Ekstensiivsed teraviljatalud  1. Hõredasti asustatud, kuivema kliimaga aladel eelkõige Põhja-Ameerikas ja  Austraalias  2. On enamasti nisutalud 
3. Omanik talus ei ela vaid saabub sinna külvi- ja lõikumisajaks (nn kohvrifarmerid) 
4. Võtab tööle sulased ja töö tehakse ära lühikese ajaga (nii kiiresti kui saab) 
5. Hektari saak tavaliselt madal 
6. Toodang odav   
Rantšod  1. On suured loomakasvatustalud 
2. On levinud kuivades piirkondades, eelkõige Austraalias; USA-s; Lõuna-Ameerikas 
3. Lihaveiseid ja lambaid 
4. Loomi peetakse ainult looduslikel karjamaadel 
5. Loomade arv väga suur 
6. Sööta varutakse väga vähe - vaid hädaolukordadeks 
7. Pidevalt töötavad üksikult karjas 
8. Kasutatakse hooajatöölisi  - Tapamajja saatmine  - Märgistamine  - Lammaste pügamine   
Uusistandused  1. Levinud enamasti kõrgelt arenenud riikides 
2. Odava tööjõu asemel on tootmine mehhaniseeritud 
3. Tihti töödeldakse toodang valmistoodanguni (nt viinamari asemel vein)   
Loomavabrikud  1. Levinud kõrgelt arenenud riikides (Jaapan, USA) 
2. Loomakasvatussaadusi toodetakse tööstuslikult - hiigellaudad sadamates või linna  äärtes 


3. Sööt ostetakse sisse   Metsamajandus  Viis puuliikide rühma - majanduslik aspekt  1. Väärispuud - eebemipuu, raudpuu 
2. Kõvad lehtpuud - tamm, pöök 
3. Tarbepuit - enamasti okaspuud, maarjakask 
4. Erikasutusega liigid - kiinapuu, heveapuu 
5. Väheväärtuslikud puuliigid - paju, lepp  Metsatüübid  1. Parasvöötme okasmetsad (tänapäeval kõige tähtsam)  - Tööstuslik tähtsus suur - annavad suurema osa maailma tarbepuidust  - Kuna asuvad jaheda kliimaga aladel, siis ei konkureeri  - Levik: Venemaa (Siber), Põhja-Euroopa, Kanada  2. Parasvöötme sega- ja lehhtmetsad  - Tööstuslik tähtsus keskmine  - Annavad nii tarbepuitu, kui ka väärispuitu kõvade lehtpuude näol  - Konkurents põllumajandusega suur  - Levik: Euroopa lääne- ja idaosa  3. Ekvatoriaalsed vihmametsad  - Väärispuidu valikraie  - Erikasvatusega liigid  - Globaalselt keskkonnakaitselised  - Vihmametsad meile hapnikku ei anna, CO ​2​e sidujad  4. Keskkonnakaitselised metsad  Metsade majandusliku kasutamise vormid erinevates tootmisviisides  Korilus ​ - Metsadele üldjuhul mõju ei avalda   
Varaagraarne  1. Kahjustab metsa, kuid mitte palju 
2. Alepõllundus - Põllud väikesed   
Hilisagraarne  1. Negatiivne mõju suur 
2. Metsade asemel  ​põlispõllud  3. On hävitatud suurem osa metsa, näiteks Lõuna-Ameerikas, Aasias 
4. Metsamajandusega riigid ei tegele   
Varaindustriaalne ​ - Metsade suurim hüvitaja  1. Põllumaaks - Nii hävitati suurem osa sega- ja lehtmetsadest Euroopas 
2. Rauametallurgija - Metallide sulatamiseks kasutati puusütt 


3. Puidutööstuse tekkeaeg  - Hakati hävitama okasmetsi ka Põhja-Euroopas  - Varaindustriaalajastu metsamajandust nimetatakse  ​röövmajanduseks   
Hilisindustriaalne  1. Arenenud riigid, ellkõige Lääne- ja Põhja-Euroopa, muutsid oma metsanduspoliitikat  järsult (20 saj. 60-ndatel)  2. Tekkisid  ​metsakompleksid  - Metsakompleks on kõigi metsamajandamise, puiduvarumise ning ka 
äriteenuste tasakaalustatud koostöö  - Metsakompleksi aluseks on hästiarenenud metsamajandus  - Üleraiete keelamine  - Keskkonnakaitseliste metsade eraldamine   - Tarbemetsade istutamine ja hooldamine  - Puidu väga põhjalik ja mitmekesine töötlemine  - Selle tagajärjel muutub puit  ​kallimaks