Kliimavöötmad (0)

Parasvööde
Helene Tismus
8a
Juhendaja : Mare Salu
Mis on parasvööde?
Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras - suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta , mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad.
Parasvööde
Mandrid , kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja-Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia , Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia , Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan.
Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad , parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad , parasvöötme mussoonmets . Parasvöötme metsad jagunevad lehtmetsadeks, okasmetsadeks ja segametsadeks.
Parasvöötme okasmetsad
Okasmetsad läbivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Levinud on ka okasmetsade teine nimetus taiga , mis on tulnud vene keelest. Enim okasmetsi kasvab Kanadas, Venemaal ja Skandinaavias. Taiga on suurim loodusvöönd, mille suved on soojad , vihmase ja niisked ning talved külmad.
Kliima
Taiga jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa ulatub kaugele sisemaale, kus pole merelisi mõjutusi. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Sademete hulk aastas kõigub 400-1000mm vahel. Talv on peamiselt väheste sademetega. Põhiliselt sajab suvel. Kuna sademeid on palju ja aurumist vähe siis on taigas tihe veevõrk, millele on iseloomulikud talvine jääkate ja kevadine suurvesi .
Taimed
Okaspuud ei karda külma kuid jäävad püsima lühikese suve ja väheniiske talvega. Taigas on levinumad puud männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on kohastumus lumega hakkama saada. Nad on koonusekujulised ning lumi libiseb nende okastelt maha ega murra oksi.
Põõsaid kasvab okasmetsades vähe. Rohkem on levinud samblikud ja puhmad(mustikad, pohl jt.). lehtpuudest suudavad taigas kasvada vaid kõige vähenõudlikumad- kased, lepad, pihlakad jt.
Paika kus on viljakam muld ja kus kasvavad ülekaalus kuused ja nulud nim. tumetaigaks. Paika kus on vähemviljakad mullad ja kus on ülekaalus männid ja lehised nim. heletaigaks.
Väga huvitavad on Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani rannikualadel kasvavad okasmetsad.
Loomad
Okasmetsad ei ole väga liigirikkad. Kuigi varjuda ja pesitseda on pimedas metsas lihtne siis toitu napib. Okasmetsa loomad saavad söönuks okastest ja puukoortest. Raiesmikel ja lagendikel on elutingimused paremad. Olulisel kohal on ka siin rändlinnud ja –loomad. Kevadel, kui sulaveed voolama hakkavad, hakkavad ka putukad paljunema ning lindudel on palju süüa. Sel ajal on taigas palju linde. Ka põhjapõdrad liiguvad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talves on tundras vaikne nagu tundraski, sest vaid üksikud loomad on kasvatanud endale paksu kasuka ja paljud on talveunne jäänud. Levinumad taimetoidulised loomad on: oravad, uruhiired, põhjapõdrad, jänesed ja koprad . tuntumad kiskjad on : hunt, ilves, rebane , karu, naarits, nugis ja kärp. Peamised linnud on: metsis, laanepüü, kassikakk , vint ja vöötkakk.
Soobel (pildil) on suhteliselt pika ja Kassikakk on levinuim röövlind.
Ümara kehaga nagu ka nirk ja kärp,
Sest see aitab paremini soojust hoida.
Inimtegevus
Inimesi elab okasmetsades üpris vähe, sellepärast on ka loodus paremini säilinud. Peamised inimasulad on koondunud jõgede äärde. Metsavööndi põhiliseks loodustagavaraks on puit. Puutööstused on enamasti tehtud veekogude äärde kuna mööda vett on puid oluliselt lihtsam transportida. Suureks probleemiks on Üks olulisemaid probleeme on taiga piirkonnas happevihmad , mida põhjustavad tehased ja vabrikud ning samuti autod. Teiseks suureks probleemiks on üleraie.
Parasvöötme lehtmetsad
Parasvöötme lehtmetsad paiknevad võrreldes okasmetsadega pehmema kliimaga aladel. Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on paljuski tinginud inimtegevus.
Kliima
Lehtmetsadeks kutsutakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud . Enamasti kasvavad okasmetsad lehtmetsadest aeglasemini. Lehtmetsades on suved päris soojad aga ka talved ei ole väga külmad. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 1000 mm.
Taimed
Lehtmetsa taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Talvel on puud puhkeseisundis. Nad langetavad maha oma lehed, et kaitsta end lume ja külma eest. Kevadel, enne kui puud kasvatavad uue lehestiku ja varjavad maapinda, arenevad metsa all paljud õistaimed nagu sinilill ja ülane. Hiljeb asendavad neid varjulembelisemad taimed nagu kõrrelised ja sõnajalad. Kuna lehed kõdunevad aeglaselt on samblike levik kesine.
Lehtmetsad kasvavad peamiselt leet - ja pruunmuldadel. Pruunmuldadele on omapärane paks huumushorisont , mis on tingitud iga aastaste langetud lehtede tõttu. Lehtede vahel elab palju mikroorganisme milletõttu mulla ja taime vaheline aineringe on kiire.
Loomad
Euroopa lehtmetsades on tuntuimad loomad metskits , hirv, nugis, kobras, halljänes ja rebane. Loomastik on arvukam piirkondades, kus inimtegevuse mõju loodusele on väiksem.
Põhja-Ameerika lehtmetsades elavad kobras, pesukaru , ondatra, ümiseja, hallorav, skunk , vapiti ning vahel kohtab ka pesukaru. Lehtmetsad on lindudele väga soodne elupaik kuna toitu on piisavalt ja lehtpuudele on hea pesa ehitada. Väga erilised kiskjad on lehtmetsades leopardid ja ussuuri tiigrid.
Leopard mandariinipart
Parasvöötme rohtla
Asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima, kuum suvi ja karm talv. Asuvad piirkonnas kus on väga viljakas pinnas. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi kolme rühma:
Looduslikud- inimese mõju puudub või on väga väike
Poollooduslikud- tekkinud metsaraie tagajärjel
Tehislikud- heina või karjamaad, kus kasvab 1-2 liiki taimi. Harivad maad, säilitatakse kunstlikult. Erinevatel mandritel nimetatakse rohtlaid erinevalt. Euraasias stepp, Ungaris pusta, Põhja-Ameerikas preeria, Lõuna-Ameerikas pampa, Lõuna-Aafrikas veld.
Kliima
Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab lumi. Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline. Sademete hulk rohtlas on 300-600mm. Suved on pikad ja põuased. Peamiselt kasvavad taimed pärast lumesula. Rannikualastel rohtlatel on pehmem kliima kui mandri alal olevatel rohtlatel.
Taimed
Rohtlates valitsevad rohttaimed. Rohtlates kasvab palju stepirohtusid ja aruheina. Muudest taimedest kasvab nurmenukke, iiriseid, palderjani , metsikuid tulpe jt. oluline koht on ka tulekahjudel, mis takistavad metsastumist. Põudade ja külmadega kohastumiseks on mõnedel taimedel maa alused mugulad kuhu nad varuvad toitaineid. Eestis on sellised taimed krookus, tulp , hüatsint ja meelespea.
aruhein metsikud
tulbid
Loomad
200 aastat tagasi oli rohtlates suurel arvul loomi. Inimtegevuse tagajärjel on nüüd mitmed liigid välja surnud või suremas. Väga tähtis osa on ka närilistel ja putukatel(vihmaussidel, termiitidel, sipelgatel) kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. Mõnedel aastatel kasvav uruhiirte arvukus toob põllumajandusele suurt kahju. Linde mõjutab suuresti elutegevust steppides, sest seal hävitatakse nende pesi ja kasutatakse putukamürki.
Praegu väljasuremisohus przewalski hobune.
rohtlahaukurid
Inimtegevus
Rohtlapiirkondi võib vabalt kutsuda maailma viljaaidaks. Peamine mida rohtlates kasvatatakse on nisu. Suuremad rohtlapiirkonnad sobivad hästi karjamaadeks, kus peamiselt kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid . Tänapäeval on rohtlates looduslikku taimkatet säilinud vähestes kohtades. Suurimad probleemid rohtlates on ülekarjatamine, mille tagajärjeks on kõrbed, tugevad tuuled, millest tekivad tolmutormid ja tugevad vihmad, millest tekivad uhtorud .
uhtorud
nisu