Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Verduni Lahing (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille nimel sõditi?
  • Milliste üldinimlike väärtuste eest mindi surma?
  • Miks seda Suurt Sõda nagu teda Belgias kutsutakse üldse peeti?

Lõik failist

Verduni Lahing #1 Verduni Lahing #2 Verduni Lahing #3 Verduni Lahing #4 Verduni Lahing #5 Verduni Lahing #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kiisku5 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

I maailmaõda

surmatoovate pilvedega. Gaasirünnaku ohvriks langes üle 15 000 sõduri, kellest kolmandik suri. Sama aasta septembris kasutasid gaasi ka 3 Inglased. Gaasi ja teiste mürkainete mõju tõkestamiseks võeti kasutusele gaasimaskid. 1916. aastal otsustas Saksa väejuhatus vältida sõja venimist ja vaenlase kiiresti hävitada. Seega tuli rünnakuks valida selline objekt, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks. Enim sobis selleks Verduni kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud. Selle aja jooksul käisid "hakklihamasinast" läbi enneolematud inimhulgad. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral H. Ph. Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung. See kestis 1916. aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing.

Ajalugu
thumbnail
6
rtf

RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL

vastu, kuid edutult. Meresõjas püüdsid inglased blokeerida Saksa laevastikku selle baasides. Tõsiseks ohuks olid Briti laevastikule Saksa allveelaevad. KOKKUVÕTE. 1914. a. võitlustes oli nurjunud Saksa väejuhatuse välksõja plaan. Sõda venis pikale ja sakslastel tuli lahinguid pidada nüüd kahel rindel. AASTAD 1915-1916 LÄÄNERINNE. 1915. a. detsembris asus Saksa väejuhatus ettevalmistusi tegema suurlahinguks Verduni /verdö:n/ all. Et vältida sõja edasist venitamist, seadis väejuhatus eesmärgiks lasta vaenlane verest tühjaks, s.o. hävitada armeed. Rünnakuteks valitigi niisugune koht, mida prantslased kaitseksid viimse meheni. Verduni kindlus oli koht, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni kindluse kaitset organiseeris kindral H. P. Petain /petä:n/. Lahing kestis 10 kuud - 21. II - 18. XII 1916. See oli sõjaajaloo üks verisemaid lahinguid, kus nn. sõja

Ajalugu
thumbnail
4
docx

ESIMENE MAAILMASÕDA

2.4. Inglismaa sõjaplaan: Inglismaa kavatses oma eesmärgi saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt on LiitlasiVenemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. 3.Lääne- ja idarinne Võistlus käis kahel rindel: lääne- ja idarindel .Läänerindel rajasid prantslased ja inglased oma kaevikud otse sakslaste kaevikute vastu. Ka sõjasuurimad lahingud, näiteks Ve rduni ja Somme' i lahing, olid kaevikulahingud.Idarinne ulatus Läänemerest Musta mereni ning Venemaa võitles seal Saksamaa ja Austria-Ungarivastu. 3.1. Läänerinne Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse.Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toimunud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedelevisa vastupanu.1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsusearmeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

Ypres lahingus kasutati esmakordselt gaasi. Piirilahing ­ augustilõpp 1914a, kus prantsuse ja inglise armeed oli sunnitud taganema. Sakslased jätkasid võimsalt ja jõudsid Pariisi lähistele. 9. Iseloomusta läänerinde tähtsamaid sündmusi 1916. ja 1917.a? - 1916. aastal otsustas Saksa väejuhatus vältida sõja venimist ja vaenlase kiiresti hävitada. Seega tuli rünnakuks valida selline objekt, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks. Enim sobis selleks Verduni kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud. Selle aja jooksul käisid "hakklihamasinast" läbi enneolematud inimhulgad. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung. See kestis 1916. aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing

Ajalugu
thumbnail
3
odt

I maailmasõda

Ferdinandi) · Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat - Austria-Ungari kuulutas Saksamaa survel Serbiale sõja - Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni - Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks - Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale - Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti · SÕJATEGEVUS 1914: · Marne'i lahing (5.-6. sept) ­ Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus ­ Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku ­ kogu läänerindel tekkis positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km · Tannembergi lahing (26.-30. august) ­ Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Referaat "Esimene Maailmasõda"

Antandi riigid vallutasid Saksamaa kolooniaid, võttes Saksamaast lõigatud alad ja tugipunktid suurema 8 vastupanuta, kuigi mõnel pool osutasid sakslased siiski ka visa vastupanu. Merel toimuvas sõjas kasutati esimest korda ajaloos allveelaevu. Sõjategevust toimus seal küll vähe, kuid siiski toimus seal küllaldaselt varitsusi, just eriti inglaste poolt. ,,Viimane" lahing oli 1916. aastal 31.mail nimega Jüüti lahing, mis toimus Taani ranniku lähedal. Sõjaajaloo suurimas lahingus võitjat ei olnudki, sest kumbki ei suutnud üksteist purustada. 9 Sõjategevus läänerindel Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal, see kulges Saksamaa ja Põhja-Prantsusmaa vahel. Sakslased üritasid ellu viia Schlieffeni plaani

Ajalugu
thumbnail
16
doc

I maailmasõda

pommitavad Dardanellide kindlusi ning Saksamaa alustab Suurbritannia blokeerimist allveelaevadega. Sõjategevus 1916 aastal 9 Läänerindel: Serbia purustamine ja Venemaale antud löökidega luges Saksamaa sõja idas sama hästi kui lõppenuks ning paisati jõud taas läände, lootes ühe lahinguga sõja lõpetada. Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisile. Tänu suurtükiväele murdsid sakslased läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Esialgu läks kõik sakslaste plaani järgi, kuid prantslased paiskasid Verduni alla lisajõude, kes kandsid sakslaste suuretükitules raskeid kaotusi. Verduni lahing kestis ligi kümme kuud, kuid sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. Saksa poolelt vaadates oli Verduni lahing lüüasaamine. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Sõjategevus 1915-1917

SÕJATEGEVUS 1915-1917 I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel. I MS kasutati esimest korda keemiarelvi. Ypresi lahing ( 22.aprill 1915 ) · Antandi riidike väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda. · Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. · 22.aprillil kasutasid sakslased mürkgaasi, lõid küll inglastel paljud sõdurid rivist välja, kuid Inglismaa suutis Saksa rünnaku tagasi lüüa. · Kaitseks mürkgaaside vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine käi suurema sõjalise efektita. Gorlice lahing (2.mai 1915 )

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun