„HAMLET“ – SHAKESPEARE (0)

„ HAMLET “ – SHAKESPEARE
1) Tegevusaeg ja –koht: kujutatakse Taanimaa õukonna sündmusi 13. sajandil
2) Sisukokkuvõte: Taanimaa prints Hamlet kohtab oma kadunud isa vaimu, kes pajatab talle oma mõrvast, mille sooritas Claudius . Et viimase süüs veenduda, laseb Hamlet korraldada näidendi, kus etendab need sündmused läbi. Lõpus rapiiriduellil mürgitab Claudius kogemata Hamleti ema Gertrudi, Laertes tapab Hamleti ja vastupidi, kuid nad lepivad siiski ära, Horatio määrati tema loo edasirääkijaks ja Fortinbras tema pärijaks.
3) Probleemid:
1) Hingerahu võib leida kättemaksu teel – Kui Hamleti isa vaim rääkis Hamletile, kuidas Claudius mürgitas ta ja käskis Hamletil kätte maksta, et leidnud Hamlet enne südamerahu, kui ta selle oli ka saavutanud. Enne pidi ta siiski näidendi abil kindlaks tegema, kas Claudius on ikkagi mõrvar. Kui see selgus, ei peatanud Hamletit enam miski, saavutamaks oma lubadust kätte maksta isa surma eest.
nt. I maailmasõja ajal määrati Versailles' rahuga Saksamaale suured reparatsioonid, mis olid võitjariikide seisukohalt paras kättemaks Saksamaale, kuid need samad reparatsioonid lükkasid maailma teise maailmasõtta.
2) Inimene on võimu nimel valmis tegema kõike – Claudis oli võimu nimel valmis tapma oma venna ja abielluma ta naisega. Kui Hamlet sellele vastu hakkas tegutsema, võttis ta eesmärgiks ka Hamleti kõrvaldada.
ntks Stalini 1934. a nn. Suur terror, mille käigus " puhastati " Venemaa kõikidest inimestest, kellest Stalin tahtis. k.a nendest inimestest, kes olid ta võimule aidanud.
3) Iga tegu saab õiglaselt tasutud - Hamlet torkab Poloniuse surnuks, kui ta kuulab pealt Hamleti ja Gertrudi vestlust. (enne oli Polonius Hamleti järele nuhkinud). Samamoodi juhtus ka Rosencranzti ja Guildenstemiga, nad said mõlemad mere peal surma (Hamleti käsul ), pärast vanade sõprade teesklemist ja tegelikult ta järele nuhkimist.
Nt. Rooma impeeriumi ajal, kui kuningas Prasutagus suri ja mõned roomlased röövisid ta naise ja tütred ning piinasid ja vägistasid neid, kogus Kuninga naine enda ämber armee ja hävitas kogu Camulodunumi linna, sealhulgas tappes u 80 000 inimest.
4) Erinevad tegevusliinid:
Hamleti kõhklused ja kättemaks
Claudiuse plaanid võimu saavutamiseks
5) tegelaste iseloomustamine:
Hamlet - Hamletit võib pidada ausaks , väärikaks ja sõnapidajaks. Ta isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga. Kindlasti oli Hamlet ka kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tema isa rahutu hing. Seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning Claudiuse minemajooksmine tõestas Hamletile tema süüd. Samuti lasi Hamlet teistel arvata, et on hull, et keegi tema tegelikest plaanidest midagi aimata ei oskaks. Hamlet oli samuti väga lojaalne, kuna õukondlaste hulgast kandis tema ainsana leina märgiks musta. Tema jaoks oli muidugi väga solvav , et keegi teine seda enam ei teinud, eriti tema ema Gertrud . Ta heitis oma emale ka seda ette, et leinaajast hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Kindlasti oli Hamlet julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas.
Claudius - Claudius oli kalk ja julm. Ta tappis oma enda venna, kuningas Hamleti. Claudius oli samuti väga manipuleeriv , kuna kasutas kõiki ära, et saavutada enda tahtmist.Ta kasutas ära Hamleti vanasid koolikaaslasi, pannes nad Hamleti järeClaudius oli meeletult võimuahne mees. Nagu teosest selgub, oma heaolu ning krooni nimel oli ta nõus tapma oma venna ning tema poega nuhkima. Ta ässitas Poloniuse poja Laertese Hamleti vastu üles, et see ta tapaks . Claudius oli ka hea inimestetundja. Ta isegi ei üritanud Horatiot oma plaanidesse kaasata, kuigi teda Hamlet usaldas. Claudius pidi teadma, et Horatio sõpra ei reeda.
Gertrudis oli kuninganna ning Hamleti ema. Kergemeelne- peale oma abikaasa surma, ei läinud Claudiusel kuninganna sebimisega just kuigi kaua.Ta ei osanud oma uue mehe poolt neid kurje kavatsusi tema poja suunas läbi näha. Või kui isegi suutis, siis ei julgenud midagi ette võtta. Oma poega ta siiski armastas . Ta muretses tema pärast väga, kui printsi hullumeelseks peeti.
Horatio – Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune , ta oli ka väga haritud. Horatio oli usaldusväärne . Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani.
Ophelia - Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale , kuna viimased keelasid tal Hamleti kirju ning kingitusi vastu võtta ja Ophelia kuuletus isale ning järgis ühtlasi ka venna nõuandeid. Ophelia kandis isale kõik ette, mis Hamletiga seotud oli ning lõpuks oli ta isa ning kuninga soovil nõus isegi printsi järele nuhkima minema
Tegelaste vahelised suhted: Hamlet ja Claudius vihkavad üksteist ja tahavad teineteist tappa. Gertrud üritab oma poega kaitsta, kuid otseselt Claudiusele vastu ei hakka. Ophelia ja Hamlet armastavad teineteist, kuid see pole piisavalt tugev, sest Opheliale on isa heameel tähtsam ja Hamletile kättemaks.
6) Autori kirjutamisstiil: Sõnakasutus on ajastule kohane, palju on kasutatud metafoore ja võrdlusi, tekib kindel rütm. Palju vihjeid oli Kreeka mütoloogiale.
7) Ideestik : Hamlet on võtnud endale eesmärgiks õiglus jalule seada ja maksta kätte oma isa surma eest. Selle käigus teeb ta ka mõtlematuid ja rumalaid otsuseid, näiteks tapab kogemata ka Poloniuse, kuid ei lase sel ennast häirida. Lõpuks saab oma eesmärgi täide viidud ja ta leiab sellega südamerahu.