Kodanikud, huvid ja demokraatia (lk 60-95) (0)

3. Teema. Kodanikud, huvid ja 
demokraatia          II osa
Erakonnad  tänapäeva poli tikas. Survegrupid 
ja sotsiaalsed li kumised.  Sidususe  
mehhanismid .
Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94
 
Helle Pondre 2010
Valimiskäitumine ja valimistulemus
1.
Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest 
(seadus, rahastamine, valijate register,  valimiskomisjon , 
hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt)
2.
Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontrol ,  kautsjon )
3.
Tulemused ( tehnoloogia  areng võimaldab anda mitteametlikke) 
4.
Ametlikud tulemused kinnitatakse al es si s kui on laekunud 
apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg)
5.
Kulukad valimised ( reklaam ) põhjustavad erakondade kuludele 
üle rohkem kontrolli
 
Helle Pondre 2010
Valijate käitumist mõjutavad aspektid
 Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). 
Varem oli selge valik.
 Otsuse tegemise hetk sõltub paljudest asjadest: 
perekonnatraditsioonidest, isiklikust kogemusest, 
valimiste kohustuslikkusest, valimise päevast jt.
 Vaatame lk 76-77
  Massimeedia  (hoiakud, kriitika, info tarbimine)
  (selget tõestust ei ole).
 
Helle Pondre 2010
 Kasutatakse eelhääletamist
 Valimistulemus on iga kord ainuomane, mis 
määrab võimuorgani koosseisu või järgmise 
presidendi
 Vaatame ri gikogu valimisi (1990-2003) õpik, 
lk 78
 Eesti valimisaktiivsus on väike (Tabel lk 77)
 
Mõtisklus “Miks on oluline käia valimistel?“
 
Helle Pondre 2010
ERAKONNAD poliitikas
1.
Erinevad erakonnad peegeldavad erinevaid 
ideoloogiaid
2.
Valimiskonkurents
3.
Kodanikorganisatsioonide kaasatus poli tikasse
4.
Koondada huvigruppe
5.
Propageerida erakonna ühiskonnaprogrammi
6.
Erakond pääseb võimule ainult 
valimistulemuste põhjal
7.
Erakondade vaheline  koalitsioonileping
 
Helle Pondre 2010
Erinevad parteid ehk erakonnad
 Massiparteid – selgepi riline vasak- ja 
parempoolsuse jaotus (1950-1960)
  Populistlikud  parteid (kohandumine valijate 
tarbeks, mil e eesmärgiks oli võita valimised)
    - see tõi kaasa erakonnaprogrammi 
hägustumise
    - bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide 
materdamine
    - rõhutatakse lihtinimeste soove
 
Helle Pondre 2010
  Vaatame õpik, lk 82 - Eesti erakondade 
asetust vasak-parempoolsuse skaalal
Missugused parteid on poliitiliselt 
maastikult kadunud?
Missugused parteid on ühinenud?
Missugune on praegune situatsioon?
 
Helle Pondre 2010
Eesti erakondade  maastik

kollane (RE), roheline (K), sinine (IRL), punane (SDE), valge (ERL)
 
Helle Pondre 2010
SURVEGRUPID JA SOTSIAALSED 
LIIKUMISED KUI HUVIDE VAHENDAJAD
1.  Demokraatliku ü/k lahutamatu osa
2.  Enam -vähem täidavad sama funktsiooni, 
mis erakonnad –mõjutavad poli tikat, pakuvad 
alternati ve, kasvatavad liidreid, aitavad säilitada 
pluralismi jt.
 
Helle Pondre 2010
 Survegrupp          Erakond
 Ei ole võimul
 On võimul
 Mõjutamine väljas poolt  Mõjutamine võimul olles
 Kogu valdkondade 
 Keskendub mingile 
spekter  kaetakse
valdkonnale
 Kindel liikmeskond
 Liikmeskond on raske   Organisatsioon koos 
määratleda
põhikirjaga
   Õpik, lk 84 (kokkuvõtlik joonis)
 
Helle Pondre 2010
Survegruppide liigid
A. Kategooriakaitse grupid –  kaitsevad  mingi 
sotsiaalse kategooria huve, nt põllumeeste huve. 
Sellisel  grupil  on nõudmised üsna püsivad, mis on 
huvitatud eeskätt enese elu-või äritingimuste 
parandamine.
B.  Edendamisgrupid  – edendavad väärtusi ja 
tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, 
mitte ainult grupile , nt  muinsuskaitse  
organisatsioonidesse kuulub pensionäre, firma 
omanikke, lihttöölisi jne.
 
Helle Pondre 2010
Survegrupid poliitika mõjutajana
 Võivad osutada otsest või kaudset 
mõju
Otsene surve
Kaudne surve
1. Püütakse mõjutada 
parlamendiliikmeid,
1.Avaliku arvamuse 
 ministreid, ametnikke
kujundamine
2. Survegruppide 
esindajad
 tegutsevad mitmetes 
2. Koostöö mõne 
ekspertkomiteedes
erakonnaga
 nõukodades
  
 
   
Helle Pondre 2010
Sotsiaalsed liikumised
 Erineb erakonnast ja survegrupist
 Pole võimalik liikmeskonda kindlaks teha. 
 Probleemipõhised (kui lahenevad, siis kaob)
 Kujutab rahvusvahelist võrgustikku
 20. saj viimasel veerandil kerkisid esile vaimsed väärtused – võrdsus, 
turvalisus, õiglus ja keskkonnaprobleemid.
 Ei mõjuta osalejate sots.-maj. positsiooni
 Naisliikumine, homoliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine jne.
 Edendatakse ideid ja väärtusi
 
Helle Pondre 2010
 Võrdle erakonda, survegruppi ja sotsiaalset liikumist. 
Kasuta järgmist loetelu: 
     hajuv  li kmeskond, selgepiiriline li kmeskond, tegevuse eesmärk 
on tulla võimule, tegevuse eesmärk ei ole tul a võimule, 
programm katab kõiki poliitika valdkondi, programm tegeleb ühe 
valdkonnaga, nõudmiste  realiseerimine  poli tikas, eesmärgiks on 
mõjutada poli tikat,  organisatsioonid  ja ühendused, kaitseb 
kindla sotsiaalse kategooria huve; ei mõjuta li kme sotsiaal-
majandusliku olukorda, huvitub enese elu parandamisest, tugev 
sisehierarhia, nõrk sisehierarhia, tegevus tugine 
vabatahtlikkusele, koalitsioonileping, rahvusvaheline võrgustik, 
avaldavad otsest ja kaudset  survet , umbmäärane ülesehitus, 
li kmeskonda on võimalik kindlaks teha, liikmeskonda ei ole 
võimalik kindlaks teha, toetajaskond on laialivalguv, lobism, 
aktsioonid , ri gipi ri ületav, edendav ideid ja väärtusi,   
 
Helle Pondre 2010
SIDUSUSE MEHHANISMID – POLIITILINE 
KULTUUR JA  KODAKONDSUS , õpik lk 
89-94
1. Vaimsed väärtused ja tõekspidamised 
aitavad kujundada inimeste 
ühtekuuluvustunnet ehk identiteeti 
( identiteet  omakorda vormib kultuuri ja leiab koha 
kultuurimärkides: rahvariietes ja kommetes)
2. Üheks sidususe mehhanismiks on mõista 
erinevaid kultuure. 
 
Helle Pondre 2010
Erinevad kultuurid
ja tavad
staap02.wordpress.com 
 
Helle Pondre 2010
blog. gomaailm .ee 
Erinevad  rahvad
ja tavad
miksike.ee 
blog.gomaailm.ee 
 
Helle Pondre 2010
hkhk .edu.ee 
Erinevad rahvad 
ja tavad
loodusajakiri.ee                              ushould.uk 
uniemanis2009.blogspot.com 
 
Helle Pondre 2010
Poliitiline kultuur
 Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutamiste, 
väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks
 Osa üldisest kultuurist
 Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul
 On jäik poli tiliste muutuste suhtes
 On omane suurele sotsiaalsele rühmale
 Suudab püsida jääda
 
Helle Pondre 2010
Poliitilise kultuuri teadmisi vajab 
iga kodanik
 Kodanikukultuur ehk  tsiviilkultuur
 Poliitilise kultuuri erijooneks on ka võimul olija 
aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise 
kultuuri suunamisel ja juurutamisel  (nt, 
kodanikuõpetus, ühiskonnaõpetus  koolides )
 
Helle Pondre 2010
HINNANGUD
TEADMISED
 POLIITILINE
KÄITUMIS­
 KULTUUR
MALLID
VÄÄRTUSED
 
Helle Pondre 2010
Mis mõjutab sotsiaalse kultuuri arengut?
 Pikk protsess
 Uus poliitiline sotsiaalne muutus peab olema tugevam 
vanast olemasolevatest (nt.  NSVL  lagunemine)
 Olulist rolli mängib ka võimul olijate ja rahva üksmeel
 Radikaalsem võimuvahetus toob totaalse muutuse – 
hümn,  vapp , lipp
  Internet  ja satelliit mõjutavad poliitilist kultuuri
  Massiline  rahvastikuränne
 
 
Helle Pondre 2010
Igapäevaelu
kogemused
Vanemate
Sotsiali
  matkimine
­seerumine ehk
nt. valimas 
Lõimumine
kultuuri 
käimine
õppimine
Õpetus koolis
 
Helle Pondre 2010
Sotsiaalsed agendid
Vaatame joonist lk 93 
 
Helle Pondre 2010
Kodakondsus poliitilise identiteedi 
tegur
 Sotsialiseerumisprotsess peaks lõppema 
tunnistuse andmisega
 Sünnimaal läbitud  kooliharidus  omab õigust sel e 
ri gi kodakondsusele ( kodakondsuseksam  - kas on 
omandatud poli tilise kultuuri teadmised)
 Kodakondsus tagab sotsiaalse turvalisuse
 EL on püüdnud juurutada ri kide ülest Euroopa 
kodakondsus (seotud vabaduse põhimõtetega (4) 
– lk 177)
 
Helle Pondre 2010

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25