Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kõrb ja kõrbestumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus kõrbed asuvad?
  • Miks on kürbed seal kus nad on?
  • Kuidas saab kõrbestumist aeglustada või peatada?
  • Kus kõrbed asuvad?
  • Miks on kõrbed just seal kus nad on?
Vasakule Paremale
Kõrb ja kõrbestumine #1 Kõrb ja kõrbestumine #2 Kõrb ja kõrbestumine #3 Kõrb ja kõrbestumine #4 Kõrb ja kõrbestumine #5 Kõrb ja kõrbestumine #6 Kõrb ja kõrbestumine #7 Kõrb ja kõrbestumine #8 Kõrb ja kõrbestumine #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kasutaja22 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Kõrbestumine

Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kõrbestumine Koostajad Rühm: Tallinn 2008 Kõrbestumine «Kõrbestumine on kujunenud globaalseks probleemiks, mis mõjutab kõiki inimesi,» kinnitas ÜRO ülikooli veeakadeemia asedirektor ja 95 riigist pärineva 1360 teadlase tööd hõlmava ettekande juhtivautor Zafar Adeel. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi ning tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas

Geograafia
thumbnail
2
doc

Kõrbestumine

Mis on kõrbestumine? · Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Miks tekivad kõrbed? Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülg

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Poolkõrbed ja kõrbed

Küs:Kus paiknevad kõrbed?(4) Vastus:Põhja-Aafrika,Ees-Aasia,Austraalia siseosa,Ameerikas Põhjast-Lõunasse Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida tead soolakutest?

Geograafia
thumbnail
12
odp

Erosioon ja kõrbestumine

EROSIOON JA KÕRBESTUMINE MIS ON EROSIOON? Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub. EROSIOONI TAGAJÄRJED Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus Igal aastal hävineb üle 25 miljoni tonni mulda Vee-erosiooni puhul võib tekkida sügavad orud EORSIOONI PÕHJUSED Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosioon ­ muld liigub edasi, kus on ilma taimkatteta alad, kasvatakse monokultuure. Inimtegevus ­ metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. LAHENDUSED Rohkem taimi kasvatada, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks e terassideks. Künda nõlvaga risti

Geograafia
thumbnail
3
doc

Erosioon ja kõrbestumine

Erosioon Selgitus, hetkeolukord ­ erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne Igal aastal kantakse erosiooni tagajärjel umbes 25 miljonitt tonni mulda. Eesti tingimustes on looduslik (inimese kaasabita tekkiv) erosioon väga väike. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav. Põhjused ­ seda tingivad mitmed abiootilised tegurid: paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosiooni korral liigutab tuul mulda edasi, seal kus on ilma taimkatteta alad ning kasvatakse monokultuure. Inimtegevus ­ metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. Tagajärjed ­ erosiooni tõttu hävib igal aastal üle 25 miljoni tonni mulda. Vee-erosiooni puhul kaob mulla viljakus ning võib tekkida sügav

Geograafia
thumbnail
2
odt

Kõrbestumine.

Tööleht: Kõrbestumine 1. Tööülesanne: salvesta tööleht oma kataloogi, et hiljem see MOODLESSE üles panna Vastamiseks kasuta infot filmist ning otsi lisa INTERNETIST. Oma töö illustreerimiseks võid lisada kaarte, graafikuid jne. 1. Mis on kõrb? Kui palju neid maailmas on ja kus nad asuvad? · Ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Kõrbeid asub üle kogu maailma, · NT: Lõuna-Aafrika kõrb Sahara. 2. Mis on kõrbestumine? · Protsess, mille käigus viljakas ala muutub kuivaks alaks, kus on taimedel raske kasvada, kuna sademete hulk on väike. 3. Millised on kõrbestumise põhjused? · Kliima ja inimtegevus (maa liigne kasutamine, põõsastike hävitamine, (vihma-)metsaraied, sobimatud maaharimisviisid), karjakasvandus ja üha soojenev kliima. 4. Kuidas mõjutab kõrbestumine Malis elavaid inimesi ja selle riigi majandust? · Pole maad, kus harida põldu. Selle t�

Geoloogia
thumbnail
5
odt

Referaat - kõrbestumine

Tallinna Inglise Kolledz Kõrbestumine Referaat Koostas: Markkus Pulk Klass: 8.A Tallinn 2010 Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Kuivad alad moodustavad suure osa maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast ­ 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima oludes kuivade alade nii

Geograafia
thumbnail
10
docx

Kõrb ja nende tekkimine

Kõrb. Kõrbed on kuiva kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika ja parasvöötme loodusmaastik. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kõrbed hõlmavad u.23% maismaast. Nad on tekkinud kas püsiva kõrgrõhkkonna, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike ja mandrite lääneosas rannikualade sademetevähesust soodustavate külmade merehoovuste mõjul. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraadini) Sageli puhub tugev tuul (samuun, tromb) või on ilm üldse ilma tuuleta. Taimkate on väga hõre - lehtedeta taimed, poolpõõsad, tava-ja turdpüsikud, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast kuivamist), neid tarvitatakse sööda-ja toidutaimedena, paljusid ravim-ja tehniliste taimedena. Paljude kõrbeloomade iseloomu

Geograafia



Lisainfo

Uurimustöö

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun