dispositsioone, motiive ja emotsioone. Aristotelese järgi on voorused need iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises ja mida inimestel on hea omada( mis aitavad elada head elu). Hästi elades me omandame head kombed, need ongi voorused. Vooruslik elu koosneb järgnevatest määravatest kõlbelistest omadustest: julgus, mõõdukus, suurepärasus, uhkus, hea tuju, sõbralikkus, tõearmastus, teravmeelsus, häbitunne ja õiglus. Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Tegu on hea, kui see on mõistlik. Teo mõistlikkus tähendab siin "kuldset keskteed". Küsimus "Mis on hea" võib tähendada ka küsimust selle kohta, kuidas "head" defineerida. Õigeid põhjendeid aga ei saa anda arvamusele, et see või teine asi on hea. "Hea on see, mida soovitakse" ning "nauding" ja "soovitav" ei ole ka sõna "hea" tõeline tähendus. Väidan, et "hea" on lihtne mõiste nagu "kollane"
oli rahvaste vennaskonnas esimene, kelle vahendusel andis jumal kümme käsku kogu inimkonnale.7 Tõotatud maa Juudid nimetasid end aabrahami lasteks. Jumal andis aabrahamile juutide pärimuse järgi aastal 2000 eKr tõotuse: "ja mina annan sulle ja su soole pärast sind selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja mina olen neile Jumalaks!"8 Eesmärk, põhimõte Inimene peab täitma oma kohustusi nii jumala kui ka teiste inimeste vastu. Tähtsaim põhimõte on õiglus. Keskseks ideeks judaismis on: "Armasta ligimest nagu iseennast". Inimese tahe on vaba- täita jumala käsku või mitte. Pärast surma tasutakse hea ja halb saab karistuse.9 5 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judaism, http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm, http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-11-2.htm 6 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judaism 7 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm 8 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm 9 http://lepo.it
S arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene ise seda ei tea. Suunavate küsimuste abil on võimalik teadmised esile tuua n.ö vaimselt sünnitada. 3) Määratluse otsimine Teadmine seisneb oskuses määratleda käesolev mõiste s.t kui inimene midagi teab, siis suudab ta seda ka defineerida ( sõna algne täpne tähendus-piiri tõmbama) ehk sõnastada > kui me ei tea, mida see või teine mõiste tähendab > ei tohiks me seda ka kasutada (nt. mõisted nagu õiglus, armastus...) Teadmiste saavutamiseks tuleb püüda see mõiste korrektselt määratleda 4) Induktsioon Üksikute näidete põhjal järelduste tegemine. Nt. et teada, mis on mehisus, tuleks leida mehisuse üksikuid näiteid (mehisus sõjas- vaprus, julgus; mehisus hambaarstitoolis- valu kannatamine jne) Määratluse leidmiseks kasutada induktsiooni
inimene tunneb end väärtuslikuna. Visioon Sotsiaaldemokraadid näevad Eesti riiki meie rahva koduna. Kodus ei ole kodutuid ja tõrjutuid, pole võitjaid ja kaotajaid. Kodus on igaüks väärtuslik, koduelust saavad kõik võrdväärselt osa. Kodus on tagatud jõukohane töö kõigile, kes jaksavad ja oskavad. Kodus hoolitakse neist, kes ei jaksa. Kodus õpetatakse neid, kes ei oska. Väärtused Sotsiaaldemokraatide väärtused on võrdsus, õiglus, solidaarsus ja töö väärtustamisele tuginev majandusmudel. TÖÖ:sotsiaaldemokraatia seab toimetuleku- ja heaoluallikatest esikohale töö. Meie eesmärk on konkurentsivõimeline Eesti majandus. Selleks püüdleme täistööhõive suunas, tagame rahvale hea hariduse, kõrgepalgalised ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvad töökohad. Paneme majandusarengu teenima inimesi, mitte vastupidi.
Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt ka Vietnami sõtta, tema ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta enam kui 40 riigi kaitseks. J. F. Kennedy (1961-1963) oli väga karismaatiline ja populaarne president, kelle mainet on hiljem kahjustanud 1990-ndatel ilmsiks tulnud faktid armuafääridest ja väidetavast kombest end süstidega turgutada. Presidendina tahtis Kennedy midagi korda saata, mitte olla lihtsalt riigipea. Eesmärgiks oli sotsiaalne õiglus ja kommunismi leviku ohjeldamine. Selleks vajas ta tugevat presidendivõimu, mille pooldajaks jäi ta elu lõpuni. Tema valitsuskabinetti kuulusid tolle aja suurimad ajud. Vastu võeti New Frontier uus rajajoon. Algas taas USA majanduslik tõus. Nimetatud ka suurimaks buumiks USA ajaloos, sest 1970. aastal oli SKP 1,5 korda suurem kui 1960. aastal. Edu taga oli maksude vähendamine, mistõttu jäi inimestele ja ettevõtetele kätte rohkem raha, mis suunati tarbimisse
,,väikekogukondlike väärtustena", mida võib pidada Ameerika konservatismi pärisosaks, aga, mis on omased ka konservatismile laiemalt. Sellised väärtused on naturaalsus ehk mittetööstuslikkus, heategevus, sotsiaalne - moraalne pieteet, tagasihoidlikus, mõõdukus tasakaalukus, kokkuhoidlikus (eelkõige inimsuhete mõttes, aga ka majanduslikult), argipäevane elustiil aga ka rohkem inglasliku tagapõhjaga õiglus, iseseisvus, energilisus, jõulisus; · Töö on väärtus omaette ja ainus aktsepteeritav viis oma heaolu parandamiseks. Konservatiivse töö-austuse juured on osalt seotud ka protestantliku töö-eetikaga, mis tuleneb kristlikust moraalist. Töö pole ainult vahend rikastumiseks, vaid ka tingimus, et olla moraalselt täisväärtuslik inimene. Traditsiooniline, paljude arvates aegunud,
tuleks teha mõistlikult.Iga inimene väärib toredat elu,mis ei seisne ainult õppimises,töötamises, vaid elu nautimises nii ,nagu meie seda õigeks peame.Mitte keegi ei tohiks peale suruda oma tahtmist, et tuleb käituda ja talitleda nii või naa. Konkurents kui selline ei kehti ju ainult ühes-kahes eluvaldkonnas,seda kohtab pea igal sammul.Öeldakse,et tugevamad jäävad ellu ja nõrgemaid ootab hukk.Aga inimeste seas ei hukku keegi.Elu on kord selline kus õiglus ja ebaõiglus käivad käsikäes.See on looduse poolt nii määratud ja järelikult on see vajalik.Tuleb rohkem analüüsida ja mõelda oma peaga ,mida täpselt meilt oodatakse.
Kaevanduste omanikud tahtsid vagonettide pealt raha vähemaks võtta ning toestamise eest rohkem maksta. Söekaevurid said aru, et tegelikult jääksid kahjumisse nemad. Ning see vähene raha, mis nad nagunii teenivad, seda tahetakse veelgi vähendada. Kuid kodudes ootavad naine, lapsed ja vanavanemad, kes kõik tahavad süüa. Olukord oli lootusetu. Paljudel söekaevuritel keerles peas küsimus: ,,Kas tasub jätakata orjatööga? Millal saabub õiglus tavarahvale?" Oli vaid aja küsimus, millal töölised midagi ette võtavad. Niiviisi ei tahtnud enam keegi söekaevuritest jätkata. Oli vaja vaid seda tõuget, mis streigini viiks, ning kaevanduste ülemad andsid selle tõuke. Leidus ka mees, Etienne, kes oma kõnedega suutis rahvast veel rohkem mässama panna ja oma õiguste eest seisma. Kas streik oli just õige lahendus olukorrale, kuid ega muud võimalikku väljapääsu näha polnudki. Streik muutis söekaevureid
Testiküsimuste vastused: 1. Gootika iseloomulikud tunnused on? Pürgimine kõrgustesse, teravkaar, basiilika, akende teravkaar, vitraazaknad, siir, roosaknad. Kaitsetornidega linnamüürid, kitsad tänavad. (nt Oleviste kirik) 2. Millised nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. Aastat ja lõpuks 1445.aastat. Tsistertslaste kloostrite arhitektuur oli askeetlik. Kõik koostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli kesksel kohal kloostrikirik. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber. Padise kloostri ehitamisel pidi arvestama maastiku olusid, ehk siis klooster rajati, erinevalt tavapärasusest, kirdest edelasse (mitte idast läände). Padise klooster kuulud tsistertslaste ordule, kellel olid omad nõuded ehituste ja kaunistuste suhtes. Kloostrikirikl ei tohtinud olla torni ega liiga palju kaunistusi. Väikest katuseviilule toetuvat torn...
2. Koostöö mõne ekspertkomiteedes nõukodades erakonnaga Helle Pondre 2010 Sotsiaalsed liikumised Erineb erakonnast ja survegrupist Pole võimalik liikmeskonda kindlaks teha. Probleemipõhised (kui lahenevad, siis kaob) Kujutab rahvusvahelist võrgustikku 20. saj viimasel veerandil kerkisid esile vaimsed väärtused võrdsus, turvalisus, õiglus ja keskkonnaprobleemid. Ei mõjuta osalejate sots.-maj. positsiooni Naisliikumine, homoliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine jne. Edendatakse ideid ja väärtusi Helle Pondre 2010 Võrdle erakonda, survegruppi ja sotsiaalset liikumist. Kasuta järgmist loetelu: hajuv liikmeskond, selgepiiriline liikmeskond, tegevuse eesmärk on tulla võimule, tegevuse eesmärk ei ole tulla võimule,
TÕDE JA ÕIGUS I - Anton Hansen Tammsaare Tegevuse aeg: 19. sajandi lõpp Tegevuse koht: Vargamäe (Oru ja Mäe talud; kõrts) Peategelased: Mäe Andres- vaikse iseloomuga, töökas, sihikindel ja aus umbes 30-aastane tugev mees. Talle oli oluliseks tõde ja selle saavutamine, õigus ja õiglus. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht, nagu ta isegi ütles- teha kitsast niiskest teekesest lai tänav, kus saaks lause kahe hobuse ja tõllaga liikuda. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist ning et kunagi oleks kogu Vargamägi ehk nende suguvõsa oma. Algselt arvas Andres, et tõde ja õigus tähendavad sama, ent lõpuks mõistis, et õigust võib saavutada ka pettuste ja valega
Tundes isiklikku vastutust õde täitma ainult need kohustused,mille kohta ta omab piisavalt tedmisi ja oskusi ning keelduma kohustustest,mida ei saa ohutult täita teadmiste ja oskuste puudumise tõttu. .(Õe eetika koodeks.29.11.1996) Olulist rolli õendustegevuses on eetika, mis põhineb moraalsel käitumisel. Eetika põhimõtteks on kahju ja kannatuste vältiminehead tegemine ja hoolivus,õendusabi kättesaadavus ja järjepidevus: võrdsus, õiglus, solidaarsus,privaatsus, konfidentsiaalsus, autonoomia, tervisekesksus, turvaline keskkond pidevõpe ja pädevuse säilitamine,õendusabi teaduspõhisus,koostöö tervishoiu- ja sidusmeeskondadega,isiklik tervis kui väärtus, enesehooldus.Õde peab tegutsema patseindi huvides tuginedes nende eetika põhiväärtusele. Õe eesmärk tagada patsiendile/kliendile võimalikult kiiresti tagasi tavapärast elu ja iseseivalt igapäevast toimetust
Eu ideede ajalugu Tegeleme: maailmapilt, kuidas inimene oma maailmapildist saab juhised tegutsemiseks endale ja teistega koos toimimiseks; ühiskondliku mõtte ajalugu-rääkis rohkem struktuuridest ja institutsioonidest,kus inimene ise kippus ära kaduma; moraalsed ja pol ideed, mitte ,,suured mõtlejad" Moraalsed: õnn, au, armastus, sõprus Pol: riik, dem, õiglus, sõda, impeerium, vabadus Põhiteemad: moraalifil. (varauusajal prakt. Filosoofia(eetika, ökonoomika-perek. Elu, pol.-ühiskondlik elu), pol. Filosoofia(in kui ühiskondlik olend, riigi eesmärgid,valitsemine, õigused ja kohustused;riikidevahelised suhted-sõda, impeerium(kas vib teise riigi suhtes kas. Vägivalda,kas peab olema palju riike v üks maailmariik) Eetika-in eluprojektid ja in.vahelised suhted Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol.filosoofiat
Gertrud üritab oma poega kaitsta, kuid otseselt Claudiusele vastu ei hakka. Ophelia ja Hamlet armastavad teineteist, kuid see pole piisavalt tugev, sest Opheliale on isa heameel tähtsam ja Hamletile kättemaks. 6) Autori kirjutamisstiil: Sõnakasutus on ajastule kohane, palju on kasutatud metafoore ja võrdlusi, tekib kindel rütm. Palju vihjeid oli Kreeka mütoloogiale. 7) Ideestik: Hamlet on võtnud endale eesmärgiks õiglus jalule seada ja maksta kätte oma isa surma eest. Selle käigus teeb ta ka mõtlematuid ja rumalaid otsuseid, näiteks tapab kogemata ka Poloniuse, kuid ei lase sel ennast häirida. Lõpuks saab oma eesmärgi täide viidud ja ta leiab sellega südamerahu.
Õiguse rakendamine 1) Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reegli...
· Asa vastand areng kurja/ vale printsiip · Kaks vannet jumalad o Lojaalsus Varruna inimene seab iseenast o Tõde Mitra Vanne kkahe osapoole vahel · Targa juhi motiiv Ahura Mazda. Lõi maailma mõtte jõul. Oli preester. Teda abistavad pühad surematud Amesa Spenta sealt tuleb inglite mõiste. o Ahura Mazda hea isand, inimkonna kaitsja o Vohn Mana hea mõte, veisekarja kaitsja o Asa Vahista parim tõde, tuli o Kusantra Vaimja ihaldatud õiglus, metall o Haur Vatat kõiksus /terviklikkus, vesi o Ameretat surematus, taimed o Spenta Armaiti heategev pühendumine, maa Kõik need valvavad maailma erinevate aspektidega · Maailma loomine ja hävitus o Jumal lõi maailma 7 staadiumiga. Taeva lõi kivist, All oli vesi ning sinna peale loodi maa. Maa keskel oli üks pull, üks taim ja üks mees kõik need surid ja nendest tulid kõik. Viimasena loodi tuli
,,Naiste kool"(1662), ,,Tartuffe" (1664), ,,Don Juan" (1665), ,,Mosantroop" (1666), ,,Ihnus" (1668), ,,Õpetatud naised" (1672), ,,Ebahaige" (1673). Misantroop- kreeka keeles misanthropos- inimeste vihkaja, inimesepõlgur (vastand filantroop). Moliere elu kohta M.Bulgakov ,,Härra de Moliere elu". Valgustus · Kodanluse kujunemise aeg, absolutismi kriis. Kirikuõpetus hakkab mõju kaotama, aadlikuid sunnitakse loobuma mitmetest privileegidest. Tähtsaks muutus õiglus ja mõistus, teadus, haridus ja kultuuri arendamine. Ideaaliks oli loomulik inimene. · Valgustajad nõudsid mõttevabadust, kodanikutunnet, vastutustunnet. Teadmiste talletamiseks hakati koostama entsüklopeediaid, levima hakkas ajakirjandus. Valgustusideede levitamiseks oli romaan kõige parem vahend (levis ja arenes Inglismaal ja Prantsusmaal eriti hoogsalt). Hakati kujutama inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? -Klassikaline (Platon. Kuni 17. Saj) Milline on hea, õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis selle elu heaks teeb? Kuidas seda saavutada? -Uusaegne Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane? 2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4
filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad neil on mõni kunst või oskus-, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad
majandusse ja tulude jaotamisse. Täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust, majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega. Tunnused: ressursside ülekandmine, pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Näited: Riik sekkub majandusse, et parandada inimeste elujärge – pakub teenuseid Riik reguleerib majandust ja omab sotsiaalseid ülesandeid – korraldab kogu valdkonda Valitseb sotsiaalne õiglus ja pakutakse ühishüvesid 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 1960ndad – 1970ndad – heaoluriigi kuldaeg: need riigid olid taastunud Teisest maailmasõjast, teenused ja toetused suurenesid, sotsiaalkuludele läheb vähemalt kolmandik riigieelarvest, peaaegu kogu elanikkond tarbib teenuseid ja hüvesid 1980ndad – heaoluriigi kriis: majanduskasv oli alla surutud, makse laekus vähem,
Ajaloo kordamisküsimused Valgustus, Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism? (tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused) 1. Mõisted: Ratsionalism mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Empirism mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist ja eksperimenti. Võimude lahusus riigivõimu teostamise põhimõte, mille kohaselt riigivõim tuleb selle õiglase rakendamise huvides jaotada üksteisest sõltumatute võimuorganite vahel. Revolutsioon seisundi või olukorra kiire ja murranguline muutumine. Bastiivallutamine andis alguse revolutsioonile. Konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul ...
1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Valitsemine ülim eesmärk on reputatsioon, au mis kaasneb riigi kasvu ja õitsenguga. Saavutatakse läbi rahu. Peab vältima sõdu ja sisetülisid. Sõjavastane ideoloogia! Rahuväärne valitsemine auväärne. Tingimuseks vabadus võõrvõimust, kodanike omavalitsus. 2. Cicero valitseja kohustustest Valitseja peab kaitsma kodanike huve, unustama omapoolse kasu. kardinaalvoorused. : tarkus, kindlameelsus, mõõdukus ja õiglus. Õiglus jagunes kaheks – riigimees peab vältima ebaõiglust, mitte kasutama pettust ja vägivalda ja peab sõna pidama. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Algas 1494. aastal Itaalias suurte kodusõdadega. Euroopa suurvõimud, Prantsusmaa ja Habsburgid ning Inglismaa ja Türgi sekkusid. Paavstid Itaalias, kes oleksid pidanud olema moraalseks mõõdupuuks selliste sõdade puhul, osalesid hoopis ilmalike valitsejate kombel ise ka ning astusid
Õigus on käitumisreeglite ehk normide kogum. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 13. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses. Anglo-Ameerika õigusperekonnas, mis rajaneb sotsioloogilisel õiguskäsitlusel ja kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava, on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul. 14. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks.
-Asja tehisolude väljaselgitamise e. faktiliste asjaolude analüüs -Õigusnormi valik ja analüüs -Kompetentse organi poolt otsuse tegemine -Tehtud otsuse täitmise tagamine Õiguse rakendamise tingimused: -Rakendamise seaduslikkus – lähtutakse kehtivast õigusest (kirja pandud, avaldatud, olevase kõrgema õigusega kooskõlas, vastu võetud läbi normi protseduure) -Rakendamise põhjendatus – kaalutletus ja välja selgitatus -Rakendamise otstarbekus -Rakendamise õiglus – nii riigi kui ka ühiskonna õiglustunde seisukohalt (jaotav ja võrdsustav õigus) Õiguse (normi, sätte) tõlgendamine -Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte). -Tõlgendamisel kasutatakse spetsiifilisi võtteid ja viise kui abivahendit, et eesmärki saavutada. -Tõlgendamise esemeks on õigusakti tekst – ei tohi tähelepanuta jätta ühtegi õigusnormi osa ega ka omaltpoolt midagi juurde lisada.
Ta oli isegi päikesest võimsam, kuna kaljune Kreeka vajas vihma rohkem kui päikesepaistet ja jumalate jumal oli ju see, kes võis kinkida oma kummardajate eluks nii tarvilikku vett. Kuid Homerose Zeus ei ole enam loodusnähtus. Tema on isiksus, kes elab juba tsivilisatsiooniteele asunud maailmas. ,,Odüsseias" on ta mõjujõud suurem. Seal ütleb seakarjus, et kerjus ja rändur on saadetud Zeusi poolt ja need, kes vaestele abi ei anna, patustavad Zeusi enese vastu. Niisiis sai õiglus Zeusi kaaslaseks. ,,Iliase" mereröövlite pealikud ei pidanud lugu õiglusest. Nende tahtmine oli võtta kõike, mida süda kutsus. Kuid Hesiodos, kes oli talupoeg ja elas vaese inimese maailmas, teadis, et vaene vajab õiglast jumalat. Ta kirjutas, et kalad vees, loomad maa peal ja linnud taeva all peavad üksteise peale jahti. Hesiodos tunnistab, et abitute suur ja kibe viletsus oli jõudnud taevani ning muutis tugevate jumala nõrkade kaitsjaks.
"Geniaalsus ja rumalus erinevad selle poolest, et geniaalsusel on piirid." "Kui puudub julgus rannik silmist kaotada, siis uusi maailmajagusi ei avasta." A. Gide "Kes tahab puudusteta sõpra, see jääb sõpradeta." Bias "Sõbra ustavus on vajalik ka õnnes, õnnetuses on see aga täiesti hädavajalik." Seneca "Edu puhul on kõige raskem asi see, et Sa pead jätkuvalt olema edukas. Edu pole kunagi lõplik." Winston Churchill "Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." Demokritos Mõttetera igaks päevaks - kolm eestikeelset tsitaati päevas.
ilusamaks ja väljendusrikkamaks terves keskaegses saksa kirjanduses. ,,Nibelungide laul",Euroopa suurtest kangelaslauludest kõige traagilisem ja süngem ,on ühtlasi kõige mahukaimaid teoseid oma zanris. Samuti selle aluseks pole prantsuse rüütliromaanide vahendatud kelti pärimused , vaid germaani muistendid ja kangelaslaulud. Autori ideaaliks pole feodaalne au ja truudus , vaid tugev kuningavõim , kus oleksid tasakaalus jõud ja õiglus. Ilmekas näiteks autori suhtumisest on seegi , et eepos lõpeb üldise nutu ja leinaga , mitte uhke võitlussteeniga. Mõistagi kajastab selles epose loomeaega, mis puudutas tugevat keskvõimu, ning seda enam peab hindama tundmatuks jäänud autorit , kes muistse pärimuse pani omas ajas kõlama nii, et huvi ja tähelepanu teose vastu on jäänud tänini püsima ja pole siin ju juttu üksikute vägilaste surmadest , vaid terve hõimu hukkumisest.
· Kuna ei ole teada, mis siis õieti toimus, ei ole suudetud ka menetlust edasi viia ning asi on jäätud soiku. Huvilised 1. soomlanna 2. maja omanik 3. Eesti politsei 4. Munitsipaalpolitsei 5. Tallinna Linnavalitsus Probleemi püstitus Mida tuleks teha, et tagada ohutu liikumine kõikide hoonete läheduses? Lisaks võib välja tuua alaprobleemidena inimeste usaldusväärsus õigus- ja võimuorganite suhtes kas inimesele on tagatud õiglus, kui isikule on liiga tehtud? Ning jääpurikad on just sellel talvel üks peamisi probleeme ilmastiku suhtes. Võimalikud abijuhised Formaalsed abijuhised: Majaomanike kohustus on hoida korras hoone katus, vajaduse korral tagada koristustoimingud. Kuigi on täpselt välja selgitamata, kuidas toimunu aset leidis, ei mõelnud ilmselt soomlanna õnnetust siiski välja. Igal juhul on majanomanik vastutav, kuna on seadusega ette nähtud karistus
Marcus Tullius Cicero (106-43 e.m.a) Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Tema esivanemad teenisid elatist oma hobuse ja relvadega sõdades, hiljem maksukogujatena. (Vikipeedia 2012) Cicero oli Roomas stoitismil põhineva eklektismi esindaja. Eklektism tähendab filosoofias erinevaist ja isegi vastandlikest filosoofilistest teooriatest võetud elementide liitmine nn uueks õpetuseks (ENE 1970). Cicero eristas positiivset ja nn igavest seadust. See ei olnud ,,inimeste väljamõeldud iga rahva otsusel kehtestatud, vaid igavene". Niisuguse igavese seaduse abil juhtis maailma mõistus kui jumalik printsiip. (Luts 1997) Samuti kuulusid eklektismi koolkonda tema sõber Marcus Terentius Varro, Sextiuste koolkond (asutati 40 e.m.a) kuhu kuulusid Quintus Sextius, Sotion Aleksandriast, Lucius Crassicius Tarentumist ja Fabianus Papirius. Cicero oli Vabariikliku Rooma suurim...
Sir Francis Bacon Parim viis enda lõbustamiseks on lõbustada kedagi teist. Mark Twain Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale. George Herbert Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud. Mark Twain Vaikimine on rumalate voorus. Sir Francis Bacon Me andestame, kuid ei palu andestust. Sir Winston Churchill Me kõik oleme erandjuhtumid. Albert Camus Kõik suured asjad on lihtsad ja neid saab väljendada ühe sõnaga: vabadus, õiglus, au, kohusetunne, lootus. Sir Winston Churchill Parim kaitse on rünnak. Ovidius Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna. John F. Kennedy Vaimukus on haritud ülbus. Aristoteles Patriotism on veendumus, et sinu kodumaa on teistest parem seetõttu, et Sina seal sündisid. George Bernard Shaw Paljud on kukkunud, selleks et tõusta varasemast kõrgemale. Seneca Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad. Belinski Ilu on igavik, mis kestab hetke. Albert Camus
Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ...
Õiguse eelastmed Inimeste ja ümbritseva maailma suhted on mitmekesised ja keerulised ja seetõttu vajame korda, mis inimestevahelisi suhteid reguleeriks. Paljudel juhtudel põhinevad need reeglitele ja korrasüsteemidele. Eluta looduse valdkond kui üks fundamentaalne kord. Korra reeglid, mida inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas a...
Viies tõestus räägib eesmärgipärasusest. Kõigel füüsilisel on oma eesmärk. Ka need olendid, kellel ei ole teadmisi käituvad eesmärgipäraselt, et parima tulemuseni jõuda. Kuid see, millel ei ole mõistust ei saa liikuda eesmärgi suunas ilma, et teda juhiks oled, kellel on teadmine ja mõistus. Jumal ongi see mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduses on suunatud oma eesmärkidele. Aquino Thomas määras ka neli kardinaalset voorust: ettevaatlikus, õiglus, mõõdukus ja meelekindlus. Need neli voorust on loomulikult avaldunud looduses ja kohustuslikud kõigile. Lisaks eristas Thomas nelja liiki seadust: igavene, loodus-, inim- ja jumalik seadus. Igavese seaduse teeb jumal, mis korraldab kogu loomise. Loodusseaduses on inimeste osalemine igaveses seaduses. Thomase ei tolereerinud loomade väärkohtlemist, sest julmad harjumused võivad üle kanduda inimesteda käitumisele ning arvas, et loomi oleks
ühiskonnaliikmete suhtes, seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest, õigus omada erinevaid arvamusi ja neid laialt levitada, kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest (võimude lahusus, pluralism, seadused kehtivad kõigile, põhiseaduse olemasolu). 4. Millised on õigusriigi ja võimuriigi sarnasused ning erinevused? – Mõlemad on korrariigid. Korra aluseks on õigusriigis õiglus, võimuriigis aga distsipliin. Võimuriigis surutakse inimesi alla ja riik on tähtsam kui indiviid. (Võimuriik – läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.) 5. Mis on tsensuur? Kuidas rikub internetivabaduse piiramine õigusriigi põhimõtteid? – Tsensuur on sõnaõiguse mahasurumine, kontroll sõnavabaduse üle. Internetivabaduse piiramine tähendab
pidas eetiliste vooruste küllaldaseks tingimuseks teadmist. Teadmine, mis on hea ja mis on halb, teeb inimese vooruslikuks. Kurjuse põhjuseks on Sokratese arvates teadmatus. See näib olevat kaheldav: on ju küll olukordi, kus inimene teab, kuidas tuleks käituda, kuid toimib ikkagi vastupidi. Ühtegi teadmist ei saa tema järgi seega pidada tõeliseks, kui sellest ei tulene moraalne tegu, Sokrates väitis ka, et õiglus ja iga teine voorus seisneb tarkuses. Õiglased ja üldse kõik vooruslikud teod on kaunid ja head. Ehk peaksime Sokratese arusaamas nägema hoopis uusaegse "mõistliku egoismi" lätteid. Viimase järgi püüab inimene alati ainult iseendale head teha isegi siis, kui ta näiteks kedagi päästes enda elu või tervise ohverdama peab. KUST ME TEAME SOKRATESE VAADETEST? Sokrates on mitmes mõttes pöördepunkti tähiseks
Ta elas ajal, mil Hiina oli killustatud sadadeks väikesteks vürstiriikideks ning valitses ühiskondlik ja moraalne madalseis. Ta nägi olukorrast väljumiseks vajadust järgida esivanemate daod (teed või kulgu) võttes eeskujuks Shangi ja Zhou dünastiad ja tolleaegse ühiskonnakorralduse. Kongi arvates peegeldasid vanad ühiskonna hierarhiad maailma moraalset ülesehitust. Samas rõhutas ta vajadust vooruse ja inimliku kaastunde järgi ühiskonna igal tasandil. Voorusteks on inimlikkus, õiglus, tarkus ja seadusekuulekus. Iga ühiskonnaliige peab teadma oma kohta ning täitma oma ülesannet nii ühiskondlikus kui perekondlikus hierarhias oma parimate võimete kohaselt. See leiab rakendust põhisuhetes nagu isa ja poeg, vanem ja noorem vend, mees ja naine. Nendes suhetes peavad mõlemad suhtuma teineteisesse austusega, ülem peab suhtuma alamasse nii, nagu ta seda ootaks enda ülemalt. Võrdsus suhetes saab konfutsiuse järgi olla vaid sõpruses.
16.03.2010 HALDUSÕIGUS PÕHIMÕISTED ja TOIMINGUD Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" põhjal Lorenz von Stein: Nii on riigi töö mõiste iseenesest valitsemise mõiste ja üksikosade arengu tingimuste loomus muutub riigivalitsusfunktsioonide õiguseks haldusõiguseks. "Põhiseadus ja riigivalitsemine", "Avaliku halduse alused 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 2 Mõiste · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostatavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide real...
protseduurid. Reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab. Tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. Administratiivne juhtimine- Tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvide allutamine üldistele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel, personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim. 15. Millised on Teie arvates tänapäeval enim kasutatavad juhtimisteooriad? Tooge näide. Teaduslik juhtimine, sest eduka ettevõtte jaoks on vaja häid töötajaid ja neid on vaja pidevalt arendada. Samuti on väga oluline koostöö. 16. Nimetage Mintzbergi juhi rollid. Iseloomustege neid. Suhtlemisega seotud rollid- tseremoniaalne, juht-eestvedaja, sidepidaja
sisse.“ Botticelli 15.saj lõpu Firenze renessansi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Austas sügavalt Dantet. “Primavera” seitse surmapattu: kadedus, viha, aplus, lihaimu, ahnus, viha ja laiskus seitse voorust: 4tk inimlikud = õiglus, mõistlikkus, mõõdukus, meelekindlus, 3tk jumalikud = usk, lootus, armastus Petrarca soneti looja 23-aastaselt nägi Laurat - armus terveks elus; ideaalnaine, kuigi Laural oli juba pere; suri noorelt kirjutas talle 366 luuletust, itaalia keeles (“Laulude raamat”, mis koosnes kahest osast: “Madonna Laura eluajal” ja “Pärast madonna Laura surma”); ülejäänud loomingust suurem osa oli ladinakeelne
1 tegutseda (õiged seadumused - kindlad, mõdukad käitumisviisid), seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine. "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab." Eneseväärikus - täielik loomutäius enese suhtes; õiglus - täielik loomutäius teiste suhtes. ,,Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal." ,,Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inmesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohem, ja seda õigustatult." 2. Cicero vabariiklase aust Voorused eeskätt sõjalised. Aristokraatlik väärtuskoodeks. "Kohustustest": ambitsioon vs privaatsus
3) Inimväärikuse kaitsmine ja austamine riigi poolt 15. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus. JURDIIDILINE: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud rik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. SOTSIOLOOGILINE: Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljendub sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. 16. Õigus ja õiglus. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiglus – moraalinorm, mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses Õiglus teostub eelkõige moraalile tugineva regulatsiooni kaudu, õigulse inimestevahelistes suhetes väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus, vaid moraal. Õigluse nõude lülitamine õiguse tunnuste hulka paneb riigivõimule kohustuse lähtuda
Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused. Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma. Filosoofia analüüsib (mõisteid: tõde, õiglus ja vabadus)- teiste arvamuste analüüs. Mõistete analüüsimisel kasutatakse sageli tarvilike ja püsivate tingimuste meetodit. 8.Iseloomustage Sokraatilist meetodit. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on · iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine,
erinevatele institutsioonidele. Esimene sellel põhimõttel tegutsev riik oli USA. Õiglus ja kasulikkus 1.Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus. Inimese (valitseja) õpetamiseks on vaja filosoofiat ja retoorikat, ehk teadmist, mis on õige ja motivatsiooni ja oskust seda ellu viia. Valitsemise eesmärgiks on rahu, sest rahu tagab riigi õitsengu ja heaolu, andes samal ajal valitsejatele rohkelt aud. Ühine huvi on saavutatava õiglus selle kaudu, mis eeldab kogukonna suveräänsust. Cicero ,,Kohustustest" tuleb voorusliku inimese ideaal, mis hõlmab endas tarkust, kindlameelsust, mõõdukust ja õiglust. 2.Cicero valitseja kohustustest. Valitseja kohustus on hoolitseda kodanike, mitte enda huvidest, nende, keda valitsetakse, mitte nende kes valitsevad. Hoolitseda terve riigi eest, mitte ühe osa. 3.Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. Itaalia sõjad 1494-1559,
Kordamisküsimused eksamiks 1. Keda peetakse kaasaegse markoökonoomika isaks? John Maynard Keynes 2. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes ükis või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks 3. Alternatiivkulu: Kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikuid tehes loobuti. Nt: pere sõites puhkusele, peab loobuma televiisorist, talunik ei saa kasvatada rapsipõllul kurke jne. 4. Tootmisressursside liigid: Loodusressursid- see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab, nagu muld, kivimid, puit ja puhas vesi. Inimressursid(ehk tööjõud) hõlmavad inimeste füüsilisi ja vaimseid pingutusi toodete ja teenuste tootmisel. Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad....
10 3. JUHI ROLL EETIKA KUJUNDAMISEL Organisatsiooni juhtimise eetika kujunemisel on väga tähtis roll juhidel, sest just nende käitumine ja tegevus mõjutavad tervet ettevõttet. Juhi suhtumine asjadesse, tema maailmapilt, väärtushinnangud, vajadused ja arvamused avaldavad suurt mõju organisatsiooni eetikale. Lisaks sellele on oluliselt määrav ka juhi iseloom. Kas tal leidub selliseid iseloomujooni nagu näiteks kohusetunne, õiglus ja ausus (Türk, Siimon 2004, 63). Eetilise juhtimise olulised elemendid (Tandru 2018): inimeste väärtustamine, hoolimine ja tunnustamine ning nende huvide ja soovidega arvestamine; suhtlemine, infovahetus, koostöö ja partnerlus; konfliktide lahendamine; eeskujuks olemine ning otsuste ja tegevuste eest vastutamine; inimeste kaasamine ettevõtte ellu ja osalus tegutsemisel; eetika kui inimlikkus, õiglus, ausus, usaldus, hea tahe ja austus.
MB=p. Avaliku hüve puhul tarbib iga indiviid sama koguse, aga piirkasulikkus on erinev. Seega on kasutusele võetud kollektiivne maksmine, kusjuures maksevalmidus on võrdne 21 pakkumise piirkuluga. Individuaalset MB alusel maksmist ei saaks rakendada, kuna keegi ei avalikustaks enda tegelikku piirkasulikkust. 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 91. Miks võib õiglus olla majanduse suhtes eksogeenne mõiste? Millest sõltub reeglite võime õiglust luua? Õiglus on majanduse suhtes eksogeenne mõiste, sest käsitleb ainult vahetussuhteid ehk kuidas (kui palju) heaolu mingi vahetuse tulemusena muutub. Reeglite õiglus sõltub väärtushinnangutest. 92. Kuidas mõjutab ümberjaotamisprotsessi efektiivsus jaotusprotsessi? Oluline on ka, kui efektiivne on ümberjaotus, ümberjaotamise mahu kasvades. Nimelt esineb
Töötama. Mul ei sobi siit lahkuda. Kõik normaalsed inimesed töötavad siin töökohal. o Alalhoidlik – pigem olen siin sest mul pole hetkel paremat pakkumist. Alternatiivid puuduvad. 34 35 ORGANISATSIOONIPOOLNE TOETUS Vastastikusus o Organisatsiooni personifitseerimine Vabatahtlikkus vs väline surve ÕIGLUS ORGANISATSIOONIS Jaotamise õiglus - Protseduuride õiglus - otsuste tulemuste tagamaa, see protsess o Otsuste protsessi ja otsuste sisu kontrollitavus o Strukturaalne ja interpersonaalne õiglus INIMESE JA ORGANISATSIOONI SOBIVUS (POF person–organization fit) Alateemad o Inimese ja töö sobivus (person-job fit) o Inimese ja eriala sobivus (person-vocation fit) 36
Avaliku sektori ökonoomika kordamisküsimused eksamiks 1. Riigirahanduse funktsioonid: 1. Allokatsioonifunktsioon · Allokatsiooni funktsiooni raames peab fiskaalpoliitika tagama avalike kaupade tootmise, millega turg (eraettevõtlus) toime ei tule. · Selle protsessi käigus jaguneb ühiskonna ressursside kasutus era-ja avalike kaupade vahel. · Kujuneb avaliku sektori institutsiooniline struktuur ja tegevuse maht. 2. Jaotusfunktsioon · Jaotusfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika võimaldama niisuguste sissetulekute ja vara jaotuse tekkimist, mis vastaks selle riigi kodanike enamuse arusaamadele õigest ja õiglasest rikkuse ümberjaotamisest ühiskonnas. 3. Majanduse stabiliseerimisfunktsioon · Stabiliseerimisfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika kaasa aitama tööhõive suurenemisele, hinnastabiilsusele ning to...
Tahtevabadus on võimalik (ei näe ette kõiki tahtmisi). 49. Mida väidab nõrk determinism? Determinism ei välista vabadust (vabadus tähendab sunduse puudumist). 50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle (2)? Seadusandlus ja ühiskondlik arvamus. Need ei ühti alati! 51. Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? Vabadus kujutab endast valikuvõimalusi. Tahtevabadus on võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 52. Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? Vabadus, võrdsus, õiglus. (Kuid ei suuda neid tagada!) 53. Millal saab demokraatiat õigustada? Kui rahvas on võimeline valitsema iseenda üle! 54. Mida ütleb eliiditeooria? Eliit (paremik) valitseb iga ühiskonna korra ajal. 55. Milliseks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid? Oligarhiliseks- võim kuulub tegelikult vähestele. 56. Mida tähendab karismaatiline? Jumaliku andega ehk geniaalne. 57. Mida väidab eetiline absolutism? Kõlbelised tõed on olemas, kui neid isegi keegi ei järgi
Teiseks motiiviks oli see, et Hamleti sugusele mehele oli sõnapidamine kindlasti auasi ja kuna ta oli isa vaimule andnud lubaduse kuriteo eest kätte maksta, siis pidigi ta seda tegema. Eriti oluliseks tegi selle tõotuse täitmise asjaolu, et Hamlet armastas oma isa väga ning pidas temast lugu rohkem kui ühestki teisest inimesest. Vähemolulisemateks põhjusteks võiksid olla veel näiteks iga ausa inimese soov õiglus jalule seada. Samuti võis ajendiks olla Hamleti tahe taastada oma seaduslikku õigust troonile. Claudius oli end ju ebaseaduslikult kuningaks kuulutanud, sest pärast valitseja surma pärib trooni kuninga poeg, mitte vend. Hamlet ei avaldanud raamatus kordagi troonile pääsemise soovi järelikult on see põhjus tõesti üks vähemolulisematest. Minu arust on see aga siiski põhjus, sest igat printsi on väikesest peale õpetatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
