Barokk kunstis ja kirjanduses (0)

Barokk kunstis ja kirjanduses

Referaat
Barokk kasvas välja renessansist ja taotleb rahutust ja liikumist. Levinud on vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Baroki kunst on riikide alusel jaotatud üldiselt kolmeks:
1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia,Belgia, Hispaania .
2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja-Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel.
3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland.
Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki
keskuseks Rooma . Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Suuresti pöörati tähelepanu tunnetele. Barokkstiil valitses Euroopa kunstis umbes aastatel 1600-1750. Sõna barroco tähendas portugali keeles algselt korrapäratut pärlit ja sai esialgu uue stiili pilkenimetuseks. Barokk (kui ka rokokoo ) oli eelkõige kuningate ja õukondade ning üldse ülikute kunst . Selle ülesanne oli rõhutada valitsejate ning katoliku kiriku hiilgust ja vägevust; seetõttu on barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev . Barokk ei levinud Euroopas siiski ühtlaselt. Kõige stiilipuhtamal kujul esines barokk-kunst Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis ja osaliselt ka Prantsusmaal. Inglismaal ja Hollandis jäi barokne toredus
võõraks, seal levis baroki rahulikum, tasakaalukam suund. Barokk oli esimene Euroopa kunstistiil , mille mõju ulatus ka kaugemale, eeskätt Euroopa kolooniatesse Ameerikas. Barokk-kunst omandas igal maal pisut omanäolise ilme.
Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. Harrastati ajaloolisi teemasid . Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud , rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed þestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides.
Itaalias sündis barokkarhitektuur . Barokset ehituskunsti iseloomustavad rohked detailid, sirgete joonte vältimine, hoonete keerulised põhiplaanid. Valguse ja varju mäng eenduvatel ja taanduvatel hooneosadel ning rikkalikel skulptuursetel kaunistustel jätsid ehitistest maalilise rahutu mulje. Armastatud detailid barokkarhitektuuris olid spiraaltaolised kaunistused- voluudid, keeridsambad, ovaalsed aknad. Baroki ajal ehitati palju losse ja kirikuid. Kirikutes mindi üle ladina ristile ja kirikuhooned muutusid tunduvalt pikemaks. Nelitise kohal asus kuppel, mille alla jäid aknad. Lõuna- ja põhjatiivas olid kabelid . Pöörati tähelepanu maalidele ja skulptuuridele . Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda
ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel oli tohutult dekoratsioone. Kirik oli kahekordne ja lopsakas fassaad varjas kupli , jättes suursuguse mulje. Voluut seob korruseid. Fassaadi pind oli dünaamiline ning rahutu. Levinud oli ka valguse ja varjude mäng. Hakkasid kujunema terviklikud ansamblid lossidest ning neid ümbritsevatest parkidest koos purskkaevude, tiikide ja terrassidega.
Väga rikkalikult olid kaunistatud baroksed siseruumid. Sisekujunduses armastati seina- ja laemaale, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda. Koos toretseva, kuid raskevõitu mööbliga mõjuvad baroksed ruumid raskepärastena. Hispaania barokk- kunst väljendas siiraid ja sügavaid usundeid . Eriti skulptuur , kus suurema loomutruuduse saavutamiseks pandi pühakujudele selga riided ning näole klaaspärlitest pisarad .
Madalmaades, varem ühtse terviku moodustanud, arenesid nüüd poliitika kui ka kunst 17. sajandist alates erinevalt. Katoliikliku Hispaania võimu alla jäänud Flandrias (tänapäeva Belgia) õitses suurejooneline ja rikkalik barokk- kunst. Keerukad poosid väljendasid hoogsat liikumist, kirglikku võitlust ja tundepaatost. Maalis pidi seega kõik olema äärmuslik, viimse võimaluseni pingestatud – see oli ideaal, mida katoliitlikud ideoloogid nõudsid kunstilt. Flaami kunst elas – ilmselt Hispaania mõjul – täiel sõõmul kaasa ajastu vaimuga.
Kuulsaim Flandria maalikunstnik ja tuntumaid barokk- kunsti esindajaid üldse on Peter Paul Rubens ( 1577 - 1640). Tema enamasti suuremõõtmelistel maalidel on näha barokse maalikunsti kõige iseloomulikumad jooned: hoogne liikumine, rahutud poosid ning tugevad ja erksad värvid. Hollandis oli barokk- kunst teistsugune kui Flandrias. Kodanliku revolutsiooniga tekkinud vabariigis algas majanduslik ja kultuuriline õitseng. Kokkuhoidliku ja asjaliku loomuga kodanlane põlgas tarbetut luksust ning eelistas enda ümber näha kunsti, mis kajastas talle lähedast elulaadi. Hollandi kunstnikud andsid oma väikesemõõtmelistel maalidel edasi igapäevaseid rahulikke argitoimetusi. Väga hoolikalt ja loomutruult maalitud natüürmortidel, kus kujutati mitmesuguseid esemeid, kajastus majanduslik heaolu. Hollandis valitses reformatsiooni järel protestantism , täpsemalt selle haru kalvinism , mis eelistas lihtsa kujundusega kirikuid ega armastanud pühapilte. Selle aja kuulsaim hollandi kunstnik ja kunstiajaloo suuremaid nimesid läbi aegade on Rembrandt (1606- 1669). Tema soojades kuldpruunides toonides, peente värvivarjunditega maalid võluvad suure sisemise sügavuse ja hingestatusega.
Prantsusmaa barokkarhitektuuri tuntud näiteks on Pariisi lähedal asuv Versaililes'i loss, millest sai absolutistliku kuningavõimu hiilguse ilmekas kehastus. ,,Päikese kuningas" Louis XIV käsul rajatud suurejooneline lossi- ja pargikompleks on olnud eeskujuks paljudele valitsejatele kogu Euroopas. Lossi suhteliselt vaoshoitud välisilmele vastandusid luksuslikud, toretsevad siseruumid. Kujunditeks pügatud puude- põõsastega ja mustritena mõjuvate lillepeenardega park tähistas prantsuse stiilis pargikujunduse sündi.
Eestis hakkasid barokk-kunsti nähtused avalduma 17. Saj. 30-ndatel.barokkarhitektuuri vormid liitusid vanale, isegi gooti sakraalarhitektuurile. Eestis oli barokk lihtsam kui Lääne-Euroopas. Hooned olid sadulkatustega, domineeriva portaaliga. 18. Saj hakati pilastritega rõhutama terasse ja rõdusid. Tekkisid murdkelp ja mansardkatus. Barokk ilmneb eriti aadliarhitektuuris, kus pani aluse mõisaarhitektuurile selles tähenduses, nagu me seda täna mõistame. Suurepäraseks näiteks loomulikult Kadrioru loss ja park.
Barokk-kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus , pateetika ja pila ), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmustesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega ). Barokk-kirjandus sai valdavaks samuti Itaalias.
Kasutatud kirjandus:
1.www.uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/konspekt.htm
2.www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid
3. http://gymn.paide.ee/kunstiajalugu/barokk.ht m
4. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.ht m
5. http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.ht m
6. ENE nr.1