Filosoofia mõisted (0)

Filosoofia kordamisküsimused
1. Filosoofia tuleb kreeka keelest ja tähendab tarkusearmastust. Uurib inimese sise – ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi.
2. Tunnetusõpetus tegeleb teadmise ja tõe probleemidega.
Põhiküsimused:

• Mis on teadmine?
  
• Mis on tõde?
  
• Mis on õppimine?
  

3. Väärtusõpetus on filosoofia valdkond , milles uuritakse väärtusi. Enamasti kuulub väärtusõpetuse alla esteetika ja eetika .
Põhiküsimused:

• Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi?
  
• Kui vaba saab inimene olla?
  

4. Metafüüsika uurib olemise lähte printsiipe ja algpõhjuseid.
Põhiküsimused:

• Mis on elu ja mis on surm?
  
• Mis on Jumal?
  

5. Filosoofia põhiküsimused:

• Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria?
  
• Kes oleme meie? Kust tuleme ja kuhu läheme?
  

6. 1) küsimus
A: Vaim sekundaarne
K: Vaim primaarne
2) küsimus
A: Tuleme mullast.
K: Jumal lõi.
A: Uute ainete ringlusesse.
K: Taevasse või põrgusesse, puhastustulle.
7. Objektiivne idealist leiab, et maailm on enamvähem selline nagu me teda tajume. Subjektiivne idealist leiab, et maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus.
8. Loogika on õige mõtteline. Loogiline tähendab mõttekohaselt õiget.
9. Skeptik on mõttetark, kes vaatleb ja uurib aga ei otsusta. Skeptitsist on kahtlusemeetodi kasutaja.
10. Tänapäeva stoik on inimene, kes ei lase tunnetel enda üle võimust võtta. Epikuurlane on tänapäeva tähenduses elupõletaja.
11. Sokraatiline meetod on suunata inimesi nii, et nad tuleksid vastates ise tõeni. Efekt on, et inimene areneb.
12. Platon soovitas: sunniviisiliselt omandamisel ei jää teadmine meelde. Tuleb rajada huvile ning lisada mängulisi elemente. On asjalik .
13. Mateeria on kõik meeleliselt tajutav ja mehaaniliste aparaatidega kindlaks tehtav.
14. Küllaldase aluse reegel: väited peavad olema põhjendatud.
15. Välistatud kolmanda reegel: tõene on kas väide või väite eitus , kolmandat väidet olla ei või.
16. Mittevasturääkivuse reegel: kaks teineteist välistavat lauset ei saa ühteaegu olla tõesed.
17. Samasuse reegel: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses.
18. Loogikareeglite järgimine:

• Võimaldab paremat üksteise mõistmist
  
• Suudame teha mõistlike otsuseid
  
• Võimaldab läbi näha petmiskatseid
  
• Võimaldab olukordi ja nähtusi näha reaalselt
  
• Välistab ohu teha midagi mõistusevastast
  

Loogikareegleid mitte järgides on kõik vastupidi vms.
19. Eksistentsialism on filosoofia mittemõistuslik vool. Maailmavaade – oleme juhuse poolt maailma paisatud. Seda on kujundanud ateismi võidukäik, inimeste võõrandumine ja Esimese maailmasõja koledused.
20. Modernism taotleb uuenduslikust. On mõistuspärane ja imed tuleks välja jätta. Postmodernism taotleb maalilisust ja isikupärasust.
21. Sofism on pettejäreldus. Näiteks keegi ütleb, et ta valetab.
22. Ratsionalism on mõistuspärane mõttevool. Nõuab, et kõik oleks mõistusega kooskõlas.
23.

• Hereesia – väärõpetus
  
• Ketser – väärusuline
  

24. Maagia on loodusjõudude tegevusse rakendamine.
25. Inkvisitsioon uurib katoliku kiriku seaduspärasuste vastu eksimist. Jesuiitide põhimõte on, et eesmärk pühendab abinõu.
26. Vabamüürlus on kodanlik kõlbeline käitumine. Eesmärgid:

• Üksikisiku täiustumine
  
• Kõikide inimeste ühinemine vendluse ja tõearmastuse vaimus.
  

LIONS ja ROTTARY klubid: heategevusega tegelevad vabamüürlased.
27. Õigluse kuldreegel : Igaüks võib teha, mida tahab, eeldades, et sealjuures ei riku ta ka samasugust vabadust. Kehtib küll, tegevused on sellega piiratud.
28.

• Loodusteadused ei ole ainsad tunnetusallikad
  
• Majandus peab olema kooskõlas
  
• Õppimisega ei saa muuta looduse poolt antut
  
• Ühiskonda ei saa radikaalselt ümber korraldada
  

29. Koherentsiteooria väidab, et väide on tõene kui on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Väite tõesus ei ole igaveseks omaduseks.
30. Mis on tunnetus?
Protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused.
31. Mis on teadmine (2)?
tähis ja selle vaste (c=a+b).
põhjendatud tõene uskumus .
32. Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine?
Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemustest sõltumatu teadmine.
Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine.
33. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa ?
Seda ei saa väita.
34. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine?
1)loogiline ehk mõistuspärane
2) konventsionaalne ehk kokkuleppeline
35. Mille poolet erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest?
Argiteadmised ei moodusta süsteemi ja neid on raske ümber lükata.
36. Kust pärinevad teadmised, millelt saab (Kanti põhjal) teadmine sisu ja materjali, millelt aga vormi?
Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest.
Sisu ja materjal tuleb kogemustest, vormi annab mõistus.
37. Millisel meetodil tegutsevad teadlased uue avastamisel?
Katse- eksitus meetodil
38. Mida kujutavad teooriad?
Teooriad peaksid olema võrgud, millega püütakse kinni see, mida püütakse teadvustada ja ära seletada.
39. Mis vahe on valetamisel, tõe varjamisel ja eksimisel?
Valetamisel räägitakse tahtlikult, varjamisel vaikitakse ja eksimisel arvatakse teadvat, aga räägitakse valesti (tahtmatult).
40. Mida väidab kõlbluse kuldreegel?
Tuleb teha seda, mida tahad, et sulle tehakse.
Ei tohi teha seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.
41. Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine?
Verifitseerimine- väite tõesuse kindlaks tegemine ja kaitsmine
Falsifitseerimine- väite kummutamine , ümber lükkamine
42. Mida väidab pragmatismi tõeteooria?
Tõesed on need väited, mis töötavad; mille põhjal saab sihikindlalt tegutseda.
43. Mida väidab tõe korrespondentsiteooria ?
Tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele (“lumi on valge”).
44. Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks?
Kui varasemaid kokkuleppeid rikume ja osutume ebaausaks.
45. Mida tähendab determinism avaramas tähenduses?
Arusaam, et igal sündmusel on põhjus.
46. Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses?
Iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud.
47. Mida ütleb jäik determinism?
Tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistatud ja illusioonne.
48. Mida väidab indeterminism?(ehk tahtevabaduse pooldajate seisukoht)
Tahtevabadus on võimalik (ei näe ette kõiki tahtmisi).
49. Mida väidab nõrk determinism?
Determinism ei välista vabadust (vabadus tähendab sunduse puudumist).
50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle (2)?
Seadusandlus ja ühiskondlik arvamus. Need ei ühti alati!
51. Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus?
Vabadus kujutab endast valikuvõimalusi.
Tahtevabadus on võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove.
52. Mida hindab demokraatia teoreetiliselt?
Vabadus, võrdsus, õiglus. (Kuid ei suuda neid tagada!)
53. Millal saab demokraatiat õigustada?
Kui rahvas on võimeline valitsema iseenda üle!
54. Mida ütleb eliiditeooria ?
Eliit ( paremik ) valitseb iga ühiskonna korra ajal.
55. Milliseks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid?
Oligarhiliseks- võim kuulub tegelikult vähestele.
56. Mida tähendab karismaatiline ?
Jumaliku andega ehk geniaalne .
57. Mida väidab eetiline absolutism ?
Kõlbelised tõed on olemas, kui neid isegi keegi ei järgi. Kõlbelised hinnangud on suhtelised. (Nt: kristlik eetika ja islami eetika.)
58. Mida väidab utilitarism?
Kõige positiivsem on käitumisviis, mille puhul suureneb heaolu ehk naudingute kogusumma kõige enam.
59. Millal on karistada otstarbekas ja millal mitte; kui rangelt karistada?
Kui karistus aitab ära hoida veelgi suurema pahe või kannatuse.
Karistus peaks üle kaaluma kuritööst saadud tulu. Karistusmäär peaks ära hoidma samasuguse pahe kordumise.
60. Mida väidab eetiline relativism ?
Peame täitma ainult neid kõlbelisi norme, mis antud hetkel ja antud kohas kehtivad.