Judaism (3)

Judaism

Judaism

Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon . Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam . Judaism on Iisraelis valitsev usund .1
Judaism on tihedalt seotud "äravalitud rahva" saatusega. Iisraeli ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk. Iisraeli rahva ajalugu on ere ja kannatusterikas kirjeldus püüdest säilitada oma monoteistlikku usundit ja rahvuslikku kultuuri pärandit ning tahtest iseseisev riik tõotatud maale. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati juudid taas kodumaalt. Alles pärast ligi 2000 aasta möödumist said nad 1948 aastal oma rahvuslikuks koduks iseseisva Iisraeli riigi. Kogu selle ülipika laialipillatuse aja jooksul on nad säilitanud oma tugeva rahvustunde religiooni ja püha kirjanduse vaimse traditsiooni abil.2

Pühakiri

Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), nebiim ( prohvetid ) ja ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu.
Seadusekoodeksid - Talmud (kommentaaride kogu Vanale Testamendile), Mišna, Haskala (tavadekogu). Lisaks on olemas n.ö. "Suuline Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (ehk "Kirjutatud Seaduse") rakendamist. Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga .3

Õpetuse alus

Judaismi põhiõpetused:
1. Tingimusteta monoteism
2. Jumala ilmutus äravalitud rahvale
3. õiglane tasu ja karistus pärast surma4

Pühakoda ja igapäevane usuelu

Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sõna sünagoog tähendab
kogunemist. See pole pelk pühamu, vaid kujutab endast enamasti ka kooli ja üldist
kooskäimise koht. Sünagoogi idaseinas seisab seaduselaegas- kapp või eesriidega
kaetud nišš, kus säilitatakse toorarulle. Saalipoolel asub pult , kust loetakse palveid ja Toorat. Jumalateenistuse kuminatsiooniks on hetk, mil seaduselaegas avatakse ja
võetakse välja seaduserullid. Kuna Vana Testament keelab Jumala kujutamise, siis puuduvad sünagoogis nii maalid kui skulptuurid . Selle asemel kasutatakse sümboleid. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. Judaismi peasuunad on ortodokssed juudid ja liberaalsed juudid .5

Kes on juut?

Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. ( Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud .)
Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist , peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest.6

Äravalitud rahvas

Kogu juutide pikka ajalugu on punase joonena läbinud usk ühte ainsasse
jumalasse ja idee, et nad on jumala poolt äravalitud rahvas. Äravalitus ei tähenda aga
sugugi eesõigusi või õnne. Jätkuvate vaenamiste tõttu on juudid mõnikord öelnud, et
nad on valitud kannatuste ja leina jaoks. Äravalitud rahvast on võrreldud perekonna
esmasündinuga, kellel on suurim vastutus, kuigi kõik lapsed on samaväärsed. Iisrael
oli rahvaste vennaskonnas esimene, kelle vahendusel andis jumal kümme käsku kogu
inimkonnale.7

Tõotatud maa

Juudid nimetasid end aabrahami lasteks. Jumal andis aabrahamile juutide
pärimuse järgi aastal 2000 eKr tõotuse: "ja mina annan sulle ja su soole pärast sind
selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja mina olen
neile Jumalaks!"8

Eesmärk, põhimõte

Inimene peab täitma oma kohustusi nii jumala kui ka teiste inimeste vastu.
Tähtsaim põhimõte on õiglus. Keskseks ideeks judaismis on: "Armasta ligimest nagu
iseennast". Inimese tahe on vaba- täita jumala käsku või mitte. Pärast surma
tasutakse hea ja halb saab karistuse.9

Kalender

Juudi kalender põhineb kuu-päikese süsteemil, kus kuid arvestatakse kuu ja aastaid päikese järgi. Päev algab päikeseloojangul ning kestab 24 tundi ning on jaotatud 1080 "ühikuks" (shalakim), millest igaühes on 76 " momenti " (rega’im). Nädalapäevi märgistatakse heebrea tähestiku kuue esimese tähega. Näiteks jom alef (päev "a" ehk pühapäev). Kuna Piibel rõhutab eriliselt hingamispäeva, on seitsmendale päevale antud eriline nimi jom Shabbat (Sabati päev), mis tähendab rohkem kui "päev seitse ". Uus nädal hakkab pärast sabati laupäevaõhtu lõppemist (motzei Shabbat).
Juudi aastas on 12 kuud, igas kuus on kas 29 päeva ("lühike kuu") või 30 päeva ("täis kuu"). Kuude nimed on sarnased aramea nimedele ja need võeti kasutusele 6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlve ajal. 10

Pühad

Kodus peetavad pühad on poisslapse ümberlõikamine kaheksapäeva vanuselt ning nimepanek, konfirmatsioon 13-ndal eluaastal, mil poisist saab usulises mõttes
täisealine "seaduse poeg", ning samuti pulmad.
Kümne iga-aastase püha hulgas on tähtsaimad paasad, nädalapüha,
lehtimajade püha, uusaasta ning suur lepituspäev. Needki perekonnad, kes suhtuvad
ükskõikselt esiisade seadustesse, ei jäta nimetatud pühi arvestamata.11

Kasutatud kirjandus

• http://www.iisrael.ee/
  

• http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.ht m
  

• http://wiki.zzz.ee/index.php/Judais m
  

• http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-11-2.ht m
  

1 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judais m
2 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.ht m
3 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judais m
4 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.ht m
5 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judais m, http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.ht m, http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-11-2.ht m
6 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judais m
7 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.ht m
8 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.ht m
9 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.ht m
10 http://www.iisrael.ee/kalender.php3
11 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.ht m