Tõde ja õigus I (2)

TÕDE JA ÕIGUS I

• Anton Hansen Tammsaare
  

Tegevuse aeg: 19. sajandi lõpp
Tegevuse koht: Vargamäe (Oru ja Mäe talud ; kõrts)
Peategelased:
Mäe Andres- vaikse iseloomuga , töökas, sihikindel ja aus umbes 30-aastane tugev mees. Talle oli oluliseks tõde ja selle saavutamine, õigus ja õiglus. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht, nagu ta isegi ütles- teha kitsast niiskest teekesest lai tänav, kus saaks lause kahe hobuse ja tõllaga liikuda. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist ning et kunagi oleks kogu Vargamägi ehk nende suguvõsa oma. Algselt arvas Andres, et tõde ja õigus tähendavad sama, ent lõpuks mõistis, et õigust võib saavutada ka pettuste ja valega. Samuti mõistis ta, et tugev töötamine ei too alati õnne ja rõõmu.
Oru Pearu- naabertalu peremees . Erinevalt Andresest suhtus Pearu töösse palju vabamalt ning lihtsamalt, samuti oli ta napsumees ja nautis krutskite tegemist. Pearu saavutas enamasti oma õiguse pettusega, sest teadis, et Andres on aus mees. Ka tema tahtis, et kogu Vargamäe kuuluks talle ning seetõttu kiskuski tihti tüli oma naabriga. Samuti tahtis ta Andresest kõiges parem ja vägevam olla, näiteks kuna ta ei olnud füüsiliselt tollest tugevam, otsis ta endale võimalikult tugeva sulase, kes siis Andresega rammu katsuks. Kuna Pearul oli parem maa, kui Andresel, oli talle maaharimine pisut lihtsam ning ta ei pidanud nii rasket tööd tegema. Tänu sellele sai ta aga rohkem elu nautida, kui naaber.
Põhiprobleemid: Andrese ja Pearu omavahelised tülid ja võistlemine, püüd teineteisest parem olla. Samuti ka maaharimine ja talupidamisega kaasnevad probleemid ning suhted perekonnaliikmete ning abitööliste-sulaste vahel. Andresele tekitaski probleeme oma tõe tagaajamine ning õiguse saavutamine.
Teose sisu:

• Andres ja ta naine Krõõt lähevad Vargamäele, et seal oma uut elu alustada.
  
• Naabrimehe Oru Pearuga tekivad peagi probleemid, kuna tollele meeldib teist trumabata ja kiusata. Kahasse kaevatakse Mäe maade kuivendamiseks kraav . See aga Oru maadel , seega hakkab Pearu kraavi enda soovil kuritarvitama ning Mäe maid üle ujutama.
  
• Krõõt saab lapse, ent selleks on tütar. Andres tunneb pettumust, kuna ootas poega, lisaks on Orul esimesed lapsed pojad. Kuid ka Krõõda järgmised kaks last on tütred.
  
• Pearu lõhub Eespere aia, nii et viimaste loomad tema maadele lähevad. Peale Krõõda pole seal aga kedagi kodus, kes läheb sõbralikult hoovi ning kutsub ise oma loomad tagasi. Pearut üllatab naise hele hääl ning seda ja Krõõta jääb ta oma elupäevade lõpuni austama.
  
• Naine püüab teha sama hästi tööd kui teisedki, ent laste kõrvalt on see raskem. Pärast neljanda lapse, poeg Andrese sünnitamist ta sureb. Perre jääb laste eest hoolitsema saunatüdruk Mari, kel endal kaks last ja meheks sulane Juss .
  
• Jussile ei meeldi see, et Mari elab Andresega koos majas ning kasvatab tolle lapsi, ent naine ei saa sealt ka lahkuda, kuna ei saa lapsi hooletusse jätta. Lõpuks teeb Juss enesetapu, mis jääb Marit elu lõpuni piinama ning mida ta peab enda süüks.
  
• Andres ja Mari abielluvad ning saavad ka ühiseid lapsi. Nende pojast Indrekust oodatakse suuri tegusid , sest poiss on juba sünnist saati olnud „targa“ näoga. Tema koolitamisega nähakse ka pisut rohkem vaeva, kui teiste lastega.
  
• Nagu Krõõtki, pole ka Mari Vargamäe perenaisena õnnelik, vaid kurvameelne, kuna tunneb pidevalt süümepiinu Jussi surma tõttu. Kui mitmeid peresid tabab epideemia, mille käigus surevad paljud lapsed, kaasa arvatud Krõõda ja Andrese üks tütar ning Mari ja Jussi lapsed, usub naine, et see on Jumala karistus talle tema pattude eest. Nii tunneb ta sageli ka hiljem, kui midagi läheb halvasti.
  
• Samal ajal jätkuvad ka naabritevahelised tülid. Andres on õppinud, et kui ta ei saa oma õigust kätte tõega, hakkab ta samuti petma nagu Pearugi, mille peale viimane ei oleks osanud tullagi.
  
• Hoolimata vanemate vaenust, saavad vanemad Mäe ja Oru lapsed omavahel läbi. Vanimad- Mäe Liisi ja Oru Joosep armuvad ning kolivad Andrese (ja algselt ka Pearu) soovist hoolimata kokku.
  
• Andrese teine tütar, Maret abiellub ja lahkub samuti kodunt. Ka ta esimene poeg teatab enne kroonusse minekut, et võib-olla ei tulegi ta Vargamäele tagasi. Kõik lapsed tahavad sealt minema minna, kuna neile paistab see koht vaid tülide paigana.
  
• Vananedes vähenevad naabrite tülid, ent sõprust ei teki siiski. Andres mõistab, et kogu töö ja vaev pole talle toonud õnne ja rahulolu, vaid muret ja vaeva; et Vargamäel ehk polegi armastust ja rõõmu, ega saa aru, mis seal siis täpselt ongi.
  

Seos kaasajaga: Andres tegi palju tööd ja nägi vaeva, ent Pearu elu oli lihtsam, kuna tema maa oli soodsama koha peal. Ka tänapäeval on sageli nii, et üks peab palju pingutama, et tahetut saavutada, ent teine saab selle palju vähesema vaevaga. Ning samuti ei saavutata alati õigust tõe abil, vaid pettustega, olenevalt sellest, kuidas inimene mõjub ning kui usutav ta olla suudab.
Tsitaate ja mõtteid:

• „Teed ja tuuseldad hommikust õhtuni, aga tööhunnikut pole kellelegi näidata, millega hommikul algad, sellega õhtul lõpetad.“
  
• „Eks elame edasi, aeg annab arutust.“
  
• „Kel siin ilmas aega surnutega rehkendada- surnud elavad omaette , meie omaette.“
  
• „Õigus teeb sinu südame kõvaks, sinu meeled kurjaks, õigus paneb silma silma vastu, hamba hamba vastu.“
  
• „Aeg pole jänes, et ta eest ära jookseks, ja keretäis pole metslind, et sa soojaga halvaks läheks.“
  
• „Kes vaenu külvab, see vaenu lõikab ja kes sõda kuulutab, see lõikab verd.“
  
• „Halvad sõnad rikuvad head kombed.“
  
• „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.“