HIINA TOIDUD (0)

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM
HIINA TOIDUD
Referaat
Juhendaja : Õp.Tiitson
Koostaja : Kristin Parm
Tallinn 2012
Sisukord
1-4. lk. ……………………Vastamine õpetaja poolt antud küsimustele
5-6.lk. ………………………………………………….……Retseptid
HIINA
Hiina köök on üks maailma populaarsemaid. Kuigi pole olemas ühtset hiina kööki ja söömisharjumused on eri provintsides erinevad, kehtivad kogu Hiinas teatud kindlad toiduvalmistamise ja serveerimise põhimõtted, hiina kokakunsti raudreeglid, mis teevad Hiina köögist just selle, mis ta on.
Põhinõudeks on lisandite värskus ja naturaalne maitse. Loomuliku maitse säilitamise eesmärgil lõigatakse köögivilii, kalaa ja liha väikesteks tükkideks ning piirdutakse nii lühikese keetmis- ja küpsetusajaga kui võimalik. Ka püütakse kõik toiduained hakkida ühe kuju ja suurusega tükkideks, et kõik koostisosad enam-vähem üheaegselt valmiksid.
1.Milliseid toiduaineid selles riigis kasutatakse ?

• Tofu
  
• Riis
  
• Hiina nuudlid
  
• Seesamiõli
  
• Viievürtsisegu
  
• Porrulauk
  
• Mango
  
• Koriander
  
• Ingver
  
• Bambusevõrsed
  
• Oapasta
  
• Tšillipasta
  
• Tšilliõli
  
• Sojakaste
  
• Seesamiseemned
  
• Austrikaste
  
• Liiliapungad
  

2.Millised toiduained seal kasvavad ?
Kala ja mereannid , linnuliha ja teised lihad, hane - ja pardimunad, suur valik erinevatest teraviljadest nuudleid ja pastatooteid. Riis. Peale riisi kuulub põhitoiduainete hulka sojauba , mis on aminohappeid ja B-rühma vitamiine sisaldav kaunvili . Sojaubadest tehakse sojaõli, sojajahu, sojakohupiima tofut, sojakastet.
3. Kas seal on toiduaineid, mille tarvitamine ei ole soositud ?
Siuksed toiduained seal puuduvad.
4. Millised on söömiseks kasutatavad söögiriistad?
Hiinas süüakse enamike toite söögipulkadega.Hiina söögipulgad, mida nimetatakse kuai-zi (kiired väiksed semud) on tavaliselt 23-25 cm pikad neljakandilised tömbi otsaga pulgad. 500. aastaks pKr oli söögipulkade kasutamine levinud Hiinast ka tänapäevases mõistes Vietnami, Koreasse ja  Jaapanisse .
5. Kui palju erinevad toitumistavad riigi eripaikades ?
Toitumistavad erinevad päris palju.
Näiteks :
Kantoni köögis ehk Lõuna-Hiina köögis pakutakse hommikusöögiks juba külluslikku ja toitvad sööki. Tavalisetl hommikusöögi lauas süüakse siis maapähklitega riisisuppi, erinevate kastmetega liha ja kala või midagi sama toekat.
Pekingi köögis ehk Põhja-Hiina köögis süüakse eri peredes erinevalt, aga õhtusöögiks pakutakse väga kuulsat pekingi parti.
6. Millistel aegadel süüakse tugevalt,millistel kergel ?
Hommikusöögi ja lõunasöögi ajal süüakse tavaliselt kergelt, ning õhtusöögi ajal tugevalt (päeva põhisöögikord).
Hommikusöök – peaaegu universaalne Hiina hommikusöök on kausike gongee’d ehk jook ’i – kuuma riisi putru koos vürtsikate maiuspalade või marineeritud, soolatud lisandite ja alati teega . Põhjapoolsemas Hiinas on hommikusöögiks aurutatud nuudlid või nisukook või kuumad aurutatud klimbid. Hommikusöök toimub umbes poole kaheksast üheksani.
Lõunasöök on enamikes piirkondades väiksem, tagasihoidlikum versioon õhtusöögist: supp , riisi- või nisuroog, köögiviljad, kala või liha kui võimalik. Mõnedele on eelistatuim lõunasöök variatsioonid aurutatud täidetud klimpidest, mida serveeritakse paljude tasside teega, teistele on lõunaks kausitäis nuudleid lisanditega. Hiinlased on suured näksijad ja nad naudivad röstitud seemnete ja pähklite, klimpide, lihtsate kookide , värskete puuviljade ja lugematute teetasside tarbimist. Lõunat süüakse umbes kaheteistkümnest üheni. Tüüpilised joogid, mida lõuna- ja õhtusöögi juurde pakutakse on vesi, õlu ja/või tee.
Õhtusöök on päeva põhisöögikord. Õhtusööki süüakse alates kella kuuest õhtul, tavaline aeg on seitse . Sõprade juuresolekul võib see kergesti muutuda ka banketiks. Lauda istutakse 8-10 kaupa. Igal söögikohal on riisi kauss , teetass, söögipulgad, vajadusel dipinõud. Täiskuhjatud kausid ja vaagnad tuuakse korraga lauda ning asetatakse laua keskele , kuhu kõik ulatuvad. Tavaliselt võõrustaja tõstab oma söögipulgad, et anda märku söögi algusest. Tüüpiline perekondlik söögikord sisaldab valikut erinevatest maitsetest, tekstuuridest, küpsetusviisidest, toidutüüpidest, söögikord sisaldab vähemalt ühte suppi . Supp on tavaliselt söögikorra algusosas. Toidukord loetakse lõppenuks kuumade väikeste rätikute saabumisega, kuhu on võimalik näppusid pühkida.
7. Kui oluline on perele ühine söögiaeg ?
Üheks kindlask traditsiooniks ongi hiina peredele ühine söögiaeg . Kogu pere istub koos lauda ning hakkab sööma.
8. Millisted on argipäeva ja millised pidupäeva road ?
Hiinas valmistatakse pidupäevadeks roog krevettidest, mis on marineeritud veini, äädika, ingveri ja tatari sibulaga. Hiinlased kinnitavad, et see kulinaarne šedööver aitab viljatuse ja frigiidsuse korral. Pidupäevamenüü võib sisaldada ka mitmeid suppe , milledest osad on magusad.
Pidupäevadel serveeritakse riisikauss sööja ette suhteliselt hilises faasis ning mõnikord ei tooda seda üldse lauale. Hiinas kuulub heade tavade hulka süüa riisikauss viimse kui terani tühjaks. Pidusöögid kujutavd selles suhtes erandit, sest siis võib riisi rahuliku südamega järgi jätta. Pidusöögi kõrvale võidakse tarbida ka alkohoolseid jooke. Pärast seda, kui riis on söömingu hilises faasis lauale kantud, ei kuulu heade kommete hulka enam alkoholi juua.
Argipäevadel kantakse Hiinas kõik toidud lauale samaaegselt ning sööjad tõstavad ühistest kaussidest endile söögipulkadega toitu taldrikule. Vaid riisikauss on igal sööjal individuaalne. Hiinas on söömine vilgas, sotsiaalne ja sõbralik sündmus. Toiduks on tavaliselt kas riis, nuudlid, kala, liha …
9. Kui oluline on kodus söögi valmistamine ?
Ei ole väga oluline, oleneb inimesest . Kes soovib puhtaid toiduaineid valmistab toitu kodus, kelle jaoks see aga nii tähtis ei ole sööb sööki kas kuskil restorainis, sõprade juures …
10. Millised on toiduga seotud traditsioonid ja uskumused selles riigis ?
TRADITSIOONID, TAVAD, USKUMUSED

• Ühine söögiaeg
  
• Hiinas ei liigendata eri toite eraldi käikudeks nagu Euroopas
  
• Magusroad ei ole Hiinas üldse moes, söögikorra lõpetab kohustuslik tee.
  
• Lauale pannakse korraga palju eri roogi üsna väikestes nõudes – valigu igaüks, mis meeldib
  
• Menüü algab küll külmade ja soojade suupistetega, kuid supi asukoht on juba suvaline , seda võib pakkuda muude roogade vahel või koguni lõpus.
  
• Toitude maitsestamine ja tükeldamine peab olema tehtud köögis – lauas maitseainete või noa küsimine on barbaarne.
  
• Enamustel söögikordadel süüakse riisi.
  

Paar retsepti :
HOT POT
Kogus
Koostis- ja maitseained
3
 sl
Õli
300
 g
Seafilee
300
 g
Kanafilee
2
 küünt
Küüslauk
1
 tk
Hiina kapsas
2
 tk
Porgand
2
 tk
Paprika
100
 g
Šampinjonid
1.5
 l
köögiviljapuljong
3
 sl
Sojakaste
3
 sl
Hoisin kaste
100
 g
Munanuudlid
Valmistusaeg:
Lõika liha ribadeks. Haki Hiina kapsas ja küüslauguküüned. Lõika paprika ribadeks, porgandid ja šampinjonid viiludeks. Kuumuta  wok-pannil õli ning pruunista liha kolmes jaoks. Tõsta kõrvale ja hoia soojas . Vala pannile puljong ja kuumuta keemiseni. Lisa liha, porgand, paprika, küüslauk ja šampinjonid. Maitsesta kastmetega ja keeda, kuni köögiviljad on peaaegu pehmed . Lisa Hiina kapsas ja keedetud munanuudlid, serveeri kohe.
Jumalate jook
1 liiter keedetud vett
3 supilusikat sojakastet
1 väike porru
1 teelusikas seesamiõli
1 teelusikas soola
Haki porru. Pane kõik koostisained kaussi ning vala peale keev vesi. Serveeri suppi joogina rammusa söömaaja juurde
KASUTATUD MATERJAL :
http://ee.gbtimes.com/toit/hiina-kook/soomistavad-hiinas
http://kodu.neti.ee/~ok003a/zhongyi/toitumine.ht m


http://et.wikipedia.org/wiki/Kantoni_k%C3%B6%C3%B6k
http://ee.gbtimes.com/toit/hiina-kook/soomistavad-hiinas
http://www.annaabi.com/minu-reis-hiinasse-mx50693.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_k%C3%B6%C3%B6k#Toidukultuur
http://et.wikipedia.org/wiki/Pekingi_k%C3%B6%C3%B6k
http://eope.ehte.ee/toitlustus/?13._Erinevate_rahvuste_toidukultuur:Tuntumad_rahvusk%F6%F6gid:Hiina_k%F6%F6k