Kuidas konkurents mõjutab minu elu (1)

Kuidas konkurents mõjutab minu elu?
“Proovi! Osta! Vali! Võida! Kasuta! Helista! Võta osa! Tarbi! Ole meile kasulik. Me teame, et Sa vajad meid!” Ja tõesti...võibolla tõesti ma vajan teid!? Äkki mul ongi vaja osta endale neid uusi, läikivaid ja ilusaid asju. Neid vastupandamatult häid ja kasulikke asju.
“Telli kohe! Kaks ühe hinnaga.” Aga tõesti. Äkki peakski, kui see nii odav on? Kokkuhoid on ostu jõud! Nii võin endale veel paljugi lubada.
“Ei võta palju ruumi. Mahub kappi või voodi alla.” Milline kompaktsus! See ei võta ju ruumi ka. Tundub nii tore. Tundub nii vastupandamatu.
“Tuntud kvaliteet, kuid siiski täiesti uus!” Oo! Aga kui kõik väidavad, et see nii hea on, miks ka mitte? Miks mitte ise astuda rahulolevate kasutajate ringi. Miks mitte langeda meelituste võrku, anduda ja saada õnnelikuks tarbijaks. Tarbija olen ma nii või teisiti.
Iga hommik, kui raadio avan, iga minuni jõudev sõna, teade, kõik ahmin endasse ja seedin seda.Õgin lõpmatuseni infot, mida saadavad välja tuhanded raadiojaamad, levitavad kümned tuhanded trükitud väljaanded ja toovad minuni lõpmatud telekanalid. Mõtlen kergelt kuuldu üle ning omastan selle. Täpselt nii teevad ka miljardid inimesed üle kogu maakera, kuulates ja lugedes päevas sadu kordi samu sõnumeid ja teateid, omastades samu mõtteid ja teadmisi. Lastes end ahistada igal vabal minutil. Järeldusi ei ole vaja teha, sest need tehakse meie eest. Oma mõtteid ei ole vaja kasutada, need võib alla suruda. Vabalt! Kogu info, mis meile edastatakse, läbi teleekraani, raadio, ajalehtede, on juba teiste poolt valmis mõeldud ja kasutamiseks kohe kõlblik. Otse ahjust, soe ja meeldiv, ise ei ole vaja midagi küpsetada. Ainult seedida on vaja.
Oleme harjunud sellega, et kõike, mida näeme, kuuleme ja loeme, ei tasu võtta tõe pähe.
Aga siiski,meie,kui tarbijad,usume naiivselt ,et üks või teine asi on parem.Nii ju väidavad ettevõtted ,kes pakuvad teenuseid ja kaupu. Mida odavam on hind, seda rohkem me tarbime ,sest see on ju ratsionaalsem! Miks peaksime soetama viis korda kallima asja kui saame selle kaks ühe hinnaga? Tundub ahvatlev ja kutsub ostma aga tark inimene analüüsib. Analüüsib selle pärast,et siin peab olema mingi konks -see konks seisneb kvaliteedis .On täiesti võimalik,et mida odavam ese ,seda kehvem ta on ja mõne aja möödudes tuleb midagi uut osta asemele.Aga selleks on ju raha vaja?
Raha on vähe,seda on alati vähe ja mida intensiivsemalt me töötame,seda rohkem makse läheb palgast maha-täiesti ebaaus.
Kas meie töökoht polegi siis nii hea ja kõrgelt tasustatud? Minu naaber just eelmisel nädalal juubeldas,sest sai preemiat ja tööl on nii lahe ja hea.Tundub nagu ta ei teekski seal midagi. Järelikult, naaber on parem,tema saab nüüd osta igasuguseid asju ja tarbida.Teda võib nimetada konkurendiks,sest on palju paremas seisus. Iga inimene peab võitlema parema koha ja tasu eest ,alati tuleb olla teisest parem. Kui ühte saadab edu, siis teist ebaedu kuna kõik ei saa olla korraga võitjad.
Selleks,et saada tasuvamat töökohta,tuleb omandada haridust, ja selleks,et saada head haridust ,tuleb maksta rohkem ja õppida eliit -koolis,mis teeb lapsest elus hakkama saavad inimese.Aga see pole ju õiglane,et mõned grupid ühiskonnast saavad paremad eelised ja kindlama baasi,et olla edukas ja elada elu kvaliteetselt? Aga äkki nii ongi.
See,et ma pole õppinud eliit-koolis ,saanud tasuvat töökohta ja tarbida meeletutes kogustes asju ja teenuseid ,ei tee ju mind teistest kehvemaks?
Äkki olen just soositute hulgas.Olen siiani elanud elu,mis on olnud veidi auklik ja künklik aga siiski,inimesena elus ja terve.Mul on põhimõtted ja väärtushinnangud ,mida tuletan meelde igal hommikul ,alustamaks konkureerimist uute väljakutsetega,mis jälitavad meid kõiki igal sammul.Tuleb teha valikuid ,et minna edasi.Valikute tegemisel peame loobuma millestki ja nii kurb kui see ka pole,ei saa me alati seda, mida reklaamitakse ja mis on just nüüd „IN“.
Huvitav,kui kaugele on ühiskonnas olevad ettevõtted nõus minema,et inimesi hakata „hukutama“. Kogu see tarbimine ja ostmine ,mis on muutunud täiesti absurdseks, ületab igasugused piirid.Enam ei hoolita isegi konkurentidest,mängitakse igasuguseid räpaseid mänge. Põhiline on ju see,et raha voolaks juurde ,et siis veel rohkem kasumit suurendada.
Meedia kajastab informatsiooni igasugustest uutest kaupadest ,mis on taas kolmandat korda alla hinnatud ja inimestele tehakse „ajuloputust“.
Tean paljusid inimesi ,kes on selle tarbimisega nii hoogu läinud,et võlakoorem tahab maha suruda ja kõiksugused pakutavad odavad intressiga laenud on paisunud suur-võlgadeks ja krediitkaartide saldod on miinustesse aetud . Kes siis süüdi on?
Kas lihtsameelne inimene,kes säravate reklaamide pimestaval mõjul on sattunud hüpnoosi alla,et tarbida ja teistele kasumit toota või need ettevõtted, kes konkureerivad selle nimel,et kasumit kergitada taeva kõrgustesse ja teha seda vahendeid valimata?
Siin võib lõputult vaielda aga kindel on see ,et mõlemad pooled omavad süüd.
Kõik seisneb valikutes ja kui me neid ei tee,siis lõpetame oma kvaliteetse elu väga ruttu ära.
Loomulikult on tore omada ilusaid asju ja nautida teenuseid aga mis põhiline:kõike seda tuleks teha mõistlikult.Iga inimene väärib toredat elu,mis ei seisne ainult õppimises,töötamises, vaid elu nautimises nii ,nagu meie seda õigeks peame.Mitte keegi ei tohiks peale suruda oma tahtmist, et tuleb käituda ja talitleda nii või naa.
Konkurents kui selline ei kehti ju ainult ühes-kahes eluvaldkonnas,seda kohtab pea igal sammul.Öeldakse,et tugevamad jäävad ellu ja nõrgemaid ootab hukk.Aga inimeste seas ei hukku keegi.Elu on kord selline kus õiglus ja ebaõiglus käivad käsikäes.See on looduse poolt nii määratud ja järelikult on see vajalik.Tuleb rohkem analüüsida ja mõelda oma peaga ,mida täpselt meilt oodatakse .