teada, milline see on. Kognitivismi kujusi: Subjektiivne naturalism - Tõesus põhineb indiviidi otsusel või sotsiaalsel otsusel. Objektiivne naturalism Moraaliväidete tõesus on individuaalsest või sotsiaalsest otsusest sõltumatu (looduslik paratamatus). Moraaliteoorias (eetikas) tehtavaid järeldusi ei ole õige ega võimalik tuletada empiirilisel alusel väidetest. Eetika mõistetega me osutame mittenaturaalseid (st. iseenesest mitte- esinevaid) väiteid. See on innaturalism, mitte-naturalism, mis on samuti kognitivistlik, ning mis saab toetuda kas intuitsioonile või jumalikule ilmutusele. Mittekognitivistlik meta-eetika Emotivistlik mitte-kognitivism Eetika väited ei ole tõesed ega väärad! Need on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste hingeseisundeid. Neid ei saa õigustada faktidega, ega omanda nad ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust. Samuti pole inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks
Ometi peame sellele vastama, et teaks millist elu elada. Kui peaksime kihla vedama, kas jumal on olemas või jumal ei ole olemas. Panus on maapealse elu peale. Kui me usume, et jumal on olemas, siis meie suurim võimalik tasu on igavene elu. Suurim võimalik kahju on põrgu. Otsustan, et jumalat pole, aga on. Kui otsustan, et jumal on, aga tegelikult ei ole, elan moraalselt head elu. Parim valik on uskuda. Kui ei usu ja jumalat polegi, elame moraalselt halba elu. Skeptik peaks ristiusu väiteid vähemalt põhjalikult uurima. Kui inimene on valiku teinud, otsustanud, et jumal on olemas, siis rajab inimene ka oma elu jumalale. Inimene on oma vaimu tõttu ingel, oma madaluse tõttu peaaegu loomad. Inimene on vaheolend. ,,Inimene on pilliroog, aga mõtlev pilliroog." Prantsuse tuntumad valgustajad: Voltaire (Francois Marie Arouet) Denis Diderot Montesquieu Jean Jacques Rosseau (1712-1778) Sündis Genfis. Isa oli kellassepp, sündides jääb emast ilma
• Sea ja käo ühte patta panemine (võrreldamatute võrdlemine) 1-2 UURIMISKÜSIMUST Uurimistasand: • Isik • Tiim • Projekt • Üksus/osakond • Ettevõte • Tööstusharu • Riik • Maailmajagu Metoodika: ratsionaalsusnõuded: „kontrollitavus, korratavus, mõisteline selgus ja vastuolude puudumine“ „Kõik teadused, eriti ühiskonnateadused, peaksid hoidma andmast praktilisi hinnanguid, see tähendab, esitamast hinnangulisi väiteid oma ainese kohta“ Induktsioon - empiirilistest tõenditest seaduspärasuste tuletamine. Esimene luik on valge Teine luik on valge … Tuhandendas luik on valge Järeldus: Kõik luiged on valged Induktsiooni piirangud – oht jõuda valede järeldusteni ja teatavate leidude kättesaamatus. Deduktsioon – eeldustest loogilise järelduse tuletamine. Eeldus: Audi on auto Eeldus: Kõikidel autodel on mootor Järeldus: Audil on mootor Ei anna/loo uusi teadmisi
stereotüüpset negatiivseid kujutelmi ja vaenulikke hoiakuid võõraste gruppide suhtes; stereotüüpseid positiivseid kujutelmi ja kuulekaid hoiakuid oma grupi suhtes, ning hierarhilist, autoritaarset suhtumist gruppide interaktsiooni, kus oma grupid on õigustatult dominantne, võõras grupp aga subordinantne" (Adorno et al., 1950, 150.) Autor töötas välja skaala etnotsentrismi hindamiseks. Skaala sisaldab väiteid puuetega inimeste suhtes. Näiteks: puuetega inimesed on oma saatuses ja eluga toimetulekus ise süüdi. Puuetega inimene on nõiduse või kurjuse kehastus. Kolmest erinevast suhtumisest lähtuvalt konstrueeris autor küsimustiku (Talvik, 1995), mis oli aluseks küsitluse läbiviimisel. Oma testi kokkuvõttes jõuab autor järeldusele, et sallivusega ei ole lood nii nagu me seda näha soovime.
Kui , siis iga korral, siis on joon nõgus vahemikus 2. Kui , siis iga korral, siis on joon kumer vahemikus c. Selle seose põhjendus Kuna joone puutuja tõus punktis võrdub funktsiooni f tuletisega, siis võime väita, et seal, kus kasvab, on joon nõgus ja seal, kus kahaneb, on joon kumer. Kuid kasvamine ja kahanemine on seotud märgiga. Rakendades teoreemi: Olgu funktsioon f diferentseeruv vahemikus (a,b) tõestatud väiteid: 1.Kui , iga x(a,b) korral, siis f on kasvav vahemikus (a,b) 2.Kui iga x(a,b) korral, siis f on kahanev vahemikus (a,b) funktsioonile f''(x) saame järgmised laused: 1.Kui , siis iga korral, siis on joon nõgus vahemikus 2.Kui , siis iga korral, siis on joon kumer vahemikus d. Joone käänupunkti definitsioon Punkti, mis eraldab pideva joone kumerat osa nõgusast, nimetatakse selle joone käänupunktiks.
Kuid nad väidavad, et nad erinevad teisest küljest. Maxwell House maitseb Chase'ile samamoodi nagu alati, Sanbornile aga mitte. Kuid kas me võime võtta nende väi- teid puhta kullana? Kas me peame? Kas ei võiks üks nendest või mõlemad lihtsalt eksida? Kas ei või nende olukord olla olulisel määral sama ja nende arvamuste näilik lahknemine seisneda rohkem väljenduslaadi erinevuses kui kogemuslikus või psühholoogilises seisundis? Kuna nad mõlemad esitavad väiteid, mis sõltuvad nende mälu usaldatavusest, siis kas on olemas mingi viis selle usal- datavuse kontrollimiseks? Ma ei toonud näitesse sisse kaht tegelast mitte sellepärast, et luua isikutevahelist võrdlusmomenti selle vahel, kuidas maitseb kohv Chase'ile ja kuidas ta maitseb Sanbornile, vaid [2672] et kõrvuti eksponeerida kahte poolust, mille vahel võivad ekselda isikusisesed kogemuslikud muutused.
seadusepärasustest ja objektide iseloomustustest. LISAKS: Eristusena võib tuua välja filosoofilise ja teadusliku teooria eripära. Filosoofiline teooria kätkeb endas pigem ideid, kirjeldusi, arusaamu, kuid neid pole võimalik otseselt tõestada. Ei hõlma empiirilist infot nagu teaduslik teooria. Samuti erinevad need ka induktiivse- deduktiivse lähenemise skaalal. Teooria definitsioone: · Sidus, ühtne rühm kontrollitud väiteid, mida üldiselt peetakse tõesteks ning mida saab kasutada printsiipidena, mille abil seletada ja ennustada fenomene. Näiteks: Einsteini relatiivsusteooria. · Teaduse või kunsti haru, mis tegeleb selle põhimõtete või meetoditega eristatuna selle praktikast. Näiteks muusikateooria. Metodoloogia · Metodoloogia on teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja uurimine · Teadus meetoditest
Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile. Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla sisulisi vasturääkivusi, meelevaldseid väiteid ja andmeid ning kahemõttelisust. Teadustöö edukus sõltub ka selle koostamise plaanipärasusest. Uurimistöö plaani (projekti) koostamine annab ettekujutuse planeeritava uurimistöö sisust ja võimalikust ajakasutusest. Uurimistöö kirjapanekul tuleb lähtuda terminoloogilisest ja arvutuste täpsusest. Töö ülesehitus ja teksti sõnastus peavad olema selgelt esitatud. Kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida ja kasutada samas tähenduses
on ideoloogiatel ka kognitiivne funktsioon grupi sotsiaalsete representatsioonide (hoiakud, teadmised) formeerimisel, kus jälgitakse kaudselt grupiga seotud sotsiaalseid tegevusi, s.h. ka oma liikmete teksti ning kõnet (van Dijk 1998) Ideoloogilisus kõnes ja kirjas n Ideoloogilisus tekstis väljendub selle kaudu, kuidas erinevad grupid kasutavad keelt kui üldmõistetavat ning kuidas teatud väiteid esitatakse kui üldkehtivaid. n Diskursiivsed praktikad on ideoloogilised niikaua, kui nad sisaldavad tähistusi, mis toetavad võimusuhete säilimist või restruktureerimist. n Ideoloogia võib väljenduda: n eksplitsiitselt, nt. teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu, n implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu. Ideoloogia ülesanded
notariaalne, laenu-, üüri- ja rendilepingud aga peavad olema kirjalikud. Siin tähendab lepinguvabadus seda, et pooled võivad kokku leppida tehingu rangemas vormis, näiteks sõlmida notariaalse jalgratta müügi lepingu. Kui lepingu kohustuslikku vormi ei järgita, on leping õigustühine. Kui aga inimene tahab kohtus väita, et ta ei pea lepingut täitma, sest tegemist on eksimuse, pettuse, sunni või raskete asjaolude kokkulangemisega, peab ta neid väiteid ka tõendama, ei piisa sellest, kui ta lihtsalt ütleb, et teda peteti või et ta eksis. Lepingute liigid Nagu juba öeldud, võivad lepingu pooled lepingu tingimustes üsna vabalt kokku leppida. Ühes lepingus võib olla mitme eri liiki lepingu tunnuseid. Õiguse arengus on aga hakatud eristama mõningaid kindlaid lepingutüüpe ning osasid neist on ka seadustega reguleeritud. Alljärnevalt kirjeldatakse lühidalt põhilisi lepingutüüpe.
Tehnoloogiline determinism jaguneb omakorda pehmeks determinismiks, mis käsitleb tehnoloogiate arengu ajalugu inimtegevuse ajaloona ning äärmuslikuks determinismiks, mis näeb tehnoloogiat muutumise ajendina. Eeltoodud tehnofiilia ja tehnofoobia on tegelikult samuti tehnoloogilise determinismi näited, sest nende kohaselt on muutuse aluseks tehnoloogia, sõltumata siis sellest, kas muutus on positiivne või negatiivne. Tehnoloogilis- deterministlikuks võib nimetada väiteid, mis ei pruugigi olla seotud infotehnoloogiate või uue ühiskonnakorraldusega. Näiteks on tehnoloogilisest determinismist võimalik rääkida ka seoses aruteluga trükikunsti leiutamise ümber, sest tihtipeale peetakse feodaalse TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon ühiskonnakorralduse kukutamist just trükikunsti leiutamise tagajärjeks. Sotsiaalne konstruktivism on alates tekkimisest (umbes 1980ndate keskpaik) ennast peamiselt kriitiliselt vastandanud tehnoloogilistele
pool Poolale) ning arvukalt teisi alasid. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid, välja arvatud NSV Liit, Poola ja Tśehhoslovakkia, rahu 8. septembril 1951 San Fanciscos. Nürnberg Esimese maailmasõja järel oli sõja vallapäästjaid karistatud vaid sümboolselt, nüüd võeti asi tõsiselt ette. 1945. aasta novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürmbergis kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Neid süüdistati kuritegudes inimsuse vastu, kohtualuste väiteid, et nad täitsid kõrgemalseisvate organite või isikute käske, ei arvestatud.Vastutus sõja vallapäästmise eest pandi seejuures eranditult Saksamaa juhtkonnale. Protsessil esitatud dokumendid MRP salaprotokolli ning Stalini rolli kohta Teise maailmasõja puhkemises lükati kõrvale. 1946. aasta oktoobris välja kuulutatud kohtuotsuses mõisteti 12 kohtualust surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse, neljale määrati tähtajaline vanglakaristus ja kaks mõisteti õigeks.
Millises ulatuses kasutavad pereliikmed oma koostöös ja vastastikuses tegevuses omavahelist arveteklaarimist ja piiranguid? Kas pereliikmed toovad esile tagasisidet ja reageerivad sellele soodsalt, või ei soodusta nad üldiselt tagasisidet ja probleemi lähemat uurimist? Kuidas pereliikmed suhtlemisel osalevad ja vastaspoolt kuulavad? Kas pereliikmed püüdlevad kokkukuuluvuse poole üksteise suhtes? Mil määral pereliikmed kasutavad õigustamatuid nõudeid ja hinnangulisi väiteid omavahelises koostegevuses? Kas pereliikmed käituvad üksteise suhtes solvaval moel mõningail puhkudel? Kui sageli kasutatakse diskvalifitseerivaid asjaolusid? 18. 2. Kuidas edastatakse tundmuslikke (afektiivseid) teateid perekonnas ja perekonna allsüsteemide raames? Mis tüüpi on emotsioonid, mida perekonna alasüsteemi raames esitatakse? Kas edastatakse ainult negatiivseid, ainult positiivseid või mõlemat tüüpi emotsioone? 18. 3
· tolmlejate ja juhuslike putukate · toitvam ja maitsvam hävimine · odavam ja säilib kauem · GMO tekitavad keskkonnale kahju Allikas: Bioloogia 9. klassile 2. osa, 2013, lk 55 2.1 Geneetiliselt muundatud toiduainete pooldajad Samas on ka palju väiteid, miks on GM taimed maailmas vajalikud või mis on nende positiivsed küljed. Näiteks on võimalik biotehnoloogiliste meetoditega parandada toidu kvaliteeti, näiteks pikendada viljade säilivusaega. Tuntud näide on McDonalds ja spetsiaalne kartulisort friikartulite ja kartulikrõpsude tootmiseks. Selles transgeenses kartulis on suurendatud tärklise sisaldust 30- 60% ning seetõttu on seal vähem vett, mida tuleks aurutamisel eemaldada. Tänu sellele, ei ima
Millises ulatuses kasutavad pereliikmed oma koostöös ja vastastikuses tegevuses omavahelist arveteklaarimist ja piiranguid? Kas pereliikmed toovad esile tagasisidet ja reageerivad sellele soodsalt, või ei soodusta nad üldiselt tagasisidet ja probleemi lähemat uurimist? Kuidas pereliikmed suhtlemisel osalevad ja vastaspoolt kuulavad? Kas pereliikmed püüdlevad kokkukuuluvuse poole üksteise suhtes? Mil määral pereliikmed kasutavad õigustamatuid nõudeid ja hinnangulisi väiteid omavahelises koostegevuses? Kas pereliikmed käituvad üksteise suhtes solvaval moel mõningail puhkudel? Kui sageli kasutatakse diskvalifitseerivaid asjaolusid? 18. 2. Kuidas edastatakse tundmuslikke (afektiivseid) teateid perekonnas ja perekonna allsüsteemide raames? Mis tüüpi on emotsioonid, mida perekonna alasüsteemi raames esitatakse? Kas edastatakse ainult negatiivseid, ainult positiivseid või mõlemat tüüpi emotsioone? 18. 3
seotakse autoritaarse õigusallikaga, seadusega. Ükskõik missugune tagajärje hindamine ei saa anda "seaduslikku" tõlgendust, s.o tõlgendust, mis esindab kehtivat õiguskorda. Väärtused ja hinnangud. Tõlgendamine on valimine kahe või rohkema võimaluse vahel, mis ei saa toimuda ainult objektiivsete kriteeriumide põhjal. Valikus mängivad kaasa väärtused ja hinnangud, mida annab tõlgendaja. Ta ei esita vaid väiteid, mis on tõesed või väärad, vaid seisukoha. Neli tähtsat juhtumit, millal väärtused ja hinnangud on tõlgenduse argumentideks: 1. kui tõlgenduses tuginetakse kahele või rohkemale õigusallikale, tuleb need asetada teatud tähtsusjärjekorda. Mõnedel juhtudel võib siin kasutada õigusteadlaste poolt vaikselt heakskiidetud eelisreegleid. Vahel võib see toimuda just mingi väärtussüsteemi alusel; 2. teleoloogiline argument on samuti hinnanguline
paremaks muuta ja kindlasti peab olema kõrge enesehinnang. Püüdsid elada looduselähedaselt. Nt DIOGENES elas tünnis, ei hoolitsenud enda eest. Neid salliti, sets nad ei kutsunud võitlema ühiskonna vastu. Skeptikud (kahtleja) Vaatleb, uurib ja jätab otsuse tegemata. Nende arvates tõde on olemas, kuid kättesaamatu, sest igale väitele võib esitada võrdväärse vastuväite. Eriti tuleb hoiduda väitmast midagi asjade olemise kohta, küll aga esitada väiteid nähtuste kohta. Tegemist ei ole koolkonnaga vaid mõtteviisiga. Oma suhtumist põhjendasid nad troopidega: 6 1.troop: erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt. 2.troop: erinevad inimesed tajuvad maailma erinevalt. 3.troop: meeleorganite andmed on erinevad (välimus). 4.troop: maailma tajumine sõltub meie seisundist. Stoikud (stoitsism) Eetika. Maailma muuta ei ole võimalik, sest kõik inimese elus on paratamatu
Pärast Teist maailmasõda üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1945- 1946 Pariisis toimunud rahukonverents arutas rahulepingute projekte võitjariikide ja Saksamaa Euroopa liitlaste vahel Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome vahel, mis 10 veebruaril 1947 alla kirjutati. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, hakati sisse nõudma reparatsioone. 6.7 Nürnbergi protsess 1945.a. novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürnbergis kohtumõistmist natslike kurjategijate üle, arvestamata väiteid, et nad täitsid kõrgemalseisvaid käske. Kohtuotsus kuulutati välja 1946.a. oktoobris. 6.8 Teise maailmasõja tagajärjed Sõda põhjustas seninägematuid kaotusi, hukkus ligi 60 miljonit inimest, võrreldes eelmiste sõdadega, suurenes järsult hukkunud tsiviilisikute arv. Sõda ei toonud ka õiglast maailamakorda, liberaalne lääne demokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle, kuid ei saanud vastu kommunistliku diktatuuri kasvule.
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
Nimelt ei soovinud senised võimukandjad oma tõekspidamisi muuta, sest just sellised tõekspidamised olid nad sinna paigutanud ja püüdsid kartuses teadmatuse ees selliseid püüdeid takistada tihti ka väga ekstreemsetel viisidel. Selliseid viise kujutati ka eeskujuna järgnevatele teisitimõtlejatele. Üheks uuenduslikuks teadlaseks, eriti täheteaduse vallas oli Galileo Galilei (1564-1642), kes oli haritud mees ja lükkas ümber palju väiteid. Selline drastiline uute teooriate lagedale toomine tõi talle isegi inkvisitsioonikohtu kaela. Surmanuhtlusest päästis ta ainult oma vaadetest loobumine, mida ta ka tegi, kuigi ääretult vastumeelselt. Üheks 17. saj kuulsamaks füüsikuks ja astronoomiks on peetud Isaac Newtoni (1643-1727), kes leiutas peegelteleskoobi ja avastas selle kaasabiga valgusspektri. Newton jõudis ka järeldusele, et planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilisi trajektoore.
Eesti riikluse järjepidevus olevat 1940.aasta juunis jäädavalt katkenud sellepärast, et 21.juunil vabastas president Päts Eesti seaduste kohaselt ja presidendi eriõiguse alusel ametist prof.Uluotsa valitsuse ja määras selle asemele dr VaresBarbaruse valitsuse. Uluotsast olevat saanud ekspeaminister ja nii polevat temast lähtuv Tiefi valitsus ja Eesti valitsused eksiilis kunagi saanud riigi juriidilist järjepidevust kanda. Seda on väitnud üsna paljud. Paari TÜ juristi väiteid õigustab ehk asjaolu, et Eesti taasvabanemise eel polnud 1940.a sündmustik veel piisaval määral selgunud ning puudus ülevaade lääne demokraatlike juristide käsitlustest. J.Uluotsa valitsuse ametistvabastamisele juriidilise hinnangu andmisel tuleb eristada rahvusvahelise õiguse ja siseõiguse vaatenurka. Tähtsam on siin muidugi rahvusvaheline õigus, sest riigi järjepidevus ja selle säilimine on rahvusvahelise õiguse küsimus. Autoriteetseim
Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool · Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes · Mida saab teha vägistamisohver Sisukord Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega, ka need, kus mees hakkab hiljem naise vastu kasutama...
kriteeriumi, mille alusel seda saaks põhjendatult väita. Tema ettepaneku kohaselt võiks teaduslikku teadmist mitte-teaduslikust (lisaks muudele vajalikele tunnustele) otsustavalt eristada teadusliku teadmise põhimõtteline empiiriline kummutatavus ehk falsifitseeritavus. Et üks õpetus võiks pretendeerida teaduslikkusele, peaks sel olema niisugune loogiline struktuur, et tema falsifitseerimine oleks võimalik. Loogilisest küljest kujutab teaduslik teadmine endast kogumit üldiseid väiteid. Ütleme näiteks, et meil on teooria, mis koosneb ühest väitest: “Kõik tiigrid on vöödilised”. Sõna “kõik” osutabki, et tegemist on üldise väitega kõigi antud liiki kuuluvate juhtumite kohta. Seda väidet saab nüüd ümber kujundada loogiliselt ekvivalentseks lauseks: “Pole tõsi, et leidub mittevöödilisi tiigreid”. Selle loogilise teisendusega on osutatud võimalikele faktidele, mille olemasolu antud teooria eitab. Kui aga empiiriline uurimus suudaks tuvastada
Meeltega tajutavad omadused on redutseeritavad kehasid moodustavate aatomite erinevatele kujudele ja liikumisviisidele. Kõik eelpool kirjeldatu on Epikuros pärandanud varasematelt atomistidelt. Tema enda panuseks on siinjuures püüe anda igale teesile oma kanoonikast lähtuv tõestus, s.t. näidata iga väite puhul, et vastupidine eeldus viib vastuollu kas vaadeldavate, taju poolt tõendatud faktidega või mõtlemise võimalikkustega. Enamus väiteid on põhjendatud viitega tajule: et mitte miski ei teki eimiskist ega hävi eimiskiks; et on olemas kehad ja tühjus; et peavad olema aatomid, mis omavad palju erinevaid kujusid. Kõiksuse muutumatuse ja lõpmatuse tõestused toetuvad mõistele kõiksusest kui kõigi esemete kogust, väljaspool mida ei saa definitsiooni kohaselt midagi olla. Ontoloogiline tees, et kõik, mis on, on kas keha, tühjus või nende
· Tõde ja vale vaheldumisi · Defineerimata mõistete kasutamine · Varjatud väited 4.3. Muud mõjustamisvõtted · Metafoorid, võrdlused, vastandused · Paradoksid, üllatused · Sõnamängud · Tsitaadid · Lendsõnad, lendlaused · Alg- ja lõppriim, rütm · Arvumaagia Artiklis "Tallinna abilinnapea tõrjub pistisejutte" on peategelane ise algatanud enda suhtes juurdluse, kummutamaks väiteid justkui oleks ta mingite teenete eest saanud kinkekaarte. Sellise käitumisega teenib abilinnapea kindlasti plusspunkte, sest kui tal oleks midagi varjata, siis ei paluks ta kapol juhtumit uurida. Eesti Ekspressi ajakirjanikel olevat aga hoopis muud andmed ja tundub, et poliitik on sildistatud. Artikkel "Muudatus ei kärpinud SMS-laenu intresse" viskab taaskord kivi valitsuse kapsaaeda, näidates suutmatust kiirlaenuandjatega võitlemises. Rumalad inimesed,
ongi see avar alus, mille kõrget taset taotlegugi haridus- ja kultuurpolitika. Tõelist, elulist haridust ja rahvuslikku kultuuri maale, kultuuri kandepind avaramaks! * Lõpetades need katkendlikud pooltoored mõttevisandid, möönan, et esitatu on veel kaugel, võib-olla vägagi kaugel selle tõe fikseerimisest, mis on tulemas üleelatava murdeaja järel; samuti ka, et esitatus leidub vast liialdatud üldistamisi, teenimatuid teravusi ja kindlasti küllalt väiteid, mis pole ammugi uued. Kuid ühtlasi olen veendunud, et senine enam ei kõlba, et vajame hädasti selget, sisukat rahvuslikku ideoloogiat ja senisest märksa tihedamat sidet maaga. On paratamatu meie senises inertses mõttekäigus ümberorienteerumine, elu sunnib selle pääle. See ei ole kerge, — harjunud mõttetrafaretist kõrvale a s t u m i ne, kuid see kivinenud trafarett on meid viinud ummikuni, peaaegu kodusõjani, äär- miselt kahtlase rahvusliku eksperimendini
d) õlireostused Prantsusmaal, Hispaanias; e) usulis-etnilised konfliktid Rahvastiku kasv: (1970 – 3,7 miljardit, 1995 -5,7 ja 2007- 6,3 miljardit);Stabiliseerumine toimub, kui rahvastiku arv on 2-3 korda kõrgem. Sellega seoses on kasvanud energia kasutamine nn. kommertsiaalse energia kasutamine. 1970 a. 5 miljardit t õli, 1995 8 miljardit t õli. Ühe elaniku kohta. Arenenud riikide elanikkond kasutab üle 50% energiast moodustades 15% maa elenikkonnast. Erinevaid väiteid (90.ndad aastad) Nafta ja gaasivarud ei ole vähenenud (J.Kiili) Energiatarbimist seondatakse enam keskkonnanähtustega (happevihmad, kliimamuutused) Muutused on toimunud energiaallikate struktuuris (enam kasutatakse puhtaid maagaasi ja elektrit). Vähem kasutatakse saastavaid kivisütt, pruunsütt, põlevkivi. Püsivalt odava nafta ajad on möödas, (Saksa panga eksperdid) Alternatiivid on biokütuste ja vesinikuenergia kasutamine. H- tootmine eeldab elektrienergia olemasolu
et isik alati töötleb mõjuvat teavet aktiivselt ja aktiivselt leiab ka vastuargumente hoiakute moodustamist ja muutusi käsitletakse kui verbaalseid protsesse (kuid on ka tajuhoiakud ning toimingulised hoiakud) ootuste ja hoiakute loomine ja muutumine käib toote omaduste suhtes (kuid on ka hoiak reklaamiteatesse ja imagosse) katsed, mis on olnud nende mudelite aluseks, on enamasti olnud sellised, kus registreeritakse isiku üksikuid sõnalisi väiteid tema jaoks olulistel reklaamitavaga seotud teemadel. - ahelmudelites jäävad välja paljud tegelikult olulised mõjud ja protsessid; päevakorda tõusid (1) täielikuma teguriteloendi koostamine ja vastavate mõjude uurimine, ning (2) mudelite muutumine küberneetilisteks (mittelineaarsed mõjud, tagasisidestused ja paralleelsed toimekanalid jms) + eksperimentaalne lähenemine - peale suure osalusmääraga töötlussituatsiooni käsitletakse ka nõrga
Nt: Esmamulje on mõjus. Tuttava inimese puhul kujundavad hinnangut viimased andmed. Haloefekt tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. Jaguneb positiivseks ja negatiivseks. Positiivne Nähakse ainult positiivset külge, negatiivseid omadusi alahinnatakse ning alati leitakse enda õigustuseks väiteid, et keegi teine süüdi. Oma vigu ei märgata. Negatiivne - Võimendub tendentslikult halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Seostub musta lamba või valge varese fenomen. 20. Mis on stereotüüp, projektsioon, kausaalne atributsioon ja selle viga? Too näide. Stereotüüp - Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ja seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikud jooned. Kõige ennatlikum viis inimese üle otsustamiseks.
asitõend; Vormi järgi: suulised – tunnistaja ütlus , dokumentaalsed tõendid ja asitõendid; Tajumise järgi: algsed ja tuletatud; Teabe seose järgi: otsesed ja kaudsed; Tõendamise ese – need asjaolud või asjaolude puudumine, mille olemasolu soovitakse protsessi käigus tuvastada. Tõendamiskoormus tähendab seda, et kumbki pool peab tõendama oma väiteid. See eeldab poolte aktiivsust. Tõendamiskoormuse selgitamine pooltele on kohtu kohustus. Juhul, kui kohus kvalifitseerib õigussuhte pooltest erinevalt, võib see muuta ka tõendamiskoormust. Tõendamiskoormuse selgitamata jätmisel võib tegemist olla üllatusliku kohtuotsusega. Tõenduslik presumptsioon on teatud asjaolude esinemise eeldamine, kui teised asjaolud on tõendatud. 13. tõendamisest vabastamise alused Tõendada ei ole vaja asjaolusid, mida kohus loeb üldtuntuks
Apeiron on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge. Anaximenes peab ürgaineks õhku, millest kõik muu tekib. Kõiksust nimetab kosmoseks. Demokritos leidis, et alge koosneb lõpututest pisiosadest aatomitest, mis kombineeruvad ja annavad aluse erinevatele nähtustele. Herakleitos peab maailma algeks ürgtuld, mis põleb ja kustub korrapäraselt. Wittgenstein püüab leida piirid, millest rääkida. Ta on veendunud, et meie keelel on piirid. Me moodusutame keele abil väiteid tegelikkuse kohta, mida kogemuste abil saab tõestada või ümber lükata. Kõike, mida saab üldse mõelda, saab mõelda selgesti, ja kõike, mida saab öelda, saab öelda selgesti. Filosoofia ülesanne ongi kõneleda selgesti. Wittgenstein leidis, et seni ei ole filosoofia öelnud peaaegu et mitte midagi. Keelel on otsene side maailmaga, keel näitab asju, mida ta otseselt ei ütle (nt väljas sajab lörtsi). Suuremalt jaolt on filosoofia püüdnud rääkida sellest, millest ei saa
Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks. Teadmise kontrollitavus: tavamõtlemine, et tihti ei ole arvamust võimalik tõestada ega kummutada. Teaduses on selge, mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele, sisaldades siiski ka kontrollimatuid väiteid.
1. Köitma vastuvõtja/tarbija tähelepanu 2. Identifitseerima reklaamisubjekti ja põhiteema 3. Sorteerima lugejaid/vaatajaid/kuulajaid selliselt, et reklaamil peatuvad need, kes on potentsiaalsed tarbijad, ning need, kes seda pole, libisevad reklaamist üle. 4. Äratama ja toetama reklaami vastuvõtja huvi pealkirja vastu 5. Looma soodsama mulje tootest ja/või tootjast/reklaamijast 6. Selgitama ja täpsustama väiteid, mis sisalduvad põhitekstis 7. Aitama lugejat/kuulajat/vaatajat veenda põhitekstis esitatud väidete tõesuses 8. Rõhutama toote unikaalseid omadusi 9. Tagama järjepidavust kampaanias osalevate erinevate reklaamide vahel ja mõnikord ka ettevõtte või institutsiooni erinevate kampaaniate vahel; selleks kasutatakse sama või võrreldavat visuaalset tehnikat kõigis reklaamides
“loomulikkuste” suhtes. 1.2.Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 1.3.Oma enese eelduste suhtes. See võib viia hukkamisteni: Sokrates–mõisteti surma Ateenlaste poolt 2. Filosoofia abstraheerib (eraldamine). Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA- l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid) aga ka väiteid, teooriad jms–nende varjatud eeldusi. See ei tähenda et filosoofid jõuavad samadele tulemustele. Nad kritiseerivad vastastikku üksteise analüüse. Analüüsitakse mõisteid ja teooriaid jne... Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? “naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus leidub naisi kes ei ole printsessid. Mida lisada, “kuninglikpäritolu”? - Seega, “naissus” ja “kuninglik
• Kõigi vaatleja kujutluste hulgas looduse kohta on erilisel kohal printsiibid. Füüsikaline printsiip (ld principium 'algus, alus') on looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. • On väga oluline mõista, et see, mida pidada printsiibiks ja mida mitte, on iga vaatleja vaba otsus. Aksioomid matemaatikas ja printsiibid füüsikas • Kuna matemaatika ei kirjelda otseselt loodust, siis võib selle teooriate aluseks võtta väiteid, mis ei nõua katselist tõestust, kuid on täielikus vastavuses meie igapäevase kogemusega. Matemaatiliste teooriate aluseks olevaid ilmselgeid ja tõestust mittevajavaid väiteid nimetatakse aksioomideks (kr aksioma 'kindel, vaieldamatu’). • Arv null on väikseim võimalik naturaalarv. • Läbi kahe erineva punkti saab tõmmata ainult ühe sirge. • Läbi sirgel mitte asuva punkti saab tõmmata ühe ja ainult ühe antud sirgega paralleelse sirge.
Sotsioloogilise teadvuse dimensioonid (motiivid): SKEPTILISUS, LUGUPIDAMATUS, SUHTELISUS, KOSMOPOLIITILISUS 1 ALAIN TOURAINE (1988) 1. Kõik sotsioloogilised uurimused, sõltumata sellest, missugusest teoreetilisest perspektiivist nad lähtuvad rõhutavad teadusliku teadmise spetsiifilist kvaliteeti võrreldes argiteadmistega. 2. Kõiki ühiskonda puudutavaid arvamusi, väiteid, seletusi ja tõlgendusi võib mõista kui sotsiaalsete suhete väljendust. 3. Sotsiaalsed suhted väljenduvad sotsiaalses tegevuses 4. Sotsiaalsete suhete tegelikule olemusele osutamine on sotsioloogia ülesanne. See on sotsioloogiline interventsioon ühiskonnaellu. 5. Sotsioloogia ülesanne on argimõtlemise kriitika ja osutamine sotsiaalsetele suhetele. 6. Sotsioloogia kui teaduse sekkumine ühiskonnaellu põhineb 3 kriteeriumil:
on mõistusele kättesaamatu. Kõik inimese probleemid hakkavad sellest, et oleme olemas ja see on kogemus. Heal juhul saab Ps. teadus nagu ajalugu, mis kirjeldab, aga kunagi ei tuleta neid üldkehtivast reeglist. Ps. ei saa ka teadust sellepärast, et seal ei saa kasutada matet. Ps. ei saa kunagi katselist teadust, sest ei saa kontrollida seda nähtust, mida uurib. Tänu Kantile kujuneb 19. saj. Selleks, et ta väiteid ümber lükata, kõige raskemaks osutub viimase ümberlükkamine. Teadusliku Ps. teke 19. saj. Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Galton 19. saj. Ps. tekkis inimese eristuslävedest. Saksa arst E. Weber uuris inimese raskuse eristamist. Eristusläved kuidas inimene eristab erinevate esemete omadusi, kui suur on eristuslävi. Weberi teadus eristuslävi pole muutuv, see on koguaeg sama.
Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks välja jõuda. Konkreetsed ülesanded on nö vahendid, teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse. Probleemi lahendamine eeldab teoreetiliselt või empiiriliselt kontrollitava hüpoteesi püstitamist. Hüpotees on teaduslik oletus, uurimuse jaoks on see testitav seisukoht. Hüpotees kujuneb välja kui üks (kõige tõenäolisem) probleemi võimalikke lahendusi. Hüpotees sisaldab tõestamata, oletuslikke väiteid, on loogiline konstruktsioon. Hüpotees tuleb uurijal endal välja mõelda. See on loominguline töö. Hüpoteesi on vaja, sest: · hüpotees annab uurimistegevusele kindla suuna; · hästi formuleeritud hüpotees väldib uurimistöös laialivalguvust; · hüpotees suunab uurija mõtet ning annab kindlamad raamid tööks vajaliku materjali kogumisele. Hea hüpotees on selline, mille vahendusel on võimalik teha teaduses samm (olgugi õige väike) edasi
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu
3 vene keele, aga räägivad seda teatud piirkondades soomeugriliku hääldusega. See soomeugrilik hääldus ongi see jälg. mõju avaldubki selles, et unustatud keel kõneleb ülevõetud keeles kaasa, oma aktsendiga. 19. Millisele teoreetilisele baasile tugineb arusaam kultuuri arengust? Teoreetilisele paradigmale, 19. sajandist. Erinevad teoreetikud on esitanud väiteid, üksteist toetades, üksteisest sõltudes, aga üksteisega põhilistes küsimustes üldse mitte sõltudes. Kõik põhinevad sellel vaatel: minevik on halvem, tulevik on parem. Areng on ühesuunaline. Kõigepealt: HEGEL- ,,Ajaloo filosoofias" räägib sellest, kuidas absoluutne idee järjest paremini ja täiuslikumalt avaldub meie ajaloolises elus. Kuidas elu muutub sellega seoses ratsionaalsemaks.
44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed? Sofistid, kes ei ole koolkond vaid rändõpetajad, seadsid üleandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema poliitika ja moraali küsimustest. Sofistide põhiliseks õpetuseks oli retoorika ehk kõnekunsti teooria. Retoorika oli vajalik selleks, et poliitikud saaksid veenvalt esineda rahvakoosolekutel ning kodanikud enda väiteid tõestada kohtuprotsessidel. Tuntumad kõnemehed olid: Lysias (u 459-380 eKr), kellelt säilinud 34 kõnet (,,Kaitsekõne Eratosthenese mõrva puhul"); Isokrates (436-338 eKr), kellelt on säilinud 21 kõnet (,,Panegüürika", ,,Rahu") ning kes rajas Ateenasse retoorikakooli. Demosthenes (384-322 eKr), kellelt on säilinud 61 kõnet (,,Kõned Philippose vastu"). 45. Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? Kuidas teda on seal kujutatud?
Tartu Kivilinna Gümnaasium Euroopa 16.--19.sajand referaat Tartu 2008 Sisukord · Sisukord................................................................................................ ...........................2 · Sissejuhatus.......................................................................................... ................................3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 4 Saksamaa ............................................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 8 Alaline a...
1. Fakt. 1. On 2. Järelikult väärtus. 2. Järelikult peaks. FLFI.02.003 Eetika alused 56. Milles tahtis G.E.Moore oma lahtise küsimuse argumendiga näidata? G.E. Moore tahtis öelda et eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Eetilised tunnused on teist liiki kui mitte-eetilised ja seega eu saa me eetilisi väiteid dedutseerida mitte-eetilistest säärasel moel, nagu lubaksid paljud hjuumlased (eetilised terminid on määratletavad mitte-eetiliste terminite kaudu). Ta tahab näidata, et mõistet hea ei saa määratleda. Lahtise küsimuse argument: 1. hea = df F (määratleme hea naturaalse omaduse F kaudu; nt Hea on nauding) 2. X on F 3. X on F, kuid kas X on hea? (Saame ikkagi küsida; nt Valu pakub mulle naudingut, kuid kas valu on hea?) 4. X on hea, kuid kas X on hea? (Saame tautoloogia) 5
võimaluse väga erinevate võimetega laste andekuse äratundmiseks. Renzulli skaalad on vabalt kättesaadavad ja kasutamiseks kõigile õpetajatele. Kõik 14 skaalat on üleval Tartu Ülikooli Teaduskooli uuringukeskkonnas järgmisel lingil: http://www.teaduskool.ut.ee/renzulli. Sellel veebilehel saab õpetaja virtuaalsel teel valida omaduse(d), mida ta õpilase juures hinnata soovib ning täita vastav küsimustik. Iga omaduse juures on õpilase iseloomustamiseks väiteid, mille puhul õpetaja annab hinnangu, kui tihti õpilane konkreetse omadusega seotud erinevaid käitumisi demonstreerib. Hinnang antakse vahemikus 1mitte kunagi kuni 6alati. Peale küsimustiku täitmist saab õpetaja tagasisidena teada, mil määral on põhjust oletada, et konkreetne laps on just selle omaduse osas keskmisest võimekam. (samas, 16.) Renzulli skaalasid kasutatakse ühe osana andekate tuvastamise protsessis. Skaalade autori Joseph Renzulli arvamuse kohaselt on skaalade
Õiguskatisesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes. Vrd. Teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileegid või eristaatus – nt diplomaadid, õiguskantsler, riigikoguliikmed. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne. Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid – nn “ärakuulamisõigus”. Informeerituse printsiip PS § 21 lg 1 „Igaühelt, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmisest.“ Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest. Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele. Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel. Teada õigust vaidlustada kinnipidamine. EIK on informeerimiskohustust
kogumit ümbritsevast tegelikkusest. Mõttelise konstruktsioonina T. vastandub praktikale, kuid samas on sellega tihedas ja orgaanilises ühtsuses (Babbie 2004) ♥ Tõeste teaduslike teadmiste vorm, mis annab ühtset ettekujutust ümbritseva tegelikkuse seadusepärasustest ja objektide iseloomustustest ♥ Teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. ♥ Teaduslike mõistete, väidete, mõtteliste eksperimentide ja tõestuste terviklik süsteem, mis kirjeldab ja seletab mingit tegelikkuse valdkonda; mis tahes mõtlemistulemuste terviklik loogiline süsteem, õpetus. MEETOD (kr.k.) – uurimise tee, tundmaõppimise viis) 1 Teadlik ja järjepidev eesmärgi saavutamise viis Looduse ja ühiskonna nähtuste tundmaõppimise ja uurimise viis eesmärgiga luua
suuremaid arve. 21 Aravakkide erakordselt suure suremuse põhjusteks võivad olla tapmine, raske sunnitöö, rängad karistused orjusele allumatuse eest ja orjastamisevastase vastupanu julm mahasurumine. Olid ka massilised enesetapud hispaanlastest isandate võimust vabanemiseks. 1540. aastateks olid aravakid arvatavasti välja surnud. On ka väiteid, et kuigi oma osa oli kindlasti põliselanike julmal kohtlemisel ning traditsiooniliste ühiskondade ja traditsioonilise tootmisviisi lõhkumisel, oli suures osas tegemist Vanast maailmast sisse toodud haigustega (rõuged, gripp, leetrid, tüüfus), sest põliselanikel puudus nende vastu immuunsus. 1530. aastaks oli kuld, mida tolleaegse kullapuisttehnoloogia abil oli võimalik kätte saada, otsas. Pilk pöörati Mehhiko ja Peruu poole. Piraadid ja istandused
Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks välja jõuda. Konkreetsed ülesanded on nö vahendid, teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse. Probleemi lahendamine eeldab teoreetiliselt või empiiriliselt kontrollitava hüpoteesi püstita- mist. Hüpotees on teaduslik oletus, uurimuse jaoks on see testitav seisukoht. Hüpotees kuju- neb välja kui üks (kõige tõenäolisem) probleemi võimalikke lahendusi. Hüpotees sisaldab tõestamata, oletuslikke väiteid, on loogiline konstruktsioon. Hüpotees tuleb uurijal endal välja mõelda. See on loominguline töö. Hüpoteesi on vaja, sest: hüpotees annab uurimistegevusele kindla suuna; hästi formuleeritud hüpotees väldib uurimistöös laialivalguvust; hüpotees suunab uurija mõtet ning annab kindlamad raamid tööks vajaliku materjali kogumisele. Hea hüpotees on selline, mille vahendusel on võimalik teha teaduses samm (olgugi õige väike) edasi
1. Fakt. 1. On 2. Järelikult väärtus. 2. Järelikult peaks. FLFI.02.003 Eetika alused 56. Milles tahtis G.E.Moore oma lahtise küsimuse argumendiga näidata? G.E. Moore tahtis öelda et eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Eetilised tunnused on teist liiki kui mitte-eetilised ja seega eu saa me eetilisi väiteid dedutseerida mitte-eetilistest säärasel moel, nagu lubaksid paljud hjuumlased (eetilised terminid on määratletavad mitte-eetiliste terminite kaudu). Ta tahab näidata, et mõistet hea ei saa määratleda. Lahtise küsimuse argument: 1. hea = df F (määratleme hea naturaalse omaduse F kaudu; nt Hea on nauding) 2. X on F 3. X on F, kuid kas X on hea? (Saame ikkagi küsida; nt Valu pakub mulle naudingut, kuid kas valu on hea?) 4. X on hea, kuid kas X on hea? (Saame tautoloogia) 5
on, et nõue rahuldataks, kostja soov on aga tõenäoliselt risti vastupidine. Võistlevuse printsiibi kaudu teostatakse tsiviilasja asjaolude igakülgse ja võimalikult täieliku väljaselgitamise eesmärki - hageja ülesanne on esitada kõik see, mis temale kasulik on ning haginõuet kinnitab; kostja peab aga peab esitama kõik selle, mis haginõuet ümber lükkaks. Kohtu roll on seevastu hinnata mõlema poole esitatud tõendeid ja väiteid ning lõpuks otsustada, kumma poole esitatud teda rohkem veenab. Samas ei saa öelda, et kohtu roll vaid sellega piirduks. Olgugi, et ühelt poolt on kohus hagimenetluses seotud poolte esitatud faktiliste asjaoludega, on kohus teiselt poolt ka kohustatud välja selgitama kõik asjas tähendust omavad asjaolud. Neid kahte vastandlikuna tunduvat normi tuleb mõista selliselt, et kohus peab ühelt poolt juhtima poolte tähelepanu asjaoludele, mis võivad kohtu arvates õiguslikust küljest asja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
