Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Avaliku sektori ökonoomika (4)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes osalevad protsessis?
  • Mida püütakse maksimeerida?
  • Milline on üksikisiku tulumaks Eestis?
  • Milles seisneb hea maksusüsteem?
  • Milles seisneb maksuindeks?
  • Mis on jaotusobjektiks mida jaotatakse ümber?
  • Kes on majandussubjektid keda ümberjaotamine puudutab?
  • Kes on maksukandja?
  • Milline efekt hakkab domineerima?
  • Miks kehtestatakse moonutuslikke makse?
Avaliku sektori ökonoomika kordamisküsimused eksamiks
1. Riigirahanduse funktsioonid:
  • Allokatsioonifunktsioon
    • Allokatsiooni funktsiooni raames peab fiskaalpoliitika tagama avalike kaupade tootmise, millega turg (eraettevõtlus) toime ei tule.
    • Selle protsessi käigus jaguneb ühiskonna ressursside kasutus era-ja avalike kaupade vahel.
    • Kujuneb avaliku sektori institutsiooniline struktuur ja tegevuse maht.

  • Jaotusfunktsioon
    • Jaotusfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika võimaldama niisuguste sissetulekute ja vara jaotuse tekkimist, mis vastaks selle riigi kodanike enamuse arusaamadele õigest ja õiglasest rikkuse ümberjaotamisest ühiskonnas.

  • Majanduse stabiliseerimisfunktsioon
    • Stabiliseerimisfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika kaasa aitama tööhõive suurenemisele, hinnastabiilsusele ning toimetuleku suurenemisele.
    • Kõik see peab kaasa tooma majanduse arengu, eelkõige SKP kasvu ja positiivse väliskaubanduse ja-maksebilansi.

    Kes osalevad protsessis? Mida püütakse maksimeerida?
    Maksimeerida püütakse heaolu.
    • Üksiksisikud, maksimeerivad isiklikku heaolu.
    • Ettevõtte, maksimeeritakse kasumit.
    • 3 sektor , maksimeerib heaolu, seisavad nt. Raudtee heaolu eest.
    • Valitsus, maksimeerivad valijate hääli.
    • Ametnikud, maksimeerivad eelarvet .

    2. Heaoluökonoomika esimene ja teine teoreem
    I teoreem- väidab, et konkurentsimajandusele vastab võimaliku kasulikkuse rajal punkt (E).
    II teoreem- väidab, et võimaliku kasulikkuse raja iga punkti (näiteks punkti E’) võib saavutada lihtsalt ressursside ümberjaotamise teel ühelt inimeselt teisele, lastes seejärel toimida turumehhanismil.
    3. Eelarve- on kõikehõmav plaan, mis on väljendatud rahandusterminites, millega antakse programmile tegevusvolitused ja mis viiakse ellu teatud kindla ajaperioodi jooksul.
    4. Klassikalised eelarve printsiibid :
    Eelarve täielikkuse printsiip:
    • Brutoprintsiip ehk tulud-kulud kirjutatakse täielikult lahti
    • Esineb ka netoprintsiip ehk kajastub eelarves tegevuse saldo

    Selguse printsiip:
    • Eelarve tulude ja kulude läbipaistvus

    Ühtsuse printsiip:
    • Kassaühtsuse põhimõte (riigikassa) ehk kõik tulud koondatakse ühte ja samast kaetakse ka kõik kulu.
    • Uus kulu ei pea tähendama uut maksu.

    Täpsuse printsiip:
    • Võimalikult reaalse eelarveperioodi kulude ja tulude etteprognoosimine.

    Eelnevuse printsiip:
    • Reeglid juhuks, kui ei ole eelarvet veel kinnitatud.
    • Jooksva aasta eelarve kehtib edasi.
    • 1/12 meetod
    • Lubatakse teha seaduses ettenähtud kulutusi, kuid uusi programme ei lubata alustada.

    Spetsialiseerituse printsiip:
    • Kvanititatiivne spetsialiseeritus (etteantud summa)
    • Kvalitatiivne spetsialiseeritus (etteantud reeglid, lisaeelarved, valitsuse reservfondi kasutus).

    Avalikkuse printsiip:
    • Eelarvedebatid
    • Avalikustatakse: eelarveprojekt, eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne.

    5. Kohaliku eelarve ja riigieelarve vahekord
    Valem: Tn=[(m x ak-an) 0,9 x cn]
    6. Kohalik tulu
    • Maksutulu (MT) = füüsilise isiku tulumaks (TM)+ maamaks (MM)+kohalikud maksud (KM)+tasu maavarade kaevandamisõiguse eest (nn ressursimaks, RM).

    • Tulubaas (TB) = maksutulud (MT)+tasandusfond (TF)

    • Sihtfinantseerimise (SF)+muud eraldised (E)=
      • Koolieelsete lasteasutuste +
      • Kultuuritöötajate palkade ühtlustamine +
      • Hariduskulud +
      • Investeeringutoetused +
      • Toimetulekutoetused +
      • Koolilõunatoetused +
      • Väikesaartetoetused +
      • Hooldajatoetused jne...

    KOV eelarvete kogumaht = TB+SF+E
    7. Maksuteooria alused
    Maks- on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna.
    Lõiv- makstakse tavaliselt juhul, kui soovitakse mõne riigiasutuse teenust (notar, kohtu jt). Teenusest loobumisega saab vältida lõivu maksmist. Seega on lõivu puhul tegemist vabatahtliku maksega.
    Tasu-iseärasuseks on vastuteene olemasolu. Näiteks lasteaiamaks, elektrimaks jt. On sisuliselt tasu või avalike (riiklike või munitsipaal-)ettevõtete poolt realiseeritava toodangu hind.
    8. Maksundus
    Maksustamise eesmärgid:
    • Rahandusteaduses on eristatud maksustamise fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke.
    • Esimesel juhul peetakse maksude ainsaks funktsiooniks riigikassa tulude kindlustamist.
    • Teisel juhul nähakse maksudes ka majandus-ja sotsiaalpoliitika instrumenti.
    • Maksude fiskaalfunktsioon domineeris eelmistel sajanditel.
    • XX sajandil ja eriti selle teisel poolel oli majandusteadlaste tähelepanu orbiidis maksude mõju:

  • Mitmesugustele majandusprotsessidele ( investeerimine , majanduse stabiilsus, tööhõive)
  • Indiviidi käitumisele (tööaktiivsus, tarbimine, säästmine).
    • Finantspraktikas ei ole maksude fiskaalfunktsioon tegelikult kunagi tagaplaanil olnud ega ole seda ka käesoleval ajal Eestis.

    1) Klassikalised fiskaalsed eesmärgid- maksude põhiliseks funktsiooniks on tulu.
    2) Mittefiskaalsed eesmärgid- protsesside suunamiseks.
    9. Nõuded maksudele
    Adam Smith (1723-1790) sõnastas oma põhiteoses „Rahvaste rikkus” maksude neli põhinõuet:
    • Igaüht tuleb maksustada vastavalt tema varale ja sissetulekule (maksevõimelisuse printsiip).
    • Igaüks peab teadma, kui palju, kus, kuidas ja millal ta peab maksu maksma (määratletuse printsiip).
    • Maksu maksmine peab olema korraldatud maksu-maksjale võimalikult sobivalt ( mugavuse printsiip).
    • Maksustamiskulud peavad olema minimaalsed (odavuse printsiip).

    Smith pidas rikkuse allikaks maad, tööd ja kapitali, mille maksustamist ta püüdiski korraldada.
    10. Maksustamise põhiprintsiibid
  • Majandusteaduse arenedes tõusid esile kaks kõige enam aktsepteeritavat maksustamise printsiipi .
  • Maksustamine vastavalt saadud kasule ehk eksvivalentsuse printsiip.
  • Maksustamine sõltuvalt maksevõimest ehk maksevõimelisuse printsiip
  • Rahandusteoorias kasutatakse kaht ekvivalentsuse kriteeriumit:
    • Kasuekvivalentsus: maks vastab kasule, mida riigialam saab riigilt
    • Kuluekvivalentsus: maks vastab teenuste tootmiskuludele, mida riigialam saab teenusena riigilt.

    Maksevõimelisuse printsiip lähtub maksumaksja võimalustest maksu maksta ega arvesta kasu, mis riigialam võib riigi poolt antavast teenusest saada. Sissetulek-väljaminek-omand.
    Maksevõime indikaatorid :
  • Mida suurem sissetulek, seda suurem maksevõime.
  • Mida suurem väljaminek, seda suurem maksevõime.
  • Mida suurem omand, seda suurem maksevõime.
    Maksutariif - määrab maksusumma (T) ja maksualuse (maksubaasi) (B) funktsionaalse sõltuvuse.
    11. Keskmine tulumaksumäär
    Kui kesmine tulumaksumäär sissetulekute suurenedes jääb samaks-on tegemist proportsionaalse tulumaksuga.
    Kui keskmine tulumaksumäär sissetulekute suurenedes kasvab-on tegemist progresseeruva tulumaksuga.
    12. Milline on üksikisiku tulumaks Eestis?
    Eesti üksikisiku tulumaks on proportsionaalne (26%), kuid tulumaksu miinimumi rakendamisega (1000 krooni kuus) on tal progresseeruvad tunnused.
    13. Hea maksusüsteemi tunnused:
  • Toob hästi tulu riigikassasse
  • Mõjutab majandusprotsesse soovitud suunas
  • Ei riiva õiglustunnet
  • Ei pärsi rikastumissoovi ega töötahet
  • Maksumaksja teab, mille eest maksab.
    14. Milles seisneb hea maksusüsteem?
    a) Majanduslikult efektiivne- Maksud ei pärsi majanduslikku aktiivsust.
    b) Lihtne administreerida- Kulud ei tohi olla suured, maksusüsteem peab olema paindlik.
    c) Paindlikkus - maksusüsteem peab olema paindlik.
    d) Poliitiline vastavus- Kui lubatakse midagi, siis peab seda täitma.
    e) Õiglus- Maksusüsteem peab olema õiglane.
    15. Milles seisneb maksuindeks?
  • Mis on jaotusobjektiks, mida jaotatakse ümber? (õlletootjad, õllemüüjad, taaratootjad, õllejoojad).
  • Kes on majandussubjektid , keda ümberjaotamine puudutab?
  • Jaotusosalejate kasude ja kaotuste (koormuse) hidnamine. Kes on maksukandja? Kes on kasusaaja ? (veinimajandus, veinitootjad).
    16. Tööjõu maksustamine
    Kui tulumaks on proportsionaalne, toimivad asendusefekt ka tuluefekt vastassuundades.
    Tuluefekt- ajendab rohkem inimesi töötama
    Asendusefekt- Töömotivatsioon väheneb.
    Mida suurem on asendusefekt seda suurem on ka puhas heaolukadu .
    Milline efekt hakkab domineerima?
    V: Teoreetiliselt on võimatu prognoosida, kumb efekt hakkab domineerima.
    17. Miks kehtestatakse moonutuslikke makse?
  • Võib kindlalt väita, et kui valitsusel oleks iga meie ühiskonna liikme kohta täielik informatsioon, siis ta moonduslikke makse ei kehtestaks.
  • Üldiselt ollakse seisukohal, et need, kellel on kergem makse maksta, peaksid maksma rohkem, kui need, kellel ons eda raskem teha.
  • Kui valitsus saaks kindlaks teha, kes on võimekam ja suudab seetõttu rohkem makse maksta, kehtestaks ta neile inimestele lihtsalt kõrgemad kindlasummalised maksud.
  • Kuidas aga võimeid mõõta) (sissetulek, väljaminek)
  • Tulumaksuga ei õnnestu alati maksustada neid, keda meie arvates tuleks maksustada.
    18. Sissetulekute maksustamine. Milline on?
    Sissetulek on indiviidi tarbimisjõu netojuurdekasvu rahaline väärtus mingil perioodil, s.t. tegelikult tarbitud hüvede hulk pluss rikkuse netojuurdekasv.
    5
  • Avaliku sektori ökonoomika #1 Avaliku sektori ökonoomika #2 Avaliku sektori ökonoomika #3 Avaliku sektori ökonoomika #4 Avaliku sektori ökonoomika #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 286 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Chrissy01 Õppematerjali autor
    eksami küsimuste vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Maksunduse valdkonna mõisted
    26
    doc

    Maksunduse valdkonna mõisted

    Riigivõimu saab teostada ainult PS-le toetudes, riigi kodanike õiguste ja vabaduste piiramine peab täielikult lähtuma PS-st. Seega mistahes maksete kehtestamine on võimalik ainult seadusega. Kõikvõimalikud käskkirjade ja määruustega kehtestatud teenustasud on ebaseaduslikud. Riigi avalik-õiguslike ülesannete täitmisel on tegu riigilõivuga. o ERIMAKSED ­ PS § 113 lubab kehtestada riiklikke makseid. Selliste maksete kehtestamine on erandjuhus ja peab olema kooskõlas avaliku ehk ühiskonna huviga. Selliste maksete kehtestamisel tuleb silmas pidada, et riigi ja OV-te avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks saadakse raha maksude kaudu, kõik või valdav enamus riigi kuludest tuleb katta maksude arvelt. Eri- ja sihtotstarbelised maksed võivad olla kasutusel erandina ega tohi mingil juhul omandada kõiki maksu tunnuseid. Erimaksete puhul tuleks arvestada nende kohta laienevate tingimustega:

    Maksud
    Avaliku sektori ökonoomika
    8
    docx

    Avaliku sektori ökonoomika

    Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal. SKP moodustab ainult mingi riigi või piirkonnna territooriumil mingi ajaühiku jooksul toodetud lõpptoodete ja teenuste (lisaväärtuste) summa. Tähtis on see, et arvesse lähevad ainult need teenused ja kaubad, mis on mõeldud lõpptarbimiseks. SKP moodustub eratarbimise, investeeringute, avaliku sektori (valitsuse) kulutuste ja eksport-importist. 4. Riigirahandus Riigirahandus on avaliku sektori majandusteooria valdkond, mis tegeleb riigikulude, -tulude ja majandusagentide (valitsuse, kodumajapidamiste, ettevõtete ning kolmanda sektori) vaheliste suhete korraldamisega. Riigirahanduse eesmärk on riigi demokraatliku juhtimise kaudu ühiskonna kõigi (valikuline) liikmete heaolu suurendamine (maksimeerimine) ning majanduse jätkusuutlik arendamine konkurentsis teiste riikidega

    Avaliku sektori ökonoomika
    Avaliku Sektori Ökonoomika Konspekt I osa
    18
    docx

    Avaliku Sektori Ökonoomika Konspekt I osa

    1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris)

    Avaliku sektori ökonoomika
    Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt
    29
    doc

    Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt

    Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus

    Majandus
    Maksunduse konspekt
    8
    rtf

    Maksunduse konspekt

    majanduspoliitilisele arengule, Peab arvestama majanduspoliitilisi huvisid. Üksikisikust lähtuvalt tähendab see seda, et parlament täidab oma valimiseelseid lubadusi. 5. Ühetaolisus- eespool pikemalt 6. Õiglus- maksusüsteem peab rahvusliku rikkuse ümber jaotama võimalikult õiglaselt, et tagada parem sotsiaalne tasakaal. Riigi eelarve -valitsuse oluliseks majandust mõjutavaks hoovaks. Eelarve ehk fiskaalpoliitika, saab riik mõjutada majanduslikke protsesse, sest nii avaliku sektori kui riigi majanduse juhtimiseks vajab riik rahalisi vahendeid, millest suurem osa kogutakse maksusüsteei kaudu Riigikassa ülesanne on teostada ühtset eelarvepoliitikat, mis seisneb kogutud rahaliste vahendite koondamises riigikassasse, kust tehakse eelarves ettenähtud väljamaksed. Riigieelarve ülesanded võib jaotada järgmiselt: · põhiseaduslik ülesanne- riigikogu poolt heaks kiidetud eelarve annab valitsusele õiguse kasutada riigi raha ressursse eelarves ettenähtud

    Maksundus
    Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine
    26
    pdf

    Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine

    tekitatud kahju heastamiseks. Eraomaniku ül on hoolitseda, et vara säiliks ja võimalusel ka suureneks. Riik omanikuna loob mitmesuguseid kontrollsüsteeme (riigikontroll, revisjonikomisjonid, sisekontrollisüsteemid jt), mis suurendab bürokraatiat ja teeb riigi omanikurolli täitmise kulukaks. Kontrollsüsteemid pole kunagi piisavalt efektiivsed ja neid pole kunagi küllalt. 13. Selgita, kuidas informatsiooni asümmeetrilisus mõjutab avaliku sektori efektiivsust ning milles nähakse lahendusi informatsiooni asümmeetria probleemile? Turud, kus esineb informatsiooni asümmeetria, ei toimi tõhusalt. Eraturud kindlustavad end informatsiooni asümmeetriast tulenevate kahjude vastu väga mitmesuguste vahenditega, nagu pant, hüpoteek, kindlustuspreemia. Informatsiooni asümmeetria võib viia turu äpardumiseni. Nt ei tule eraturg piisavalt hästi toime tervise- ja pensionikindlustuse pakkumisega. Siit riikliku sekkumise vajadus.

    Juhtimine
    MAKSUNDUS-Viktor Arhipov
    14
    docx

    MAKSUNDUS, Viktor Arhipov

    Üksikisiku tasandil tähendab poliitiline vastutus seda, et parlament täidab oma valimiseelseid lubadusi. Viies printsiip – ühetaolisus (vt eestpoolt) Kuues printsiip – õiglus – maksusüsteem peab rahvusliku rikkuse ümber jaotama võimalikult õiglaselt, et tagada parem sotsiaalne tasakaal. Riigieelarve Riigieelarve on valitsuse oluliseks majandust mõjutavaks hoovaks. Eelarve ehk fiskaalpoliitika kaudu saab riik mõjutada majanduslikke protsesse, sest nii avaliku sektori, kui riigimajanduse juhtimiseks vajab riik rahalisi vahendeid, millest suurem osa kogutakse maksusüsteemi kaudu. Riigikassa ülesanne on teostada ühtset eelarvepoliitikat, mis seisneb kogutud rahaliste vahendite koondamises riigikassasse, kust tehakse eelarves ettenähtud väljamakseid. Riigieelarve ülesanded võib jaotada järgmiselt: 1. Põhiseaduslik ülesanne – st. et riigikogu poolt heakskiidetud eelarve, annab

    Maksundus
    Majanduse mõisted
    15
    doc

    Majanduse mõisted

    ( kohv, suhkur, nafta) Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Ideaalne on täieliku konkurentsi turg. Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada

    Majandus




    Kommentaarid (4)

    Pille167 profiilipilt
    Pille167: Väga üldine materjal. Võiks olla põhjalikum, kuid oleneb ka sellest kui mahuka töö jaoks õppida.
    13:35 13-01-2010
    s2gga123123 profiilipilt
    s2gga123123: Küllaltki konspektiivne, väga ülevaatlik materjal. Eksamiks ei õpiks sellest
    14:11 22-10-2008
    chaze profiilipilt
    Chaze Chaze: Väga hea töö! Aitas tublisti õppida!
    15:35 12-01-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun