Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet? (3)

Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet ?
Sündmustik algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Matustest möödus vaevalt paar kuud, kui kuninganna juba vana Hamleti venna Claudiusega abiellus. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid kuritegu ta veel kahtlustada ei osanud, sest Hamlet ise oli aateline ning aus ja selle pärast ei oodanud ebaausat käitumist ka teistelt. Alles pärast isa vaimuga kohtumist hakkas Hamlet mõrva võimalusega arvestama ning lõplikult veendus roima toimumises pärast oma “teatrieksperimenti”.
Teada saanud koletu kuritöö toimepanekust, asus Hamlet õiglust jalule seadma. Mina arvan, et Hamleti võitlusel oli kaks peamist põhjust. Esiteks täiesti inimlik kättemaksuiha – tasuda isa mõrvarile sama rauaga või kui õnnestub, siis isegi julmemalt. Raamatus oli koht, kus Hamletil avanes võimalus mõrvarkuningas palvete lugemise pealt tappa, aga prints loobus oma kavatsusest, sest arvas , et Claudius oli just patud andeks saanud ning pääseks tänu sellele Jumala kohtu ees kergema karistusega. Teiseks motiiviks oli see, et Hamleti sugusele mehele oli sõnapidamine kindlasti auasi ja kuna ta oli isa vaimule andnud lubaduse kuriteo eest kätte maksta, siis pidigi ta seda tegema. Eriti oluliseks tegi selle tõotuse täitmise asjaolu, et Hamlet armastas oma isa väga ning pidas temast lugu rohkem kui ühestki teisest inimesest.
Vähemolulisemateks põhjusteks võiksid olla veel näiteks iga ausa inimese soov õiglus jalule seada. Samuti võis ajendiks olla Hamleti tahe taastada oma seaduslikku õigust troonile. Claudius oli end ju ebaseaduslikult kuningaks kuulutanud, sest pärast valitseja surma pärib trooni kuninga poeg, mitte vend. Hamlet ei avaldanud raamatus kordagi troonile pääsemise soovi – järelikult on see põhjus tõesti üks vähemolulisematest. Minu arust on see aga siiski põhjus, sest igat printsi on väikesest peale õpetatud saama kuningaks ja kui siis tema asemel hõivab trooni keegi teine, saab ta kohe aru, et asi on mäda.
Hamletil õnnestus lõpuks isa eest kätte maksta. Kahjuks aga nõudis see võitlus ka Hamleti enda elu. Põhjuseks, miks kogu lugu Taani printsile nii õnnetult lõppes, oli minu arust Claudiuse korraldatud intriig , millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema.
Hamlet ise oli oma hukus süüdi selle pärast, et ta oli liiga aus ja usaldav . Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda . Näiteks kaks tema noorusaja parimat sõpra reetsid ta kuninga soosingu nimel. Vaatamata sellele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata. Ma olen kindel, et iga teine mõistlik inimene oleks enne turniiri mõõgad üle kontrollinud.
Claudiuse osa seisnes selles, et ta oli väga salakaval ning võimuahne ja valmis kõigeks, et enda heaolu tagada. Tema esimene plaan Hamlet Inglismaal hukata, kukkus printsi õigeaegse ja targa tegutsemise tulemusena läbi. Oma teises plaanis, mis tõigi Hamletile surma, kasutas ta “tööriistana” Laertest.
Laertese osa printsi surmas seisnes selles, et ta lasi kurjal kuningal ennast “musta töö” tegemisel ära kasutada. Laertes oli oma isa ning õe surma pärast vihkamisest pimestatud ja ei suutnud enam ise kainelt mõelda. Nii oli Claudiusel lihtne temaga manipuleerida.
Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga . Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses.
1. Tema isa surm muudab ta endassetõmbunuks ja ilmselt ka see,
kui kuuleb isa vaimult,et tema ema on abielus isa mõrvariga.
2.Kohtab vahitornis isa vaimu
3. Rändnäitlejate abil laseb Hamlet koostada näidendi,mis
kajastab tema isa surma. St paljastab selle abil oma ema ja uue
kuninga.
4.Seda täpselt ei mäleta. Minu teada tahtsid ta Inglismaale
saate ja saadavad tema koolikaaslased tema järele luurama.
5. Ophelia upub meeleahastuses kuna on mures Hamleti pärast ning
Hamlet mõrvab ophelia isa
6.Ei mäleta hetkel
7. Polonius luuras Hamleti järele, oli kaardina taga ning hamlet
pidas kaardina liikumist hiireks ja torkas selle läbi.
9. Ah enamus tapeti maha...
W. Shakespeare 'HAMLET'
TEGELASED:
Claudius, Taanimaa kuningas
Hamlet, Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg
Polonius, kantsler
Horatio , Hamleti sõber
Laertes, Poloniuse poeg
Valtemand, Cornelius - Norramaale lähetatavad saadikud
Rosencrantz , Guildenstern - Hamleti endised ülikoolikaaslased
Osric, keigarlik õukondlane
Rüütel
Vaimulik
Marcellus, Bernardo, Francisco - kuninga ihukaitseväelased
Reynaldo, Poloniuse teener
Neli-viis näitlejat
Kaks hauakaevajat
Hamleti isa vaim
Fortinbras, Norramaa prints
Norra pealik
Inglismaa saadikud
Getrud, Taanimaa kuninganna, Hamleti ema
Ophelia, Poloniuse tütar
Kokkuvõte:
Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida,
mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda
tapjast (siiani usuti , et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal
arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju.
Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale.
Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust
ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole
etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist
jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse.
Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte
maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal.
Hauakaevajad kaevavab Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt.
Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli
pidama . Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab
mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult
mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale
too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise
kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud. Saabuvad saadikud teatega, et lahing maatüki pärast Poolas on võidetud.
Horatio, kes viibis duelli juures jõuab saadikutele rääkida kuningapere surmast, enne kui tragöödia lõpeb surnukehade lossist
väljaviimisega.