Georgi kuldmõõgaga “Vapruse eest”. 1917. aasta lõpus kutsuti Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks, kuhu kogunes umbes 50 000 sõdurit ja 1000 ohvitseri. Laidoner, olles poliitik ja luureohvitserina harjunud delikaatsete probleemidega, oli mees omal kohal. Koos poliitiliste liidrite ja oma lähemate kaasteenijatega töötas Laidoner välja tol hetkel ainuõige strateegia. Viimse võimaluseni püüti vältida relvakokkupõrkeid enamlaste ja Vene armeega. Ühteaegu valmistuti hetkeks, mil saksa väed alustavad pealetungi, et siis interreegnumit kasutades võim üle võtta ja kuulutada välja Eesti Vabariik. Nagu teada, õnnestus see tal täielikult. Saksa vägede tulekuga lahkus Laidoner Petrogradi. Põhjuseks oli asjaolu, et sakslased arreteerisid kõik nende haardeulatusesse jäänud Vene luureohvitserid. Petrogradis viibides täitis mitmesuguseid keerulisi ülesandeid
Minule jätab Mõskin korraga sümpaatse ja vastaka tunde. Mulle meeldivad head ja südamlikud inimesed, kuid vürst oli seda kõike liiga palju. Aglaja Jepatsin Lizaveeta Prokofjevna ja kindral Jepatsini noorim tütar. Mõskin ütles ta kohta: "Peaaegu nagu Nastasja Filippovna, kuigi hoopis teist laadi!" Nagu ma kirjandis ütlesin oli Aglaja hoopis teistsugune sisemiselt kui seda väliselt välja näitas. Ta on vastuoluline isiksus, sest ta varjas oma tundeid viimse hetkeni. Ma isiklikult ei saa aru, miks ta läks koos Mõskiniga Nastasja juurde... Kui Mõskin oli andnud talle lubaduse, et abiellub Aglajaga, siis milleks puhuda üles veel mingit mulli- selle tõttu ta vürsti kaotas ka. Aglaja tahtis olla väga karm ja külm, kuid tegelikult oli sügavatundeline ja õrn. Ta tegi teravaid märkusi ja iroonitses palju. Talle meeldis kritiseerida omale kalleid inimesi. Kahjuks või õnneks, aga ma ei saa aru, miks peaks tegelikult nii hea inimene oma tõelist
sansse. Tänu erakordsele vanalinnale ning rohelisele loodusele on turism alati toonud olulisi summasid riigikassasse, tõenäoliselt õitseb turismindus ka tulevikus. Vale on jääda soojaks saanud kohale istuma, tuleks rõhuda arengule, seeläbi leida uusi võimalusi turistide meelitamiseks Soome lahe lõunarannikule. Pooled maailma jõukamate ja vaesemate riikide erinevustest sõltuvad kahest asjaolust, millest üks on meresadamate lähedus. Viimse punktiga probleeme ei ole. Möödalaskmiseks on potentsiaalsete sadamalähiste piirkondade ebarakenduslik kasutus. Tallinna reisisadam asub suurepärases kohas, mida ei tohiks ümbritseda erastatud, vaid munitsipaalmaa. Erafirmade poolt ehitatud rikkurite kortermajad ja ignorantsuse ning ülbuse segust pasundavad keskused samuti mitte. Soodustamaks majandusintegratsiooni tuleb ressursid panna kaubasadamate rahvusvahelise konkurentsivõime alla
4. D-päeva (teisisõnu Normandia dessant) kavandamist alustatu juba 3 aastat enne selle toimumist. Üks raskemaid probleeme oli maabumiskoha valik. Operatsiooni juhtis Dwight D. Eisenhower, kes võttis kogu operatsiooni vastutuse enda peale. Valikutena tulid kõne alla Biskaia lahe rannik, Bretagne’I põhjarannik, Normandia, Pas de Calais’ (kus Hitler ise rünnakut ootas) ja Hollandi ning Belgia rannik. Rünnakuks valiti siiski Normandia rannik, mida sakslased ei uskunud viimse hetkeni, pidades seda pettemanöövriks. Teine problem oli maabumispäeva valik, kuna Inglise kanali rannikul on tugevad tõusud ja mõõnad, viimast vajati aga maabumiseks, mil rannikuäärne merepõhi koos sinna sakslaste ehitatud dessandi tõketega paljastub, samuti pidi mõõn olema varahommikune, et dessandi esimese laine maabumiseks jääb pikk suvepäev.Algselt planeesid Eisenhoweri staap dessandi alguse päevaks 5. Juunit, kuid tormisuse tõttu lükati toimumisaeg 6.
sakramenti Piiskop – kõrgem kirikutegelane, kes kinnitab preestreid ametisse, peab missat, ristib ja laulatab, teenib armulaual, jagab viimast sakramenti Kardinal – piiskopkonna tähtis vaimulik; nende seast valitakse uus paavst Paavst – kiriku pea, katoliku usu juht Pärispatt – kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud Puhastustuli – Taeva ja põrgu vaheline protsess, kus surnute hingedel, kes ei lähe otse ei taevasse ega põrgusse, tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani. Bulla – paavsti ametlik seisukoht Legaat – paavsti volitatud esindaja, kes ajab paavsti nimel asju teistes maades (nagu välisminister) Kuuria – paavsti õukond, kujunes kirikuelu keskvalitsuseks Benediktiinid – musta rüü, oluline on haridus, nende kloostrid kujunesid vaimuelu keskusteks Tsistertslased – valge rüü, tuntuim esindaja St. Bernard, range kloostrielu, askees inimvõimete piirini, piiridele, ääremaale suunatus, kloostrid ja alad pühendati Neitsi
o Prantsusmaa o Valminud enne 1194. a. tulekahjut Apostlite teod o Reljeef Véxelay Madeleine´i kiriku portaali viiluväljal (nn. tümpanonil) o Prantsusmaa, 12. sajand Müstiline Veski o Véselay Madeleine´i kiriku kapiteel. o Prantsusmaa, 12. sajand Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar. Kullatud pronks Kristus Autuni katedraali portaali tümpanonil. o Prantsusmaa, 12. sajand Skulptuurides oli kõige populaarsem Viimse kohtupäeva stseen. Reljeefidel ei kujutatud igapäevast elu Paraciisist väljaajamine o Fragment Hildesheimi toomkiriku pronksukselt. o Saksamaa, 11. sajandi algus Ornamentika kaunistas sageli kirikuid, oli abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad erinevad geomeetrilised motiivid ning tundmatuseni ümberkujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis aga mõjuvad väga meeldivalt. Loodi arvukalt seinamaale Endiselt õitseb miniatuurmaal
Kaugete maade kunst Islami kunst Tunnuseid: pole pilti ehk inimeste, loomade kujutamine keelatud (usk keelab kujutada; eriti jumalat); moseed (pühamud) ja minaretid; kuld või keraamika on kuplite katteks; ornament viimse piirini viidud; ehitistel kaare ja sirge vahel üles ulatuv jõnks; postid peenikesed ja kahekaupa; kõikjal keerlised matemaatilised mustrid; sinine glasuur ja kuld; koraani lugemisalus Fakte: Kaljukuppel kaljul, kus Aabraham püüdis ohverdada Isakit. Mihrab seina peal olev ehitus mosees (sopistunud uks, mis tegelikult lahti ei käi). Alhambra Granda (Hispaania) kuulsaim ehitis; sellega püüti luua paradiisi maa peal; kuulsaim koht Lõvide õu. Minaretid nõelteravad tornid. Tadz Mahal kuigi asub Indias, on tegemist Islami kunstiga Aafrika kunst Tunnused: dekoratiivsed; lapselikud; nagu Picasso näeb välja. India kunst Tunnused: pa...
Toora on juutidele Jumala and, ent ka suhtlusvahend Jumalaga. Talmud on Toora juurde kuuluv pärimus ja kommentaarid (seletused ja juhised eri olukordadeks). Talmud kujunes välja 5. saj pkr. Õpetus 1. Tingimusteta monoteism JHWH (Jahve) on ainus Jumal. Jumala nime ei nimetata kunagi, vaid öeldakse Issand (Adonai). Jumal on Looja ja kõigeväeline. Inimese ja Jumala vahel on isiklik suhe. Igaüks vastutab oma tegude eest ise kuni viimse kohtupäevani. 2. Jumal valis juudid oma rahvaks, kellele andis ilmutuse. Juutide kaudu avaldab Jumal oma tahet esmajoones eetilisi väärtusi kogu maailmale. Religioosset misjonitööd ei tehta. 3. Jumal on õiglane kohtunik ja halastav isa. Inimene peab täitma oma kohustusi Jumala ja kaasinimeste ees. Inimene sai elu Jamalalt ja vastutab selle pärast Jumala ees. Inimesel on vaba tahe. Tegude eest tasutakse pärast surma. 4
põllumajanduses. Tööle asusid naised ja noorukid. Suured piirkonnad sattusid sõja tallermaaks, kus hävines praktiliselt kõik. Põletati külad ja hävitati isegi põllud. LÄÄNERINNE. 1915. a. detsembris asus Saksa väejuhatus ettevalmistusi tegema suurlahinguks Verduni /verdö:n/ all. Et vältida sõja edasist venitamist, seadis väejuhatus eesmärgiks lasta vaenlane verest tühjaks, s.o. hävitada armeed. Rünnakuteks valitigi niisugune koht, mida prantslased kaitseksid viimse meheni. Verduni kindlus oli koht, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni kindluse kaitset organiseeris kindral H. P. Petain /petä:n/. Lahing kestis 10 kuud - 21. II - 18. XII 1916. See oli sõjaajaloo üks verisemaid lahinguid, kus nn. sõja "hakklihamasinas" jahvatati prantslaste 95 diviisist läbi 65 ja sakslaste 125-st 50. Kokku langes ligi miljon meest, kuid prantslased pidasid vastu. Paralleelselt Verduni lahinguga toimus Somme'i /som/ lahing, mis oli samuti äge ja
Esinedes muutus Niccolo alati imelikult tõsiseks ja pidulikuks. Juba lapsepõlvest saadik kannatas suur maestro närvihaigust, mis tema õrna ja üleliiga ärksat loomust ussi kombel näris. Ta käis kõik Euroopa kliimad läbi, ent ei suutnud haigusest vabaneda. Tiisikus, mis teda ju ammust saadik vaevas, läks Nizzas väga ägedaks. Viimasel õhtul näis ta rahulikum olevat kui muidu, ta tõmbas vaevaga viiuli kätte ja saatis selle viimsete toonidega oma viimse hingetõmbuse taeva poole- Paganini suri 27. mail 1840. a. MUUSIKA Eesriie avanes ning lavale astus kuivetunud pikk mees, riietatud musta vanamoodi saterkuube, maani ulatuvasse mustadesse pükstesse mis liikmete ümber lohakil, nagu mõne skeleti ümber seisivad. Pikad ja käharas mustad juuksed ning põskhabe, nägu pikergune, kõhn ja kahvatanud, nina kongis ja suur. Käevarred pikad, käed kuivetunud ja lumivalged. Viiul kaenlas. Seisatab hetkeks
Juut seletas, et sama küsimus on ka kolme usuga, kuna iga rahvas arvab, et ta on saanud oma pärandi ja oma õige seaduse, mille käskusid tuleb tal täita, missugune usk aga tõeline on, see küsimus on lahtine nagu küsimus kolmest sõrmusest. Saladin nägi, kuidas juut suudab osavalt lõksu vältida, ja rääkis talle asja ära. Juut lubas aga Saladinile laenata nii suure raha summa, kui tollel vaja, ning Saladin maksis kõik viimse sendini tagasi. Hiljem said neist kahes väga head sõbrad.
Eriti skulptuur, kus suurema loomutruuduse saavutamiseks pandi pühakujudele selga riided ning näole klaaspärlitest pisarad. Madalmaades, varem ühtse terviku moodustanud, arenesid nüüd poliitika kui ka kunst 17. sajandist alates erinevalt. Katoliikliku Hispaania võimu alla jäänud Flandrias (tänapäeva Belgia) õitses suurejooneline ja rikkalik barokk- kunst. Keerukad poosid väljendasid hoogsat liikumist, kirglikku võitlust ja tundepaatost. Maalis pidi seega kõik olema äärmuslik, viimse võimaluseni pingestatud see oli ideaal, mida katoliitlikud ideoloogid nõudsid kunstilt. Flaami kunst elas ilmselt Hispaania mõjul täiel sõõmul kaasa ajastu vaimuga. Kuulsaim Flandria maalikunstnik ja tuntumaid barokk- kunsti esindajaid üldse on Peter Paul Rubens (1577- 1640). Tema enamasti suuremõõtmelistel maalidel on näha barokse maalikunsti kõige iseloomulikumad jooned: hoogne liikumine, rahutud poosid ning tugevad ja erksad värvid. Hollandis oli barokk-
Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Õhtusöömaaeg Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad ning nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament)
SOKRATES · Oli vana-kreeka filosoof, kelle kohta pärinevad andmed tema õpilaselt Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. · Sokrates ise ei kirjutanud kunagi ühtegi teost. · Sokrates oli pigem elufilosoof ja filosoof oma elus kui teoreetik. · ei arendanud mingit süsteemset õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. · viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. · tähtis on õppida iseennast tundma. 1.1. Sokraatiline meetod Filosoof kasutas kaaslastega vesteldes järgmiseid meetodeid: · IROONIA ,MAIEUTIKA, MÄÄRATLUSE OTSIMINE,INDUKTSIOON 1.2. Sokrates filosoofi musternäidisena · filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspäraste põhjendusteta. · vankumatu järjekindlus. oluliseks oma seisukohtade väljaarendatust. · teadmine peitub inimeses eneses
Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati punkreid. Marne´i lahing- 1914- Prantsuse armee pani saksa väed seisma. Algas positsioonisõda. Ypres´i- 1915 Sakslased kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Verdun- 1916 Sakslased valisid sellise koha, mida Prantsuse väed oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi ja neil ei õnnestunud prantslasi murda. Somme´i- 1916 Inglise-Prantsuse väed üritasid tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esmakordselt kasutusele tankid. Selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele. Jüüti- 1916- inglased-sakslased, Tegelik võit jäi pigem inglastele, sest edaspidi ei julgenud Saksa laevastik oma baasidest välja tulla.
Olen kuulnud, et välismaalased kirjeldavad eestlasi kui tüüpilisi rahulikke põhjamaalasi, kes on käitumise poolest pigem tagasihoidlikud kui silmatorkavad. Ühest küljest on neil õigus. Meile on loomuomane olla vaikne ja alandlik, kuid seda ainult siis, kui olukord seda nõuab. Tegelikult oleme me jonnakad ja konarliku natuuriga. Tammsaare suudab oma teoses ,,Tõde ja õigus" eestlase tõelise olemuse hästi ära tabada. Üleaedsetel on tarvis viimse hingetõmbeni vägikaigast vedada. Mõlemad ajasid jonnakalt taga oma tõde ja õigust. Vahel samastan end nende meestega, sest ka mina võin jonnida ja oma õigust taga ajada pikka aega. Üldiselt ongi eestlastele kombeks uskuda, et neil on alati õigus ja seda isegi siis, kui nad teavad, et neil tegelikult pole. Ühelt poolt võib ju mõelda, et selline jäärapäisus ei ole eestluse püsimajäämise koha pealt oluline ja pigem pärsib seda, ent tegelikult on küll
Pärimisele lähevad ka mitmesugused nõudeõigused ja kohustused, mis tulenevad lepingutest või lepinguvälistest kohustustest. Pärida ei saa selliseid pärandajale kuulunud õigusi ja kohustusi, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Näiteks õigus saada alimente, perekonnasuhetest tulenevad õigused ja kohustused, poliitilised õigused jne. Pärija - isik, kes on nimetatud pärijana seaduses või pärandaja viimse tahte avalduses (testamendis või pärimislepingus) on potentsiaalne pärija. Tema pärimisõigus selgub alles pärast pärandi avanemist. Alles siis selgub, kellel on õigus pärida, s.o õigus pärand vastu võtta, see vast võtmata jätta või pärandist loobuda. Alles pärandi vastuvõtmisega tekib pärija, kellele on pärandaja õigused ja kohustused üle läinud. Pärandvara jääb
sündmustikke. On teada, et romaani kirikutes kasutati ka olnud isiksus. Kristlus kuulutab iga inimese jumalast seinamaalinguid, kuid need ei ole säilinud. põlvnevaks, seega ka jumala ees võrdseks (kas aga ka jumala IV gooti kunst võrreldav melismaatilise stiiliga muusikas orjaks, keda ta peab kartma ja kelle ees viimse kohtupäeva (kaunistatud) ning luules keerulise sonetivormiga. See kunstistiil hirmus värisema?). kehastab keskaja lõppu sündis Põhja-Prantsusmaal 12.saj ning 6. Koolisüsteemi väljakujunemine see jagunes seitsmeks valitses erinevates kultuurivaldkondades u 16.sajandini (Itaalias vabakunstiks, mis liigitusid triviumi ja quadriviumi ning sündis uus, renessansikunst hoopis varem, 14.saj)
Sõnasta teose peamõte. Jumaliku sädemega leitud pealkiri «Paigallend» - tähendab, et paigal küll, aga ikkagi lend; soovi korral ka vastupidi see ühendab Ullo Paeranna saatuse teose teise plaaniga. Sest Krossile armsaks saanud kombel (markantseimaks näiteks «Professor Martensi ärasõit» ja «Tabamatus») on peategelasel teadagi teisik. Seekord ei kuulu ta üldsegi inimkonna esindajate hulka. Paerand ja Estland on kaksikvennad kuni viimse veretilgani, nii et Ullo isalgi tuleb ümber kehastuda Euroopaks (keda romaani väga jõulistel lõpulehekülgedel omakorda kehastab Churchill) ja ühe perekonna lahutuseloost saab ühe väikeriigi reetmise lugu. Niisiis, Euroopa kui rongaisa ja Eesti kui mahajäetud imelaps. Selline on tugevasti lihtsustades ja mõnevõrra vulgariseerides teose sümboolne plaan.
Derren Browni katse käigus , mis oli täpne koopia esialgsele katsele, oli see protsent üle viiekümne. Suur osa nendest inimestest läks selle testiga lõpuni välja lihtsalt selle pärast , et valge kitliga doktorihärra ütles nii. See on pilt katse läbiviimisest , mis moodi asetses katses õpilane ja õpetaja ning doktor. Kommentaarid Siret Sulaoja õpin kehakultuuri Minu arust oli see omapärane katse. Tean, et inimesed on valmis minema viimse piirini , et midagi korda saata, aga siin videos olnud inimesed osad neist ei teinud väljagi, et inimene karjub teispool seina. Nad olid julmad ja ei kõhelnud üldse. Kuulsaid ainult seda mida doktor ütles, et katse on vaja edukalt lõpetada. Osa katsealustest olid samas kohusetundlikud katse sooritamise suhtes , aga ka näitasid välja hoolivust. Küsisid kas ikka õpilast kehastanud inimene ellu jääb. Päris üllatav oli see tulemus , et ligi 50 % inimestest läheb lõpuni või siis
Varauusaeg: Eesti kaart oli tunduvalt muutunud. Jagatud piirkondadeks.Puudus keskvõim. Tugevad naabrid:Taani,Rootsi,Poola liitis Leedu,Venemaa.Liivi sõja ajend:Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul.Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine-st.nõudmised õigupärased. Maksu(hõbemark iga inimese kohta aastas)kokkukogumiseks ei tehtud midagi.Sõja algus:1558.jaan.Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale.Rüüstasid neid.Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta,kuid raha ei sadud kokku.1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale.Teine pealetung Tartule.Narvas suured tulekahjud.Taanduti Narva kindlusesse.Tartu kaupmehed alistuvad samuti.Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused.Otsitakse abiväge välismaalt.Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega.Saaremaa Taani kuningale(ostis Saaremaa ära).1559 pooleks aastaks vaherahu.Välisabi otsimine oli aktiivne.Liivi ordu viimased võitlused:1560 Liivi ordu viimane välila...
ROMANTISM Sotsiaal- poliitilised muutused Euroopas 19.sajandil Vana Euroopa lõppu tähistav Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1799) vapustas valitsevat sotsiaalset ning poliitilist süsteemi. Monarhia langemise, vabariigi kehtestamise (1792), Napoleoni sõdade ja Viini kongressi (1814-1815) järel muutus Euroopa poliitiline kaart. 1830. aastate tööstusliku pöörde käigus mindi üle vabrikutoomisele, arendati masinaehitust, rajati raudteid. Kujunes välja töösturite ning palgatööliste kiht. Rasked töötingimused põhjustasid tööliste meeleavaldusi. Tööstusliku progress ja linnastumine mõjutas inimest ka psühholoogiliselt: rahvamassi sees muutus inimene anonüümseks ja selle võrra ka üksildasemaks. Demokraatlike liikumistega, mis jõudsid oma haripunkti 1848.a revolutsioonidega, kaasnesid uued nähtused ja protsessid konstitutsiooni kehtestamine, teoorjuse kaotamine. Demokraatlikud revolutsioonid idealisee...
Kui kirjutan, Sina magad, sa ootad last, Noor olin, läve ees muinasjuttu Pilk on muutunud ja saanud salapära. harjutan varjude valitsemist mind ei oota sa nõnda enam kanneldin, tunnid lippasid ruttu. Süda liigutab end rinnus ühtelugu, jahedal randmel, rapiiril -olgu, ah olgu sul rõõmu tast!- aga suu ei suuda seletada ära, viimse pimeda piiril. mind ei oota sa nõnda enam. Laulsin, laululiblikaid lendas. Kevadhelinaid kandsin ma endas. miks on igal ajal omamoodi valu, Kui kirjutan, Luuletan üksinda läbi öö, see, mis kõiki elavaid teeb üheks tõuks. kirjutan üleni see on lihtne, see polegi töö -
2-112 on avamine, viimased kaks vaimude eemale peletamiseks. 1. Suura on FATIHA- avamine. Suurel määral lähtub see raamat samadest uskumstest ja lugudest, mida sisaldab Piibel. Jumal (arab. K ALLAH) valitseb kõike kõikvõimas, kõiketeadev ja halastav olend, kes on loonud maailma ja selle olendud. Ta saadab oma prohvetite kaudu sõnumeid ja seadusi, aidates juhatada inimeste elu. Ning kunagi tuleikus, ajal mis on teada ainult tallem teeb ta maailmale lõpu ja korraldab viimse kohtupäeva. Aadam saadetakse paradiisist välja, sest ta sõi keelatust puust. Koraan rõhutab monoteistlikku pärandit, kuid sama hoolikalt püüab islamit lahus hoida kristlusest ja judaismist. Et koraani lugeda, tuleks seda teha Araabia keeles. "Ainult nii saadakse aru" 10. Saj lõpuks sai ametlikuks õpetuseks i'jaz e Koraani jäljendatamtus. Muslimid ei ole araabia keelt mõttekõlemevate muslimite jaoks traditsiooniliselt Koraani tõlinud). Seda kantase ja loetakse ette originaalis
kindlusesse. Tartu kaupmehed alistuvad samuti. Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused. Otsitakse abiväge välismaalt. Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega. Saaremaa Taani kuningale (ostis Saaremaa ära). 1559 pooleks aastaks vaherahu. Välisabi otsimine oli aktiivne. Liivi ordu viimased võitlused: 1560 Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe lähedal. 1560 piirati Liivi ordu - hävitati. Ordule jäävad väikesed kindlustused. Jäävad ka Tallinn, Paide, Pärnu. 1560 jõudis viimse piirini ka talurahva kannatus. Sõda tõi kaasa kannatusi ja koormisi. Külad olid kaitsetud. Talupoegi värvati sõjaväkke. 1560 suur talurahva ülestõus Lääne-ja Harjumaal, paluti abi Tallinna linnalt. Ülestõusnud piiravad Koluvere lossi, kuhu olid pagenud mõisnikud-ebaõnnestumine. 1561 Vana- Liivimaa ajastu lõpeb. Iseseisvaks jääb Kuramaa hertsogiriik. 1570 Taani-Rootsi rahu sõlmimine. Läänemaa läks tagasi Rootsi valdusesse. Kõik pole ikka rahul.Algab mõisameeste aeg
Jeesuse viimane õhtusöömaaeg Leonardo da Vinci seda maali luues seisis Leonardo da Vinci tõsise raskuse ees: tal tuli maalida Head Jeesuse ning Kurja Juuda kujul, kes otsustab söömaaja järel oma sõbra ära anda. Kunstnik jättis töö pooleli, kuni tal õnnestub leida täiuslikud modellid. Kord käis ta kuulamas ühe koori esinemist ning nägi seal poissi, kes sobis täpselt Kristuse kehastajaks. Ta kutsus poisi oma ateljeesse ning tegi tema näojoontest kavandeid ja visandeid. Möödus kolm aastat. "Püha õhtusöömaaeg" oli peaaegu valmis, ent da Vinci polnud ikka veel leidnud täiuslikku modelli Juuda jaoks. Kiriku eest vastutav kardinal hakkas kunstnikule peale käima, nõudes, et ta seinamaalingu kiiresti ära lõpetaks.palju päevi kestnud otsingute tulemusena leidis ta enneaegselt vananenud noore mehe: räbaldunud ja juua täis, lamas too rentslis. Mõningate raskustega veenis ta oma abilisi meest kirikusse tassima, kuna visandite tegemiseks polnud enam ...
Peagi olid õnneotsijad tühjade kätega tagasi. Kehvast saagist hoolimata säilitasid hispaanlased aga lootuse. Maaharimise, loomade eest hoolitsemise või kaitsevalli ehitamise asemel eelistasid mehed kulda jahtida, kui nad just niisama ei vedelenud. Meeste käitumine ärritas Kolumbust: "Nad heidavad parema meelega magama, mängivad kaarte või laisklevad töö tegemise asemel," märkis ta kibestunult oma logiraamatusse.Kubernerina viis Kolumbus oma inimesed viimse piirini. Ka need, kes nälja või haiguse tõttu vaevu jalul seisid, pandi tööle. Vastuhakkajad said piitsutada. Kui tegu oli kuberneri silmis eriti pahatahtlik, andis ta käsu patustaja nina või kõrvad ära lõigata või tal pea maha lüüa. Sellal kui Kolumbuse alamad La Isabelas tõelise türanniga kohanema pidid, oli temal voli ise oma saatuse üle otsustada. Peagi otsustas ta merele minna ning uurida Kuuba ja Jamaica rannikut. La Isabelat jäi kamandama Kolumbuse noorem vend Diego
1916.a. olid inglased sunnitud lahkuma Saksa rünnak idarindel 1915.a Positsioonisõja tõttu läänerindel pidid Saksa väejuhid oma plaane ümber tegema, 1915. Koondati peamised jõud idarindele. 2mail 1915. Algas venelastele ootamatult tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinist murti läbi. Verduni lahing 1915. oli Saksamaale üldiselt edukas. Väed paisati läände, Sakslastel tuli rünnakuks valida selline koht, mida prantslased oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisile. Verduni alla koondati võimas suurtükivägi, mille toel astusid Saksa üksused 1916.a veebruaris rünnakule nind murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Verduni lahing kestis ligi kümme kuud, mitmed kindlustused käisid käest kätte, kuid sakslastel ei õnnestunud prantslasi lüüa. Hukkus ligi miljon meest. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1
1916.a. olid inglased sunnitud lahkuma Saksa rünnak idarindel 1915.a Positsioonisõja tõttu läänerindel pidid Saksa väejuhid oma plaane ümber tegema, 1915. Koondati peamised jõud idarindele. 2mail 1915. Algas venelastele ootamatult tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinist murti läbi. Verduni lahing 1915. oli Saksamaale üldiselt edukas. Väed paisati läände, Sakslastel tuli rünnakuks valida selline koht, mida prantslased oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisile. Verduni alla koondati võimas suurtükivägi, mille toel astusid Saksa üksused 1916.a veebruaris rünnakule nind murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Verduni lahing kestis ligi kümme kuud, mitmed kindlustused käisid käest kätte, kuid sakslastel ei õnnestunud prantslasi lüüa. Hukkus ligi miljon meest. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1
Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Temaatika: pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik; kasutusel on tinglikud ja sümbolistlikud kujutised (keskaegne esteetika kasutab enamasti sümboleid), sest ei kujutata igapäevast elu. Varakristliku kunsti mõjud. Inimfiguurid on esitatud moonutatuna, kehavormide täpne kujutamine ei oma tähtsust. Tüüpiline keskaegne nähtus on see, et ühele pildile on kokku pandud erinevas ajas toimunud stseenid
Aleksios asus ise troonile Aleksios V nime all. Iisak suri varsti teadmata asjaoludel, tõenäoliselt loomulikku surma. Aleksios IV mõrvamine ajas ristisõdijad ja veneetslased vihale, ning 1204. aastal ründasid nad jälle linna. Aleksios V, kelle sõjavägi oli palju suurem, kuigi palju halvemini ette valmistatud, marssis oma vägedega linnast välja, nagu tahaks ristisõdihate väge otsustavalt rünnata. Kui ristisõdijad läksid paanikasse ja relvastasid viimse kui mehe, andes isegi kokkadele potid kiivriteks pähe, keeras Aleksios V otsa ringi ja marssis oma vägedega linna tagasi. Ei ole teada, miks Aleksios V lahingusse ei läinud. Võibolla tema jalavägi kartis lääne rüütleid, kes olid mõni aeg varem kokkupõrgetes linna all bütsantslastest jagu saanud. Kuigi Innocentius III oli neid rünnaku eest veel kord hoiatanud, vaikisid vaimulikud paavsti kirja maha. Ristisõdijad valmistusid ründama maalt ning veneetslased merelt
Anton Hansen Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" on kirjeldatud põhiteemana pikalt ja põhjalikult Andrese ja Pearu omavahelist läbisaamist. Täpsemalt sellest kuidas Andres otsib oma tõde ja peab seda kõige õigemaks, mille vastu miski ei tohiks saada ja Pearu kavalt mõtlemisviisi, kuidas Andresest üle olla. Pearu kinnisidee on näidata põhiliselt kõrtsileti ääres oma suurust ja paremust. Nii ajab Pearu oma krutskitega Andrese viimse piirini ja seetõttu ei lõppe ka nende kohtuprotsessid ning vihavaen. Juba esimesel kohtumisel ähvardab Oru talu peremees Mäe talu uue omaniku sealt väljasüüa. Andres ei pea seda millekski ja kinnitab, et tema sealt ei lahku. Kuid üks on kindel, mille vastu Pearu ei saa see on Andrese jõuline ülekaal. Seetõttu hoiab tüliküsimustes Oru peremees alati vastastikku seistes Andresest veidi kaugemale. Füüsilist jõudude vahekorda üritab Pearu tasakaalustada tugeva sulase näol, et
Smuuli memoriaalmuuseum, millest on nüüdseks välja kasvanud kogu saare rahvakultuuri esitav Muhu Muuseum. Küla vanimad säilinud hooned on aidad - mõned neist osaliselt koguni 18. sajandist 7 . Muhus Liival asub ka Eesti ilusam maakirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel- ,,Püha Katariina Kirik"8. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantsilikest seinamaalingutest. Kirik on kaunistatud Viimse Kohtupäeva teemaliste maalingutega, mis on kahjuks hävimas9. Säilinud on neist ainult vähesed fragmendid - peamiselt kooriruumis. Kirikus on silmapaistva hoolikusega tahutud raiddetailid. Kiriku väliskujunduses domineerib omapärane kolmeastmeline jaotus: pikihoone, koor ja koorilõpmik, mis kõik on kaetud üllatavalt järskude katustega. Kirikul puudub torn. 1764. a. lisati küll väike puidust haritorn, kuid uue katuse ehitamisel loobuti selle taastamisest. 10 Vormsi saar
Tõde ja õigus Kui välismaalased paluvad iseloomustada eestlast, siis osutub see küllaltki keeruliseks ülesandeks. Tahaks ju enda kohta midagi positiivset öelda. Naljakalt mõjub ütlus, et ühe eestlase toiduks on teine eestlane. Kuidas aga näidata, et meie erakordsus seinebki jonnakuses ja kadeduses, mis annab meile visaduse ja töökuse? Ometi tunduvad need olevat põhjused, miks nii väike rahvus veel oma keelt kõneleb ja Euroopa asjades nüüdsest kaasa räägib. Enamus meist vist ei oska ühte eestlast täpselt kirjeldada, kuid sellega on hakkama saanud Eesti armastatuim kirjanik Tammsaare, kes on pannud paberile "tõelise eestlase" sügavaima olemuse. Tammsaare on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis on mitmekülgne sotsiaalseid probleeme käsitlev...
õhuperspektiivi meisterlik käsitlus. Figuurid ja maastik sulavad üheks orgaaniliseks tervikuks. Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. HANS MEMLING (u. 1433-1493) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane. Memlingi laad on õrn, lüüriline ja pehme, figuurid on rahulikud ja olemuslikult peene elegantsiga. Maalimisviis on sulav. Gdanski (Danzigi) Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga (a. 1473); Memlingi täiuslikeim töö on nn Ursula kirst Brugge Johannese hospidalis (a. 1489). Memlingi õpilane oli ka Tallinnast pärit Michel Sittow. HIERONYMUS BOSCH (1453-1516) Üleminekuaja meister, kes kuulub ajaliselt 15. sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja fantastiline segu naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut
vanaduspõlve Kensingtonis.Ta tundis end üksikuna ,28.veebruaril 1727 aastal suundus ta juhatama Londoni Kuningliku Seltsi koosolekut.Peale koosolekut 4.märtsil avastasid arstid,et Newtoni tervis pole korras ja paranemismärke talle ei lubatud.Ööl vastu 20.märtsi kella 1 ja 2 vahel heitis ta rahulikult hinge. Newtoni põrm viidi Kensingtonist Londoni ja sängitati maamulda Westminster Abbey´s 28. märtsil 1727. Wetsminster Abbey on koht, kus leiavad viimse puhkepaiga inglise rahva suurvaimud: teadusemehed, kunstnikud, kuningad, väepealikud, poliitikud jne. Saada maetud Westminster Abbey´sse, tähendab suurimat austust, mis võib inglasele osaks saada. 3 Mehaanika põhiseadust: Newton nimetas 3 mehaanika põhiseadust (aastal 1687) : 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist
tagasi Veneetsiasse. Nüüd need seisavad uhkelt lääneportikuse kohal. Hetkel seal seisvad hobused on orginaalide koopiad. Siiani ei ole kindlaks tehtud nende täpne vanus ja päritolu. Aatriumi kupli mosaiigid on Vana Testamendi ainetel: maailma loomine, Aadama ja Eeva, pattulangemine, Kain ja Aabel, Noa ja veeuputus, Paabeli torn, Aabrahami ja Joosepi lood ning lõpuk Moosese lugu ja Egiptuse lahkumine. Kiriku seeson aga lugu Uuest Testamendist: Kristuse elu, apostlite teod, lõppedes viimse kohtupäevaga. Lisaks jutustatakse üksikasjalikult Apostlite ja Püha Markuse elulugu. See uhke kulla, marmori ja mosaiigiga ülekuhjatud katedraal on ainulaadne ja huvitava arhitektuuripärl. Lisaks sellele on peakirikul väga vana ja keerukas ajalugu, mis hõlmab paljusi ümberkautseid riike, millest on skulptuure ja mosaiike kokku kogutud. Oma välimuse ja ajaloo pärast on Püha Markuse katedraal suur vaatamisväärsu Veneetsia, mis jääb selleks veel kauaks.
Tihtipeale pole need inimesed isegi oma nahaalsusest teadlikud. Ma ei arva, et kõik inimesed on seesugused, kuid selliseid leidub ja nad ei löö millegi ees risti ette. 4. Kumb tegelastest Jürka või Ants oli sulle sümpaatsem? Miks? Mulle oli sümpaatsem Jürka, sest hoolimata oma rumalusele, oli ta aus ja erakordselt töökas. Ta pürgis siiralt õndsuse poole ja õppinud teiste käest, et õnn saabub ainult läbi töö, rühkis ta oma viimse päevani maa peal. Pole olemas alatumat inimest kui seda, kes kasutab endast ,,nõrgemaid" ära, nagu seda tegi Kaval-Ants. Kuigi ka Jürkal leidus pahesid, polnud ta kuri. Kui ta kellelegi isegi liiga tegi (näiteks sulasele, kes Lisetet võrgutas), siis oli see põhjendatult. Kuigi Vanapaganana oli tal võim inimesi hirmutada, ei kasutanud ta seda (vähemalt mitte teadlikult). 5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana?
Lisaks toimus Enrikus endas pidev võitlus hoides tagasi oma soovi kõik tülgastavad ja ärritavad mõtted teda ümbritsevast ühiskonnast valjult kuuldavale tuua. Vastuoliline oli ka Enriku armastus Hundva vastu ning Hundva abiellumine Enriku poolt põlatud isaga, mille tagajärjel teatas isa, et Enrik peab lahkuma kodus, isa suhtumine oma poega kui nuhtlusesse ja pärast Kristjuhani surma tema karja ühissöömine ning surnute sohu tassimine, mida kirjeldab lõik: "Mehed tapsid vanamehe viimse lamba, keetsid, küpsetasid ja sõid, laulsid ja tülitsesid, ega keegi mõtelnud rääkida surma põhjustest. Ning kui olid söönud ja joonud, viisid Kristjuhani sohu." Pärast ühiskonna poolt põlatud olekut astus Enrik ise üle oma moraalinormidest ning soovis saada libahundiks. 6. Gailiti novell kirjeldab nõrga iseloomuga tegelasi ning lootusetut ühiskonda. Inimesed on kirjeldatud hulkuvate hingedena. Kõik tegelased on väetid, näiteks kirjeldab peategelane
Üks ülemeelik andumiseihk meid matab nagu toomehelbelumi. Täis tõotusi Su kallistelev pihk, - sel ööl on suure täitumise jumi. Sus süttin, uuestisünni sametöö su kõigi saladuste maitsmisjanus, mis sest, et süda homme tumeraskelt lööb ja kahetseb, et leegitsedes anus. Me igas süleluses uueks saav on rõõm, kui poleks talle üldse piiri. 6 Su suu veel eile valutanud haav on täna tulvil naeru purpurkiiri. Su huultelt viimse tilgani joon mee ses unelmate nõtkes viigisalus, kui poleks me taunitute teel, kus vaevus rännatakse vermeisjalu. Su embus on kui lihatund legend, kaks kirge ühtub suudluste ekstaasis. Julm aeg on alistanud end, me sees ja ümber kõik on leek ja lend, mis noorusunenägudest me juurde naasis. 7 Üks hommik äkki vilu… Las laskuda me päikestele pilved. Ei enam kaunimaks neid häilita. On siiski kahju, et me armu ilmet
KU-2 -tsentraalehitis -kuppe 1. Merovingid, karolingid Keskaja kunsti 4 suurt ajastut: PlaanP Plaan-joonised- Saint Riquiere-pole säilinud, kloostriaed 1) Merovingid kloostriaed, Põhja-Hispaanias Astuurias 2) Karolingid Oviedo kuningaloss- pisi kuningriik, 9.saj kesk, enda ja 3) Romaani pere ja pere jaoks, mägedes 4) Gooti Ümarskulptuur oli keelatud- siiski erandid : Karl Suure Frangi riik (gallide hõim) kuninga dünastiate järgi- ümarsk skulptuur, matkib Rooma ratsanikke, 9 saj II pool. 1-Merovingid, Merovech, 5.saj lõpp-8.saj keskpaik. 2- Ka...
Hiinas valmistatakse pidupäevadeks roog krevettidest, mis on marineeritud veini, äädika, ingveri ja tatari sibulaga. Hiinlased kinnitavad, et see kulinaarne sedööver aitab viljatuse ja frigiidsuse korral. Pidupäevamenüü võib sisaldada ka mitmeid suppe, milledest osad on magusad. Pidupäevadel serveeritakse riisikauss sööja ette suhteliselt hilises faasis ning mõnikord ei tooda seda üldse lauale. Hiinas kuulub heade tavade hulka süüa riisikauss viimse kui terani tühjaks. Pidusöögid kujutavd selles suhtes erandit, sest siis võib riisi rahuliku südamega järgi jätta. Pidusöögi kõrvale võidakse tarbida ka alkohoolseid jooke. Pärast seda, kui riis on söömingu hilises faasis lauale kantud, ei kuulu heade kommete hulka enam alkoholi juua. Argipäevadel kantakse Hiinas kõik toidud lauale samaaegselt ning sööjad tõstavad ühistest kaussidest endile söögipulkadega toitu taldrikule. Vaid riisikauss on igal sööjal individuaalne
Samuti ak suurematega, ühega oleks üsna lihtne, aga kui oleks kolm või enam lapsi, oleks elu omajagu raskem ja aega leida iga lapsega eraldi olemiseks on raske töö kõrval. Artiklis saadud teadmisi oÕppisin, et kui inimene tuleb ka kehvemas tujus töölt, siis tuleks lasta tal rahuneda ja püüda tuju tõsta, vajadusel ka anda nõu. Teadsin seda ka eelneval ja sain ka kinnitust, et kaaslast tuleb alati toetada, isegi, kui asi ei lähe nagu planeeritult, tuleb viimse hetkeni loota, et kõik laabub ja edasi läheb lihtsamalt. Neid teadmisi saan väga hästi kasutada oma pereelu lihtsamaks tegemisel või ka aidata oma vanemaid, kes töötavad küll erinevates kohtades, aga töö on emotsionaalselt kurnav. Kasutada saan seda teadmist ka tulevikus, kui töötan om aplaneeritaval erialal, sest üldjoontes on näha, kui laps ei saa kodus piisavalt tähelepanu vanematelt. Tuleb ta üldjoontes otsima seda ka õpetajalt või koolikaaslastest ja sellisel juhul
Enne surma 56-aastaselt oli Beethoven niivõrd populaarne, et eelviimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon ning helilooja matustele tuli austust avaldama erinevatel andmetel 10 000 20 000 inimest. Tegelikuses oli ta ise enne surma masenduses oma kurdisuse ja ebaõnnestunud naiseotsingute tõttu. Tema loomingut iseloomustab pikk valmistusaeg. Tal kulus kaua aega teoste valmistamiseks seetõttu, et korraga oli tal neid käsil mitu. Samuti oli tal kombeks oma teoseid viimse detailini lihvida. Tema helikeele kohta öeldakse, et see oli patettilini ja heroiline. Beethoveni looming juhatab sisse 19. sajandi. Ta oli peamiseks eeskujuks paljudele romantismiajastu heliloojatele ja paljud zanrid, näiteks sümfoonia ja sonaat, lähtuvad 19. sajandi lõpuni tema teostest. Beethoven on kirjutanud üheksa sümfooniat, viis klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio",
REFERAAT Miina Härma Mari-Ann Pällo Tallinna Kunstigümnaasium 2007 12k Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga, mille isa oma raha eest koju ostis. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdru...
KEILA GÜMNAASIUM [12B] [Reino Seli] MICHELANGELO BUONARROTI Referaat [City] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Michelangelo elulugu ja looming ..............................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ...........................................................................9 2 1. Sissejuhatus Michelangelo, kelle täispikk nimi on Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni, oli itaalia renessansi viljakaim ja mitmepalgelisim meister. Oma...
Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusk on levinud hekitaim. . 1 HARILIKU KUUSE ISELOOMUSTUS Harilik kuusk on püramiidja võraga igihaljas puu. Viimse aasta võrsed on paljad või pruunikalt hõrekarvased, roostepunased või kollakaspruunid, nõrgalt läikivad. Okaste varisemisel jääb võrse karedaks. Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida. Okkad asetsevad võrdlemisi tihedalt ning on igas suunas harevil. Okkad püsivad võrsel 3 7 aastat, harva kauem. Saastatud õhuga piirkondades varisevad okkad varem. Okaste pikkus on 1 2,5 cm. Väga
teoseid. Under armastas teda väga ning oli leina tõttu päris pikalt segaduses: ,,Õhk kivikülm. Ja õitseb valge hävi. / Kas tagurpidi käin kui ärapöördunu? / Kus on siis kodutee? Kus majalävi? / Kas eksi läind ma, siinsest võõrdunud?" Autoril oli lõputult küsimusi ning ta tundis, et ilma emata pole miski sama, isegi kodu: ,,See vaikus suur, mis oli karjuv valust / ja laudsilt laius üle kogu maja, / kui oli võetud viimne samm Su jalust, / suu ümber viidud viimse sõna kaja." Kuigi ümberringi oli kõik tegelikult samaks jäänud, astus Under emata kui võõrast rada, mida ta polnud elu sees näinud. Ta hakkas nägema vigu seal, kus neid enne näha polnud, kuna ,,surm ühe silmad suleb teisel kisub valla." Ootamatult tabas Visnapuud armastatud abikaasa Ingi surm. Siiski oli naise armastus ning temaga veedetud ajad suutnud mehele nii palju anda, et ta ei sattunud masendusse: ,,Mu südames puudub vaev ja hirm, / vaid nägu ja käsi katab härm
klassikalistes maaliteostes. Portreed kuninagast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja väga veenvad. Kui Velazqueze oli kolm aastat Itaalias muutus tema maalimisviis märkimisväärselt: Ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju. Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis. Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Velazquezel õnnestus silmapaistmatu argipäevasuse kaudu leida tee ilu juurde ja see igaveseks lõuendile maalida. Maalid Aastal 1629 maalis Velazquez oma esimese mütoloogilise pildi, kuulsa "Joodikud" (Los Borrachos)
Aastatel 1629-1631 veedab Velázquez poolteist aastat Itaalias peatudes pikmalt Veneetsias ja Roomas. Otsustava tähtsusega meistri kunstiarengule oli tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga. Velázqueze maalimisviisis tekib nüüd muutus; ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju. Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis. Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Uus laad ilmneb juba Itaalia-reisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks Prado muuseumis olevas maalis "Vulcanuse sepikojas". Seda laadi harrastab kunstnik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
