Renessanss (0)

R e n e s s a n s s 1.     Üldine info  ajajärk Lääne- ja Kesk-Euroopa maades, mil toimus kultuuriline 
murrang  üleminek keskajast uusajale  sai alguse 14. saj, oli Itaalias kõige ulatuslikum  vahel loetakse algusajaks täpset kuupäeva - 8. aprill 1341 
(lihavõttepühad) - Rooma senaator andis Kapitooliumil luuletaja 
Petrarcale loorberipärja (antiikaja komme, traditsiooni taassünd);
Petrarca ütles: “tõe näitab kätte luuletaja, keda ajendab 
armastus”  Renessanssi iseloomustavad - EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu
- maise ja rõõmsameelse elu ülistamine  humanistid (ladina keeles humanus = inimlik) - filosoofid,  teadlased, kunstnikud ja kirjanikud, kes asusid võitlema inimese 
õnne eest  humanism – elutunnetus, mis hindab kõrgeima väärtusena vaba,  mitmekülgset ja väärikat isiksust  keskpunkti tõusis inimene oma loomupäraste huvide, 
õiguste ning taotlustega, vastupidiselt keskajal sisendatud 
uskumusele, et inimene on patune olend ja maine elu vaid 
ettevalmistus teispoolsuse elule  ideaal “tundeline inimene, kes on ise rõõmu allikas”  mees pidi olema ülimehelik, naine ülinaiselik  naise parimaks vanuseks peeti küpsust, 35-40a, raseduse ilu  individuaalsus  soodustas trükikunsti areng  kunstnikute nimed muutusid populaarseks, teoste signeerimine  keskaja allegooriast liiguti realismini Algul oli nende peamiseks huviobjektiks antiikkultuur; selles nähti 
loomingulist eeskuju, tõe ja ilu harmooniat. Antiikkultuuri harrastusest 
saigi ajajärk hiljem oma nime renessanss (pr k renaissance; it k 
rinacita = taassünd) Renessansiaja mõtlejad pidasid inimest ta puudustest hoolimata põhiliselt 
heaks ning seadsid oma ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise 
isiksuse.


Linnas saab oluliseks avatud väljak – see on ohutu ja vaba koosolu 
sümbol: avatus ka inimsuhetes (võrdluseks: keskaegne kirik oli suletud) 2. Olulised inimesed Itaalia renessansi häll oli Firenze, suurel määral tänu “renessansi 
ristiisadele”, Medicide perekonnale, kes valitses linnas; kunstigurmaanid
Lorenzo di Piero de' Medici ehk Lorenzo il Magnifico e Lorenzo Tore
- Firenze tuntuim valitseja, pankur ja kultuurimetseen; 1449-1492; 
peetakse õitsengu tippajaks; erinevalt eelkäijatest oli mitte ainult toetaja, 
vaid ka ise viljakas kirjamees
Tema ajal tegutsesid Botticelli, da Vinci, Michelangelo Leonardo da Vinci (1452-1519) - mitmekülgne geenius (teadlane,
leiutaja, anatoom, üks parimatest maalikunstnikutest, skulptor, arhitekt, 
muusik, kirjanik jne…), innovatiivne (konstrueeris nt. helikopteri, 
kalkulaatori jne Religioosne maal “Püha õhtusöömaaeg”                          Autoportree 
“Mona Lisa”                          Maalil on kujutatud hetke, mil Jeesus avaldab
apostlile, et üks nende seast reedab ta. Apostlite 
erinevad reaktsioonid on väga detailselt edasi antud
– emotsioonid varieeruvad vihast ehmumiseni. Michelangelo (1475-1564) - tuntuim itaalia 
renessansskunstnik; skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja; 
vaimustus antiikskulptuurist; noorena elas Lorenzo juures, hiljem pikemalt 
Roomas


    “Taavet”           Paavstid kutsusid kunstiinimesi Vatikani. Michelangelo kuulsamaid teoseid 
leidub Peetri kirikus.                 Peetri kiriku kuppel                                     skulptuur 
“Pietà”                    Sixtuse kabelis laemaaling                     fresko, altarimaal “Viimne 
kohtupäev”   Sõna muutus kirjalikuks, raamatulikuks. Kõrvuti rahvakeel ja kõrgem 
sõnakunst Renessansskirj žanrid:  Michelangelo kuulsamaid töid on  marmorist kuju „Taavet” (kõrgus 5,2 m; 
asub Firenze muuseumis; aastatel 1504 
kuni 1873 seisis kuju vabas õhus).   Michelangelo skulptuur kujutab piiblist  tuntud karjapoiss Taavetit, kes võitles 
Koljatiga ning sai hiljem Iisraeli 
kuningaks.   Võitluseks valmistuv Taavet hoiab õlal  lingu ja peos kivi, et kohe asuda 


1. Novell - tõi kirjandusse kõnekeele, jutustava inimese
2. Sonett - esimene poeetiline vorm pärast antiikaega, mis ilma 
muusikata
3. Renessansi romaan - algus kangelaseeposte ja rüütliromaanide 
4. Draamas vabalt mõtlev ja kõnelev inimene; uus alaliik tragikomöödia 3. Suurnimed:  Dante (Itaalias)  seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis  uuema aja esimene inimene kes oli kuulus vaid kirjanikuks olemise 
pärast  tema tegevus ajas ta Firenzest pagendusse, kutsuti tagasi, kui pattu 
kahetseb, kuid keeldus  “Uus elu” - kogu luulest ja proosast, kus ülistab noorpõlve 
armastust, noorelt surnud Beatrice’i; ei tundnud teineteist lähemalt -
rõhutas platoonilise armastuse ideaali; väidetavalt esimene 
autobiograafia Euroopas  “Jumalik komöödia” - (“jumaliku” lisas austaja Boccaccio; 
komöödia as in õnneliku lõpuga, mitte naljakas) allegooriline poeem 
hauatagusest maailmast; annab ülevaate tollase inimese 
mõttemaailmast; itaalia keeles (vastumeelt kaasaegsetele), itaalia 
keele grammatika rajaja; luuletaja, kes sümboliseerib inimest, 
eksib paksu metsa (patuellu); appi tuleb Vergiliuse vaim ja Beatrice  koosneb 100 laulust, mis jaguneb kolme ossa: „Põrgu”,  „Purgatoorium” (puhastustuli) ja „Paradiis” - Igas osas on 33 
laulu + sissejuhatav osa alguses = 100 laulu. Arv 33 tähistab 
Kristuse eluaastaid ja 3 x 33 Kristuse olemust kolmel kujul: Isa, Poeg
ja Püha Vaim. Arv 100 on teatavasti ka täiuslikkuse sümbol.  Dante toob välja põrgu 9 ringi, mida kujutab püramiidina. Mida 
sügavamale põhja poole, seda patusemad on inimesed ja seda 
raskemad on kuriteod.   Juba põrguväraval on hirmutav silt: „Kõik lootus jätke, astudes siit 
sisse.“ Botticelli  15.saj lõpu Firenze renessansi maalikunstnik.  Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi  antiikmütoloogiast.  Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise  iluideaal.


 Austas sügavalt Dantet. “Primavera” seitse surmapattu: kadedus, viha, aplus, lihaimu, ahnus, viha ja laiskus
seitse voorust: 4tk inimlikud = õiglus, mõistlikkus, mõõdukus, 
meelekindlus,
3tk jumalikud = usk, lootus, armastus Petrarca   soneti looja  23-aastaselt nägi Laurat - armus terveks elus; ideaalnaine, kuigi 
Laural oli juba pere; suri noorelt  kirjutas talle 366 luuletust, itaalia keeles (“Laulude raamat”, mis 
koosnes kahest osast: “Madonna Laura eluajal” ja “Pärast madonna 
Laura surma”); ülejäänud loomingust suurem osa oli ladinakeelne  armastusluules täielik avatus, petrarkism  “Aadressita kirjad” - tühise toretseva elu hukkamõist  “Africa” - Rooma vs Kartaago  muutis kuulsaks sonetižanri (enamjaolt armastusluuletus, 14 
värsirida; klassikaline/itaalia/Petrarca 4 4 3 3, inglise e 
Shakespeare’i 4 4 4 2)  Klassikaliselt oodati tervikliku mõtet, puhast, kõlavat ja 
sünonüümiderikast keelt   Eesti - Under, Suits, Kangro, Kangur jt  Sonetipärg: 15 sonetti, iga järgnev algab eelmise viimasega. 
Algus- või lõpusonett koosneb kõikide ülejäänute esimestest 
ridadest. Eestis vähe.  Boccaccio  Petrarca sõber, Firenzest, ise polnud nii tuntud  varasem looming - poeem “Fiesole nümfid” ja lühiromaan 
“Fiammetta” (kes tegelikult oli tema muusa Maria d´Aquino)  peetakse KLASSIKALISE NOVELLI rajajaks, täiuslikkuseni 
arendajaks


Hispaanias  Cervantes - “Teravmeelne hidalgo don Quijote La  Manchast”  (rüütlite täiuslikkust parodeeriv) Inglismaal  Shakespeare, nt. “Hamlet” tänapäeval eristatakse 3 tüüpi novelle:  1. suletud e klassikaline - tihe sündmustik, puändiga, Boccacio 14. saj
2. cervanteslik - vabama ülemehitusega, 17.saj
3. avatud e tšehhovlik - lõpplahendust ei anta Eestis Tuglas, Gailit, Unt, Valton Renessansi (itaallaste) mõjud tänapäeval:
Dante „Jumalikku komöödiat” peetakse tänini itaalia kirjanduse kõige 
suuremaks saavutuseks
Petrarca loodud sonetižanr leidis sajandite jooksul järgijaid kogu maailmas
Boccaccio peateos „Dekameron” tegi laialt tuntuks realistliku novelli
Botticelli, Leonardo da Vinci ja Michelangelo kunstiteoseid naudib ja 
väärtustab terve maailm siiani ülikõrgelt • Maailmakuulsa novellikogu, 
peateose „Dekameron“ kujutab 
endast raamjutustust, nn üks 
jutustus on teise sees.  • Raamat räägib 3 noormehest ja 7
neiust, kes katku eest 
põgenevad suurde suvelossi ja