sojauba, viinamarjad ... o kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk o niisutus on kuivematel aegadel vajalik · Lähistroopiline vööde o vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima o niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta o aastas võimalik saada 2 saaki o haritavat maad on u. 300 milj, hektarit ning selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest o pehme ja vihmane talv, kuum ja põuane suvi o mullad on viljakad - vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni o kasvatatakse puuvilju, köögivilju viinamarjad, oliivid, tsitruselised, talinisu, mais o kasvatatakse kitsi ja lambaid · Troopiline vööde o temp. ei lange kunagi alla 0' C o kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20
Vt Õ. lk 89) Vegetatsiooniperioodi pikkusest oleneb, mitu saaki aastas saadakse. aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o 2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat kuud. Enamikele kultuurtaimedele ei sobi, et pikad kuivaperioodid vahelduvad üksikute sademeterikaste päevadega. Kunstlikku niisutust kasutatakse ka sademeterikastes maades (n. Norra, Rootsi, Soome, Eesti) 2. Mullad viljakus - viljakaimad mullad on mustmullad soojas parasvöötmes ja pruunmullad mõõdukas parasvöötme merelises.
Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas, Lõuna-Aafrikas jm. Istandus - on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi. PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE keskendumine ühele kitsamale põllumajandusharule, nt. piimakarjakasvatusele, mesindusele vms.
Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: Elatus- ehk naturaalmajandus ehk omatarbeline oma pere toitmiseks Turumajandus ehk kaubaline esmane eesmärk on toodangu müük. Agrokliimavöötmed Polaarkliima , lähispolaarkliima Parasvööde, jahe parasvööde, mõõdukas parasvööde, soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne vööde Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik: Eelmisel tunnil sai räägitud, et nii loodusolud kui ka majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajandust, ära ei tohiks unustada ka traditsioone ja toitumistavasid. Lisaks neile mõjutab põllumajandust ka tootmise korraldamine. Tootmise korraldamine on aegade jooksul teinud läbi suuri ja keerulisi arenguid. Uue keerukal geenitehnoloogial põhineva kaasaegse kaubalise põllumajanduse kõrval on
kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 1. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, sell kuid madal arengutase ei võimalda seda tööjõudu kasutada. 5. Tehnoloogiad, spetsialistid ja kapital Lõunariikides on sageli Põhjariikidest ning selle kaudu mõjutatakse Lõunariikide poliitikat. Majandustegevuse vormid: 1. Primaarsed majandusharud--looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud. 2. Sekundaarsed majandusharud--tooraine töötlemine (tööstus). 3
Kasvatatkse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalne vööde: väga niiske kliima. Peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad vähe, rohumaid pole peaaegu üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Mägedes: Peruu Andides kartul, mais, laamad. Nepalis jakid. Toodang omatarbeline. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK Agraarajastu põllumajandus · Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis
Põhjenda sellist paiknemist. Piimakarja idaosas, kuna seal on hea rohu kasv. Lihakarja lõuna- ja keskosas, kuna seal on kuiv preesia ala. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Uus- Meremaa, Sise- Aasia, Venemaa, Hiina. Rohtlates ja poolkõrbetes. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Loomakasvatusharud on paiknenud nii kuidas nende loomadel on paremad kasvutingimused. Segatalud * talunik tootis oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati sõltuvalt loodusoludest ja traditsioonidest tootma ka müügiks. Aja jooksul muutusid nad aina tootlikumaks ja müüsid juba suurema osa oma toodangust. Saadud raha eest oli võimalik osta väetist, põllutööriistu, tõuloomi ning tellida veterinaar- ja masinahooldusteenust. Hakati saadusi tööstuslikult töötlema, millega tõusis ka hind ja kvaliteet
põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur ja too näide selle mõjust Eesti põllumajandusele. 48. oskab iseloomustada põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, spetsialiseeritud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, uusistandus, loomavabrik ja teab nende levikut; Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne)
Kõik kommentaarid