Konfutsius ja konfutsianism (1)

Alexander Peremees
Konfutsius ja konfutsianism
Konfutsiuse e. Kong Fuzi elukäik
Konfutsius sündis 551 eKr Hiinas väikeses Lu vürstiriigis, tänases Shadongi provintsis. Tema isa suri, kui Kong oli kolmeaastane, jättes oma naise ja lapse vaesusesse.
Sellest hoolimata sai poeg väga tugeva hariduse nii riigi poolt kui ka eraõpingutes, ehkki pidi noores eas ema toetamiseks tööle minema. Koolis käis ta eluaastatel 8-18 pannes enda õpetajaid imestama enda täiskasvanulikkuse üle.
Pärast ema surma 527 eKr muutis Konfutsius oma vanematekodu kooliks, kus õpetas ajalugu, luulet ja kombeid. Õpetamine ei toonud palu sisse ning endiselt pidi ta olema töötama ka erinevates kohtades ametnikuna.
Oma esimestel reisidel naaberriikides sai ta halva vastuvõtu osaliseks , ilmselt oma uuriva loomuse ja otsekohesuse tõttu. Reisimisega seoses sattus ta lühikeseks ajaks õppima Pekingisse. Peale õpinguid naasis ta Lu-sse ja jätkas koolitamist ning oli nõuandjaks valitsejatele. Kong Fuzi ei pidanud kunagi ühtegi kõrget ametit, siiski tegid seda paljud tema järgijad ja õpilased. Samuti ei kirjutanud ta ühtegi raamatut, kogu tema õpetus on kirja pandud õpilaste poolt. On terve hulk pärimuslikke lugusi , kus õpetaja läbib oma rännakute jooksul erinevaid katsumusi. Kindel on see, et ta õpetas reiside jooksul paljusid, kes temaga kaasa rändasid.
Konfutsius rääkis enda kohta: "15aastaselt pühendasin end õppimisele, 30aastaselt seisin juba kindlalt jalul, neljakümneselt vabanesin kahtlustest, 50aastaselt tunnetasin taeva tahet, 60aastaselt kuulasin seda mõistusega ja 70-lt võisin järgida südame soovitusi , kartmata rikkuda normi
Vanaduse veetis Konfutsius koduprovintsis Lu-s oma surmani 479 eKr.
Konfutsianism
Konfutsius oli eelkõige riigimees , mitte filosoof , seetõttu on tema õpetused seotud peamiselt poliitika ja kõlblusega. Ta elas ajal, mil Hiina oli killustatud sadadeks väikesteks vürstiriikideks ning valitses ühiskondlik ja moraalne madalseis . Ta nägi olukorrast väljumiseks vajadust järgida esivanemate daod (teed või kulgu ) võttes eeskujuks Shangi ja Zhou dünastiad ja tolleaegse ühiskonnakorralduse. Kongi arvates peegeldasid vanad ühiskonna hierarhiad maailma moraalset ülesehitust. Samas rõhutas ta vajadust vooruse ja inimliku kaastunde järgi ühiskonna igal tasandil. Voorusteks on inimlikkus, õiglus, tarkus ja seadusekuulekus. Iga ühiskonnaliige peab teadma oma kohta ning täitma oma ülesannet nii ühiskondlikus kui perekondlikus hierarhias oma parimate võimete kohaselt. See leiab rakendust põhisuhetes nagu isa ja poeg, vanem ja noorem vend, mees ja naine. Nendes suhetes peavad mõlemad suhtuma teineteisesse austusega, ülem peab suhtuma alamasse nii, nagu ta seda ootaks enda ülemalt. Võrdsus suhetes saab konfutsiuse järgi olla vaid sõpruses.
Ta ei pooldanud siiski ainult status quo säilitamist - kui valitseja on ebaõiglane või ei suuda mõnel muul viisil täita kohast rolli, siis on rahval õigus tema vastu mässata.
Riigi heaolu rajaneb üksikisiku moraalil , ja perekonnal, kui ühiskonna algosal. Tõeline valitseja on oma rahvale kõlbeline eeskuju. Konfutsianistlikus teoses „Suur Õpetus“ (Dauxe) on kirjas järgmiselt:
„Kes tahab valitseda oma maad, peab kõigepealt suutma toime tulla oma perekonna juhtimisega. Kes tahab perekonnas korda hoida, peab kõigepealt arendama oma iseloomu. Kes tahab oma iseloomu arendada, peab kõigepealt omama õiglast südant. Kes tahab omada õiglast südant, peab kõigepealt suutma õigesti mõelda. Kes tahab õigesti mõelda, peab kõigepealt saama targaks.“ See tähendab, et inimese ideaaliks on haritud ja õilis, teisisõnu tark mees. Eeriti tähtsaks peetakse vaimu ja südant arendavad kasvatust.
Konfutsianistlik Kaanon
Konfutsianism on üles kirjutatud kahte raamatute kogumisse.
Esimene on „Viisikraamat“ ( Wujing ), mille järgi andis Kong Fuzi oma õpetusi edasi.
Wujing koosneb:
„Muutuste raamat“ (Yinying) Sõnastas õpetuse, mille järgi on maailma lähteprintsiipideks yin ja yang, mis on omavahel vastandid.
Yin – naiselik , pehme, tume, passiivne.
Yang – mehelik, kõva, hele, aktiivne.
Nende vastastikkuse koostoimega seletatakse kõikide asjade muutumist ja sündmuste kulgu.
Selle õpetuse järgi on looduse kosmiline kulgemine põimitud inimese elukäiguga, jälgides kindlapiirilisi looduses ja inimeses toimivaid ühiseid kordaloovaid malle. Selle kujutluse aluseks on kaheksa trigrammi, mis on kombineeritud pidevaid ja katkendlikke jooni omavahel kombineerides, need sümboliseerivad loodusjõudusid ning nende omadusi.
Trigrammidest moodustatud 64 heksakrammi tähistavad kõikide kosmiliste jõudude liitumist üheks universaalse korra süsteemiks.
“Kirjade raamat” (Shuijing) Jutustab Hiina ajaloost, varasematest valitsejatest, türannidest ja mütoloogiast. Esimesed viis peatükki on pühendatud legendaarsetele keisritele Yao ja Shun. Järgmised neli räägivad Xia dünastiast. Järgnevad 17 peatükki on Shangi dünastia, selle hiilgeaegade ja lagunemise kohta. Lagunemise põhjustajaks peetakse Shangide viimast keisrit , kes oli mõrvarlik, enesekeskne ja ekstravagantne igas mõttes. Viimased 32 peatükki räägivad Zhou dünastiast, selle aja kultuurilisest õitsengust kuni keiser Mu valitsusajani. Tuuakse näiteid tolleaegsest proosast ja luulest.
„Laulude Raamat“ (Shijing) Kogumik laule ja oode. Jaguneb omakorda neljaks :

„Guo Feng “ 1.-160. laul, rahvalaulud keisritest ja mütoloogiast.

„ Xiao Ya“ 1601.-234. laul, oodid ja laulud erinevate valitsejate võimuaegade kohta.

„Da Ya“ 235.-265. laul, põhilised tseremoniaalsed õukonnalaulud.

„ Song “ 266.-305. laul, pühalikud laulud ja palved.
„ Kommete Raamat“ (Liji) Raamat, mille järgi Konfutsius õpetas elukorralduse ühte tähtsaimat oskust – Li-d ehk kombeid. Li pidi taastama traditsioonide tähtsuse vaadates tagasi mineviku lihtsusele.
„Kevaded-sügised“ (Chunqiu) Lu vürstiriigi ametlik kroonika aastatel 722-481 eKr. Lakooniliselt kirjutatud raamat, käsitleb päevakajalisi teemasid nagu diplomaatia, sõjalised kokkupõrked ja valitsevad perekonnad. Sündmused on kronoloogilises järjekorras. Kuna tekst ise oli lakooniline , lisati sinna juurde kommentaare.
Konfutsius kasutas õpetamiseks ja kuuendat, „ Muusika raamatut“ (Yuejing), kuid see hävis Hani dünastia ajal sõdade käigus.
Teine raamatude kogum on „Nelikraamat“ (Sishu), mille koostasid Konfutsiuse õpilased eesotsas Zhu Xi-ga ( 1130 -1200). Koosneb neljast tekstist, mis võtavad Konfutsialistliku õpetuse kokku.
„Vesteid ja vestkusi“ (Lunyu) Teos on kokku pandud mõnikümmend aastat peale Kong Fuzi surma tema nö jüngrite poolt. Sisaldab õpetlike jutustusi õpetaja elust, õpetusest ja vestlustest õpetajaga.
„ Mengzi “ (Mencius) Meng Zi oli ilmselt kõige tuntum konfutsianist peale Konfutsiust ennast. Selles raamatus on kirjas tema õpetus. Meng Zi järgi on inimene loomu poolest hea, kõik voorused on sünnipärased. Neid tuleb ainult arendada ja hoida.
„Suur õpetus“ (Daxue) Raamat uurimise ja õppimise kohta, võtab kokku konfutsianistlikud põhitõed.
„Tähenduse õpetus“ (Zhongyong) Uusim raamat kaanonis. Sümbolismitihe teos õpetab perfektsuseni jõudmist, vankumatut tegutsemist enda ametis ja suhterollis.
Jaguneb kolmeks:

Telg – Konfutsianistlik metafüüsika

Protsess – Poliitika

Perfektsus – Eetika
Kasutatud kirjandus:

• „A ja O taskuteatmik filosoofia“ Peter Kunzmann, Franz-Peter Burkard, Franz Wiedmann.
  
• „Sada filossoofi “ Perer J. King
  
• ENE 1972
  
• Vikipeedia
  
• Microsoft Encarta 2000 arvutipõhine entsüklopeedia.