Põllumajanduse toidu teema kokkuvõte (0)

 
 
Geograafia riigieksam  / 4 
 
PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 
47. oskab analüüsida looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; 
Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi 
pikkus),  mullad  (viljakus). 
Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika 
(toetused, laenude võimalus, soodustused jne)  
•  Pead oskama selgitada, kas on põllumajandus võimalik või mitte, kui on ette antud kaart, 
kliimadiagrammid, reljeefikaardid jne. 
•  Võrdle Saksamaa ja Jaapani  looduslikke   eeldusi  põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat 
põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) 
•  Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ………… 
•  Vali skeemilt üks tegur ja too näide selle mõjust Eesti põllumajandusele. 
 
 
48. oskab iseloomustada põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, spetsialiseeritud suurtalu, 
ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, uusistandus,  loomavabrik  ja teab nende levikut; 
Segatalud   põllumajandustalu,  kus  kasvatatakse  erinevaid  põllukultuure  ja  peetakse  loomi  oma  tarbeks,  kuid 
toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti 
läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud.  
Spetsialiseeritud  suurtalu  –  moodne  kõrgtootlik  taluvorm,  kus  on  spetsialiseerutud  enamasti  vaid  ühele 
tooteliigile (lillekasvatus,   piimakari ,  maitsetaimed, teravili  jne).  Spetsialiseeritud  suurtalud  on levinud  peamiselt 
Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. 
Ekstensiivsed  teraviljatalud  hõredasti  asustatud  kuiva   kliimaga   piirkondades  Põhja-Ameerikas  ja  Austraalias, 
Venemaa  ja  Kasahstani  steppides  jm  rohtlaaladel.  Teraviljatalud  on  väga  suure  pindalaga  ja  seal  kasvatatakse 
peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer  tallu  ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu 
töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, 
sulased  aga  lähevad  uuele  tööle.  Madala  hektarisaagi  kompenseerivad  väikesed   tootmiskulud ,  kuid  vajatakse 
mitmesuguseid  agraartööstuskompleksi  poolt  pakutavaid  äriteenuseid  (elevaatorid,  masinhoole,  valveteenistus, 
jms). 
Rantšo  on  suur  loomakasvatusmajand,  kus  peetakse  tuhandepealisi  lihaveise-  või  lambakarju,  keda  söödetakse 
aastaringselt   looduslikel  karjamaadel.  Söödatagavarasid  varutakse  erakordseteks  juhtudeks  (pikaajaline  põud 
vmt).  Karjased  kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantšo annab väga 
odavat toodangut,  kuid selleks  peab olema kümneid tuhandeid  hektareid karjamaid.  Suuremaid  kulutusi tehakse 
vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, 
Lõuna-Aafrikas jm.  
Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi,  suhkruroog ,  puuviljad  jms) müügiks ja tegeleb 
nende  esmase  töötlemisega.  Kõrge  saagikuse  tagamiseks  pannakse  suurt  rõhku  agrotehnikale  (sordiaretus, 
väetamine,  õiged   maaharimis -  ja  hooldusvõtted,  taimekaitse  jmt).   Istandus   saab  töötada  vaid  odava  tööjõuga. 
Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju 
istandusi.  
Loomavabrikud tootvad loomakasvatussaadusi tööstuslikult. Loomad koondatakse mitmekorruselistesse 
hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. 
Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda  eriti  Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal 
ka arengumaades. 
•  Kaardil on märgitud piirkonnad, millised on tüüpilised tootmisvormid? 
•  Võrdle rantšot ja ekstensiivset teraviljatalu. Täida tabel, kasutades sõnu suur, väike, kõrge, madal. Too 
ka üks näide, kus neid palju esineb. (6 punkti) 
 
 
 
 
 
 
 Iseloomulik tunnus 
 Ekstensiivne teraviljatalu 
 Rantšo 
 Vajalik tööjõu hulk 
  
  
 Vajalik maa-ala suurus  
  
  
 Kogutoodang  
  
  
 Saagikus/produktiivsus  
  
  
 
Ekstensiivseid teraviljatalusid on palju .......................................... 
Rantšosid on palju ................................................. 
 
•  Mille poolest erineb taimekasvatussaaduste tootmine ekstensiivses teraviljatalus ja istanduses? 
 
•  Tõmmake joon alla kahele väitele, mis iseloomustavad ekstensiivseid teraviljatalusid? 2 punkti 
A. Põldudel kasvatatakse peamiselt riisi, maisi ja hirssi. 
B. Levivad eelkõige kuiva või põuase kliimaga aladel. 
C. Levivad peamiselt niiske kliima ja viljakate muldadega piirkondades. 
D. Põllud on väikesed. 
E. Kogu saak läheb müügiks. 
 
•  Tõmmake joon alla kahele väitele, mis iseloomustavad ekstensiivseid loomakasvatustalusid e. 
rantšosid? 
2 punkti 
A. Valdavalt on levinud USA lääneosas, Austraalias, Lõuna-Ameerikas. 
B. Loomi hoitakse ja söödetakse aasta ringi kinnistes lautades. 
C. Kasutatakse vähe tööjõudu, sageli palgatakse hooajatöölisi. 
D. Levivad peamiselt niiske kliima piirkondades. 
E. Kogu toodang tarbitakse oma  talus . 
 
49. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais,  riis , kohv, tee ja suhkruroog peamisi 
kasvatuspiirkondi; 
•  Mida toodetakse  nendest :   nisu, mais, riis? 
•  Millised küsimuses loetletud kultuuridest on tehnilised kultuurid? 
•  Millised on monokultuurse istandusriigi peamised majandusprobleemid? 
1. 
2. 
•  Maailma teraviljatoodang, -tarbimine ja varud.  
 
1999/00 
2000/01 
2001/02 
2002/03 
2003/04 
Tootmine (mln t)      
1463 
1453 
1485 
1439 
1459 
Tarbimine (mln t)      
1467 
1476 
1500 
1506 
1511  
Varu 
(mln t)      
414 
381 
315 
285 
262 
Allikas: Agra- Europe   36/03 
Selgita teraviljavarude vähenemist maailmas? 
 
 
 
•  Märgi kaardile peamised nende kultuuride  kasvatuspiirkonnad . NB! ära  unusta  leppemärke! 
 
 
 
 
 
 
 
 
50. oskab etteantud infoallikate abil iseloomustada põllumajanduse looduslikke arengueeldusi 
ning põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengut erinevates riikides; 
•  Analüüsi Ungari maakasutust. 
.................................................................................................................................... 
 
Põhjendage põllumaa, aedade ja istanduste suurt osatähtsust Ungari maakasutuses. 
 
Mille poolest erineb Ungari põllumajandus Eesti põllumajandusest? Põhjendage. 
 
Põhjendage Ungari teravilja saagikuse erinevust  Suurbritannia  ja Hollandiga võrreldes. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
•  Toetudes joonistel olevale infole, vastake järgmistele küsimustele: 
1.   Selgitage 3 peamise teguri mõju tööstuspiirkondade paiknemisele Poolas 
1.  Millistele põllumajandusharudele on Poola spetsialiseerunud. Põhjenda. 
 
 
51. teab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning esinemispiirkondi; 
Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja  Andide  piirkonna maades, kus kõige enam kannatavad 
toidupuuduse all  maata  maarahvas ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole 
tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. 
Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, tihe 
rahvastik  ja kohati halvad  loodusolud . 
•  Miks hoolimata toiduainete ületootmisest sureb iga päev sadu inimesi nälga? 
 
 
52. oskab tuua näiteid põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; 
 
 
 
 
 
 
Uute põldude rajamine 
Looduslike ökosüsteemide hävimine 
Maade niisutamine 
Soolade tõus aurumisega  huumus -horisonti- pinnase  sooldumine  
Üleväetamine 
Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete  reostus  (ohtlik just liigne 
lämmastik) 
Mürkkemikaalide 
Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega,  mesilaste , lindude toidu 
kasutamine 
mürgitumine, mürkide  kandumine  vette ja pikaajaline säilimine pinnases 
Monokultuuride 
Haiguste ja kahjurite levik, muldade  vaesumine , mullaviljakuse vähenemine 
kasvatamine 
Raskete 
põllumajandus-
Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna 
masinate kasutamine 
halvenemine. 
Ulatuslike põllu-
Suureneb tuulisus,  tuuleerosioon  
massiivide rajamine 
Põllud  nõlvadel 
Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul 
Ülekarjatamine 
Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 
•  Mägistes piirkondades on levinud terrasspõllundus (3 punkti) 
a) Miks  rajatakse  selliseid põlde? .................................................. 
b) Milliseid kultuure nii viljeletakse? ............................................. 
c) Millistele maailma riikidele on selline maastikupilt väga iseloomulik? ...... 
d) Milliseid keskkonnaprobleeme võib terrasspõllundus tekitada?………….. 
•  Too kolm näidet, mille abil selgitad intensiivse põllumajanduse mõju keskkonnale. 
1) …………..  2) ……………….  
3) ……………… 
•  Kui põllumajanduse täiesti ära kaotada, siis millised muud  tegevusvaldkonnad  jääksid samuti soiku? 
Tuleta  meelde, milliste teiste tegevustega on põllumajandus tihedalt seotud? 
………………………………………… 
•  Võrdle põllumajanduse looduslikke arengueeldusi Suurbritannias ja Hispaanias ning sellest tulenevalt 
too välja põllumajanduse erinevused.  
 
 
 
 
 
 
 
Näitaja 
Suurbritannia 
Hispaania  
1. 
 
 
 
2. 
 
•  Inimene on oma  tegevusega  paljudes maailma paikades loodust mõjutanud või isegi ümber 
kujundanud. Koosta kaks lauset, mille abil kirjeldad inimtegevuse mõju reljeefile ja kaks 
lauset, mille abil kirjeldad inimtegevuse mõju veekogudele. 
Mõju reljeefile: ...................................................................................................................... 
Mõju veekogudele: ............................................................................................................... 
 
•  Kaardil on kujutatud kõrbestumisohus olevaid piirkondi. 
Too 3 näidet kõrbestumise 
põhjustest, mis on seotud 
inimtegevusega. 
1. 
2. 
3. 
Nimeta 2 kõrbestumisohus olevat 
piirkonda. 
1...........................................  
2........................................... 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KALANDUS  
53. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja oskab põhjendada nende kalarikkust; 
•  Kaardil on kujutatud tähtsamaid püügipiirkondi maailmas. 
 
Põhjenda, miks on need piirkonnad kalarikkad? 
1. 
2. 
Nimeta kalarikkaid piirkondi. 1...................................  2....................................  3........................... 
 
54. oskab iseloomustada kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja tuua 
näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised; 
•  Millise arengutasemega riigid tegelevad ookeanipüügiga? Põhjenda, miks nemad. 
•  Võrdle rannikupüüki ja ookeanipüüki. Too välja 3 erinevust. 
•  Miks kalakasvatuste osa väljapüügis suureneb? 
 
55. oskab iseloomustada muutusi maailma kalanduses ning selgitada muutuste peamisi põhjusi; 
teab suuremate püügimahtudega riike; 
Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos, 
arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, 
paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, 
püütakse rakendada püügikontrolli,  
Kalapüük Indias 1990-1999 ( tuh t) 
 
6000
•  Analüüsi joonise abil kalapüüki Indias  
5000
 
kogupüük 
4000
 
 
3000
 
2000
 
püük  mailmamerest 
 
1000
 
0
 
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
 
•  Näiteks ajaleheartikli analüüs – mis on mis on poliitiline jama, mis  reklaam ; millest üldse 
kirjutatakse … 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
•  Too  diagrammi  alusel välja 3 muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.sajandil 
 
 
56. oskab selgitada kalavarude vähenemise põhjusi ja tuua näiteid kalandusega seotud 
keskkonnaprobleemidest; 
(teadmised, hoiakud, keskkonnateadlikkus) 
 
Kalavarude vähenemise põhjused:  massiline  väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere 
reostumine  ( nafta  ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus 
rannikualadel ). Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. 
Kalavarude vähenemisel on palju  ulatuslikum  mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka  linnud  ja teised loomad, 
kes kaladest toituvad. 
Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse  vähenemine, ökosüsteemide 
hävimine. 
Veetransport  maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. 
•  a) Selgita mõistet majandusvööndi  veed ? (2 punkti)……………………………. 
b) Kuidas võib mõjutada majandusvööndi olemasolu Portugali ja Austria majandustegevust? (4punkti) 
…………………………………………………… 
•  Täida lüngad. (5 punkti) 
Kalavarad  on ..................  loodusvarad . Kõige kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega on 
................ kalad. Alates 1977.a. tohib rannikuriik kontrollida ja piirata kalapüüki oma .................... 
vetes. Kõige suuremad on .............. ookeani kalavarad. Kalavaesed on ................... ja ................ ookean. 
Miks? ............................ ...........................................  Kolmes  arenenud riigis:................., ......................, 
................... on suurima tähtsusega .................. püük. 
 
•  Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? 
 
 
METSAMAJANDUS  
57. oskab üldjoontes iseloomustada maailma metsatüüpe (parasvöötme okas- ja  lehtmetsad , 
kuiva lähistroopika  metsad , niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed  vihmametsad ); 
Metsatüüp 
 
parasvöötme  okasmetsad   
Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 
m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks 
parasvöötme lehtmetsad 
Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha),  liigiliselt  
mitmekesised , puit mööblitööstusele 
kuiva lähistroopika metsad 
Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus 
niiske lähistroopika metsad 
Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha,  okaspuud , lehtpuud ja väärispuud 
ekvatoriaalsed vihmametsad 
Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju 
väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 
 
•  Millised järgmistest väidetest iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi? 
A.  Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha kohta 
B.  Kasvavad küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas 
 
 
 
 
 
 
C.  Väga liigirikkad 
D.  Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks 
E.  Peamisteks puuliikideks on pöögid,  tammed , vahtrad jm 
 •  Viiruta kaardil vihmametsade levikuala. 
 
•  Nimeta 3 tagajärge, mis kaasnevad vihmametsade ulatusliku hävitamisega. 
•  Miks on vihmametsade säilitamine ja kaitsmine oluline kogu maailma jaoks? 
1) ……………………………..    
  
2) …………………………….   
 
Tõmba joon alla vihmametsavööndit iseloomustavatele tunnustele/faktidele: 
A) aastaringselt niiske ja  palav  kliima 
B) levivad ainult lõunapoolkeral 
C)  kaelkirjak , lõvi, sebra,  gnuu  
D) mulda sattunud orgaaniline aine laguneb väga kiiresti 
E) suvi on kuum ja kuiv, talv soe ja sademeterikas 
 
58. teab metsade majandamise põhimõtteid ning oskab iseloomustada arenenud ja arengumaade 
metsamajandust ja metsatööstust; 
Arengumaad 
Arenenud riigid 
Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, 
Raie ja  juurdekasvu  tasakaal, metsade hooldamine 
uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. 
(istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne).  
Peamiselt ümarpuidu  eksport  (vähetulus) 
Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. 
Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov) 
 
•  Võrdle arenenud ja arengumaade metsatööstust (võib ka nii, et antud diagrammid või muu statistiline 
materjal) 
•  Loe internetist www.fao.org  
•  Analüüsi Eesti puidu- ja puidutoodete eksporti järgnevate andmete alusel (3punkti) 
Koguse osatähtsus 
Maksumuse osatähtsus 
Toote liik 
ekspordis 
ekspordis 
Ümarpuit 
66% 
41% 
Saematerjal 
14% 
35% 
Puitlaast- ja 
7% 
9% 
puitkiudplaadid  
Muud  puidutooted  
13% 
15% 
 
•  Millised tegurid soodustavad / takistavad Eestis metsatööstuse arengut?  
1) ……………………………………………..     
2) …………………………………………… 
   
•  Miks on valmis puidutooteid (mööblit, paberit jne) kasulikum eksportida kui töötlemata puitu? 
………………………………………………..   
•  Võrdle Eesti metsasid vihmametsadega. Too välja vähemalt 3 erinevuste paari. 
 
 
 
 
 
 
………………………………………………………………………………. 
 
59. oskab selgitada metsamajanduse ja metsatööstuse arendadamise regionaalseid võimalusi; 
 
60. oskab selgitada metsamajandusega ja metsatööstusega seotud keskkonnaprobleeme; 
(teadmised, hoiakud, keskkonnateadlikkus) 
•  Millal tuleb teha raie- ja väljaveo töid? Miks? …………………………. 
Miks selle nõude vastu sageli  eksitakse ?……………………………….. 
•  Küpse metsa raiumisega kujunevad eeldused uue metsapõlve arenguks, seetõttu nimetatakse kõiki 
küpse metsa raieviise kokku uuendusraieteks. Uuendusraiet võib teha lageraiena- raiudes küpset 
metsa korraga või turberaiena- raiudes metsa aastakümnete jooksul. Lageraiel jäetakse kasvama 
seemnepuud , säilikpuud (elu- ja kasvupaigad metsaloomastikule) ja järelkasvupuud.  
Nimeta  lageraie  eeliseid ja puuduseid. 
Lageraie eelised 
Lageraie puudused