Kõrb ja kõrbestumine (0)

Tallinna Inglise Kolledz
Uurimustöö
Kõrb ja kõrbestumine
Koostaja : Alesja Doborovits 8a
Juhendaja : õp.Kersti Lepasaar
Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus.....................................................................................................................................1
Mis on kõrb?………………………………………………………………………………..…......2
Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2
Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2
Kõrbete liigid...................................................................................................................................3
Sahara kõrb......................................................................................................................................3
Atacama kõrb...................................................................................................................................4
Kõrbetes leidub ka oaase.................................................................................................................5
Inimeste tegevusalad kõrbes............................................................................................................5
Kõrbestumine...................................................................................................................................6
Kuidas saab kõrbestumist aeglustada või peatada?.........................................................................7
Sahel .................................................................................................................................................7
Kokkuvõte........................................................................................................................................7
Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................8
Sissejuhatus
Teen uurimustöö teemale kõrb ja kõrbestumine. MInu jaoks on kõrb üks suur kuiv ala kus elu praktiliselt puudub. Eelnevalt tean, et kõrb on ala kus on vähe sademeid ning kus on kuuma ja kuiv. Tahaksin täpsemalt teada saada mis on kõrbestumine ja kui ohtlik see on. Samuti oleks huvitav teada saada, kas kõrbestumist saaks kuidagi aeglustada või peatada. Kindlasti kirjutan oma töös kõige suurema liivakõrbe kohta, mis on Sahara kõrb. Tahan teada saada mis on maailma kuivem kõrb ning kus see asub.
Tean, et inimtegevus aitab tõhusalt kaasa kõrbestumisele ning sellepärast tahan teada saada, millega inimesed kõrbes tegelevad.
Kindlasti oleks huvitav teada saada, mis on kõige kuivem kõrb.Tahan teada saada milliseid kõrbete liike on olemas. Ma püüan leida kõiki vastuseid oma küsimustele. Ma loodan,et mu töö tuleb huvitav ja ma saan töö ülesandega hakkama.
Mis on kõrb?
Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötme. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara.
Kus kõrbed asuvad?
Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi . Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama. Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega.
Miks on kõrbed just seal kus nad on?

• Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine . Kliima muutub kuivaks ja kuumaks.
  
• Külmade hoovuste tagajärjel
  
• Mäestike varjus
  
• Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes)
  

Kõrbete liigid
On olemas mitmeid kõrbete liike. Mõned näited nendest .

• Liivakõrbed: See liik on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. (nt. Sahara)
  
• Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik .(Gobi kõrb-osaliselt)
  
• Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus . Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik.(nt.Dašte Kaviri kõrb Iraani mägismaal)
  
• Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veerežiim. Kevadel on seal liigniiskus , sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Nt.Liibüa kõrb Lõuna-Aafrikas (kohati)
  

Sahara kõrb
Sahara on maailma suurim kõrb - üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast.Sahara kõrbe ulatus idast läände on 5700 km ning põhjast lõunasse 2000 km. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². Sahara hiiglaslikul alal leidub igasugust kõrbemaastikku, lisaks liivakõrbele esineb ka kivi- ja klibukõrbe jms. Kohati katavad maapinda kiviklibu, kruus ja kummalised geoloogilised moodustised. Paljudes paikades, kus kõrb on peale tunginud, esineb kõrbenud rohtlaala. Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal . Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist. Päevad on kõrbes tulikuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur langeda alla nulli. Üks palavamaid paiku kõrbes on Kebili, kus temperatuur ulatub kuni +55ºC. Selle põhjuseks pole ainult kõrvetav päike, vaid ka asukoht. Ta jääb kõrbe tulisest südamest pärit tuule siroko teele, mis toob kuumust põhja poole. Sahara tuntumaks piirkonnaks on suurte luidetega liivakõrb. Nende suurte liivalainete liikumistee hõlmab umbes 101000 km² suuruse ala, mida tuntakse “ergidena”. Kohati on need suured luited väga liikuvad ning rulluvad tuule toimel edasi kiirusega 11 m aastas. Faja oaas on lämmatava liivalaine edasitungimise tõttu pidevas ohus. Teistes piirkondades jälle on luited püsinud tuhandeid aastaid liikumatult ning luidetevahelisi vagusid on hakatud kasutama karavaniteena. Sahara on kuiv, mistõttu põldu pole seal kunagi haritud. Rändhõimud uitavad seal ringi koos oma väikeste loomakarjadega. Väikeste oaaside ümbruses arendatakse põllumajandust, kuid suurem osa kõrbest on majanduslikult kasutusele võtmata. Probleemiks on kujunenud kõrbestumine Saharat ümbritsevatel aladel. Ebaõige maakasutuse , põua ja tugevate tuulte koosmõjul laieneb kõrb edasi haritavatele maadele. Loodusliku taimkatte eemaldamine paljastab viljaka mulla, mis seejärel põuas kuivab ja tuule poolt tolmuna laiali kantakse.
 
Pilt nr. 1
Sahara kõrb
Atacama kõrb
Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia , Peruu ja Tšiili. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tšiilis. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka.Atacama on maailma kõige kuivem kõrb, olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg, mis on Põhja-Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad – keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, selline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta.Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku – Andide ja Tšiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse, milles leidub suurel hulgal Tšiili salpeetrit.Enamik loomi on öise eluviisiga , kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid ja sisalikud.Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Atacama kõrbes on palju kaktuseid, eri liiki kõrbelilli ja palju muidki taimi.Atacama kõrbes on väga soolane. Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal.
Pilt nr.2 Atacama kõrb
Kõrbetes leidub ka oaase
Oaasid on viljakad kõrbepiirkonnad, kus leidub vett. Vahel koosneb oaas mõnest üksikust puust väikese allika ümber, kuid ta võib olla ka suurem jõeäärne piirkond. Näiteks läbi Alžeeria Sahara poole voolava Abiodi jõe kallastel asuv oaas. Kohati on
jõgi tumeroheliste palmide rida ja seal kasvavad veel datlipalmid, aprikoosid, granaatõunad, viigimarjad ning erksad lilled.
Pilt nr.3 Sahara kõrbe oaas
Inimeste tegevusalad kõrbes
Kõrbevöönd on üks maailma hõredama asustusega loodusvööndeid, sest tingimused inimeste eluks on seal ebasoodsad.
Põllundus on võimalik üksnes kuntsliku niisutamise korral. Seepärast on paiksed asulad kujunenud veekogude juurde- oaasidesse. Kunstlikult niisutatavatel põldudel kasvatatakse puuvilla , riisi, lutserni , otra , meloneid, arbuuse. Arenenud on aiandus ja viinamarjakasvatus. Aedadest saadakse aprikoose, granaatõunu, mandleid , virsikuid ja teisi puuvilju, troopilistes kõrbetes datleid. Niisutuskraavide pervel kasvavatelt mooruspuudelt kogutakse maitsvaid vilju, lehtedega aga söödetakse siidiusse. Kuna põllunduse jaoks on vaja kuntslikut niisutamist, siis inimesed seda teevadki- nad kasutavad kõiki veekogusid põldude niisutmiseks. Aga sageli lõpeb niisutamine sellega, et need alad soolduvad ning muutuvad kõlbmatuks. Kõrbevöönd on üks maailma hõredama asustusega loodusvööndeid, sest tingimused inimeste eluks on seal ebasoodsad. Paljudes kõrberiikides toodetakse soola. Põhja- Aafrika ja Lähis- Ida kõrberiikide jõukuse allikaks on suured nafta - ja gaasivarud. Aafrika lõunapoolsetes kõrberiikides on teemandi, kulla, uraani ja teiste metallide kaevandusi. Maavarade leiukohtadesse ongi tekkinud suuremad kõrbeasulad. Kõrbe põliselanikud on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega. Nad oskavad hankida vett nii taimedest , loomadest kui ka kuivast pinnasest. Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomanahkseid kasukaid, mis kaitseb neid päeval (suvel) ülemäärase kuumuse eest ning öösel (talvel) külma eest. Suurem osa kõrberahvaid tegeleb rändkarjakasvatusega. Peamisteks loomadeks inimestel on kaamlid , kellest nad saavad kõike eluks vajalikku.
Kõrbestumine
Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks.Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas.Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel.
Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Kõrbestumine on tõsine probleem peamiselt Aafrikas ja Aasias ekvaatorilähistes piirkondades.
Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks.
Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine.
Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni.
Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist.
Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas pole tegemist sugugi vaid kohaliku või regionaalse probleemiga: kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala.
Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Viljaka ala vähenemine ning küttepuude raskem kättesaadavus suurendavad suremust nälga ja haigustesse . Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi, põhjustades üha uusi sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi probleeme.
Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala.
Kuidas saab kõrbestumist aeglustada või peatada?
Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Kõrbestumine on väga tõsine globaalprobleem kuna seda pole peaaegu võimalik peatada. Kõrbestumist võib aga aeglustada. Näiteks ei tohiks maha raiuda vihmametsi,sest ala mis oli kunagi vihmamets kuivub ära ning kõrbestub. Samuti ei tohi loomi karjatada ühes ja samas kohas kaua aega kuna siis hävib selles kohas taimkatte ning ala muutub kuivaks. Kõrbete lähedal olevaid alasid peaks kaitsma, hooldama ning niisutama, et nad ei muutuks kõrbeks. Niisutada , aga tuleb õieti kuna vale niisutamine on samuti kõrbestumise põhjuseks.
Sahel
Sahel on Aafrikas on savannide ja Sahara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond. Seal laienevad kõrbealad lõuna suunas mitu kilomeetrit.
Saheli riikidest on kujunenud Aafrika suurim näljapiirkond. Rahvusvahelised organisatsioonid korraldavad toiduabi jagamist, meditsiinilist teenindamist ja asustavad inimesi ümber uutele aladele. Rahvaarv järsu suurenemise tõttu Aafrika arengumaades ei paista sellele probleemile veel lahendust olevat. Üha uued ja uued viljakandvad alad muutuvad kõrbeteks. Seda põhjustab üleharimine ja ülekarjatamine. Kõrbestumine hõlmab suuri alasid Malis , Nigeerias, Tšaadis, Sudaanis ja Etioopias. Ka teistel lähisekvatoriaalsetel aladel peale Austraalia paiknevad maailma vaesemad riigid.
Pilt nr.4 Sahel
Kokkuvõte
Minu arvates minu töö õnnestus. Ma sain teada vastuseid oma küsimustele. Referaadi tegemine võttis kaua aega kuid see ei olnud igav kuna teema oli väga huvitav ja see meeldis mulle. Internetis oli infot piisavalt ning see töö kiiremaks.
Sain teada, et maailma suurima pindalaga kõrb on Antarctis ning maailma suurima pindalaga kuumakõrb on Sahara. Ma ei osanud arvata, et maailma kuivem kõrb on Atacama. Nüüd tean, et kõrbes leidub ka maavarasid ning asulad ongi peamiselt maakaevanduste lähedale kujunenud. Mulle meeldis seda referaati teha, sest referaadi teema oli huvi pakkuv ning vajalik.Vajalik oli ta sellepärast, et kes teab, äkki ka mina saan kunagi kõrbestumise aeglustada või isegi peatada.
Kasutatud kirjandus
1. http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rb
2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korb_liina.ht m
3. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-6-2.ht m
4. http://et.wikipedia.org/wiki/Atacama
5. http://www.roheline.ee/content/view/264/7/lang,et/
6. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-6-2.ht m
7. http://et.wikipedia.org/wiki/Sahel
Pilt nr.1
http://images.google.ee/images?hl=et&q=sahara%20desert&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=w i
Pilt nr.2
http://students.ou.edu/C/Brandi.S.Coyner-1/atacama_sal.jpg
Pilt nr.3
http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.apreis.org/img/oasTim.jpg&imgrefurl=http://www.apreis.org/Niger_ev.htm&usg=__QgZhYB78TkTwh8rBW87GHZv4CyA=&h=392&w=600&sz=91&hl=et&start=5&um=1&itbs=1&tbnid=5pmKjXreAicV7M:&tbnh=88&tbnw=135&prev=/images%3Fq%3Dtimia%2Boasis%26um%3D1%26hl%3Det%26lr%3D%26tbs%3Disch:1
Pilt nr.4
http://psdblog.worldbank.org/.m/photos/uncategorized/2007/07/16/sahel_map_2.jpg