Verduni Lahing (0)

Verduni lahing.
Tallinn 2008.
Verduni lahing.
POSITSIOONISÕDA. Läänerinde mõlemad vaenupooled olid kaitseseisundis ning peeti positsioonisõda. Suurem osa laskemoonatagavaradest oli ära kulutatud, sest ette oli valmistatud 3 - 4 kuud kestvaks sõjaks. Nüüd tuli riikide majandused ümber kohandada pikaajaliseks sõjaks. Kasutades betooni, soomuskupleid ja okastraati, võidi ehitada välikindlustusi. Oli vaja ka uusi strateegilisi plaane. Kogu tootmine tuli riigis ümber korraldada relvade, laskemoona ja muu sõjavarustuse tootmisele. Meeste mobiliseerimine tekitas tööjõu puuduse vabrikutes ja põllumajanduses. Tööle asusid naised ja noorukid .
Suured piirkonnad sattusid sõja tallermaaks, kus hävines praktiliselt kõik. Põletati külad ja hävitati isegi põllud.
LÄÄNERINNE. 1915. a. detsembris asus Saksa väejuhatus ettevalmistusi tegema suurlahinguks Verduni /verdö:n/ all. Et vältida sõja edasist venitamist, seadis väejuhatus eesmärgiks lasta vaenlane verest tühjaks, s.o. hävitada armeed . Rünnakuteks valitigi niisugune koht, mida prantslased kaitseksid viimse meheni. Verduni kindlus oli koht, mis lukustas juurdepääsu Pariisi.
Verduni kindluse kaitset organiseeris kindral H. P. Petain /petä:n/. Lahing kestis 10 kuud - 21. II - 18. XII 1916. See oli sõjaajaloo üks verisemaid lahinguid, kus nn. sõja “hakklihamasinas” jahvatati prantslaste 95 diviisist läbi 65 ja sakslaste 125-st 50. Kokku langes ligi miljon meest, kuid prantslased pidasid vastu.
Paralleelselt Verduni lahinguga toimus Somme’i /som/ lahing, mis oli samuti äge ja ohvriterohke.Käiku läks eelmisel aastal loodud pommituslennuvägi ja esmakordselt ka tankid. Ründajaks pooleks olid lääneliitlased, kuid Saksa rinnet läbi murda ei suudetud. Inimkaotused mõlemal poolel kokku olid 1 300 000 meest.
( http://www.hot.ee/hellemailuts/Ajalugu1.ht m 10.04.08 22:50)
Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksemburi ja Belgiasse. Kuid oodatud läbimurret ei tulnud, sest Belgia kindlused osutasdi Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aastal augusti lõpul toimus 250km pikkusel rindel nn piirilahing , kus prantuse ja inglise armeed oli sunnitud taganema. Sakslased jätkasid võimsalt ja jõudsid Pariisi lähistele. Septembril alustasid Prantsuse armeed Marne ’i lahingu nime all tuntud vastupealetungi, Saksa väed paisati tagasi. Nii nurjati lõplikult Saksamaa välksõja plaan, läänerindel algas positsioonisõda, kaeviksõda. 1915. aasta aprillis kasutasid sakslased Ypres ’i lähedal esimest korda gaasi. Klooriballoonid paigutati 6km ulatuses rindele. Tuul kandis gaasi inglasteni, kes ei osanud arvata et tegemist on surmatoovate gaasipilvedega. Sama aasta septembris kasutasid gaasi ka inglased . Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud. Selle aja jooksul käisid sõjast läbi enneolematud inimhulgad. Mõlemal poolel kokku langes üle miljoni mehe. Prantlased suutsid Verduni kaitsta, seega ka oma pealinna kaitsta.Verduni lahinguga samal ajal toimus Prantsuse-Inglise vägede pealetund. See kestis 1916. aasta juulist novembrini ja on tuntud kui somme’ lahing. Somme’i lahingus kasutati esimest korda lennuväge. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Venemaa väljumine sõjast võimaldas Saksamaal oma väed idarindelt läänerindele ümber paigutada. 1918. aasta märtsist juulini võtsid Saksa väed ette 4 suurt pealetungi. Anatndi riikide väed suutsid vasturünnakud peatada, tänu hästi organiseeritud kaitsele. 1918. aasta semptembris tegid Antandi riigid saksa vägedele võimsa vasturünnakud, saksamaa ei suutnud vastu panna midagi. Ebaedu rindel tõi kaasa sisepoliitilise kriisi, mis kasvas üle revolutsiooniks. Samal ajal väljusid sõjast ka Saksamaa liitlased. Saksamaa varises sõjaliselt kokku. 11. novembril 1918. aastal sõlmiti Compiegne ’is vaherahu, millega lõpes Esimene maailmasõda.
( http://www.rate.ee/blogs.php?entry=426387 12.04.08 12:24)
Sõjategevus 1916
Verduni lahing(21.veebruar)
-Saksa majanduslik olukord oli kehv ,taheti
Anda pealöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud.
-Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele.
-270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu.
( http://www.slideshare.net/madlimaria/soda/ 10.04.08 22:22)
Sõjategevus 1916(edasi)
Sommei lahing(1.juuli)
-Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasliikumise.
- 1. Juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi
-Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaha vaid väike ala (surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit)
( http://www.slideshare.net/madlimaria/soda/ 10.04.08 22:34)

• Kumbki liitlaspool ei saanud 1916 aasta heitlustes ülekaalu, kuid sõjaline initsiatiiv oli Antandi käes.
  
• Keskriigid olid vallutanud küll Rumeenia , kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist.
  
• Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Antandi riigid.
  

( http://www.slideshare.net/madlimaria/soda/ 10.04.08 22:41)
1916 Prantsusmaal algas Verduni lahing, Esimese maailmasõja pikim ja veriseim heitlus, kus tapeti üle miljoni inimese.
( http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2164 11.04.08 12:26)
Verduni ümbruses on langenud brittide ja ameeriklaste kalmistud. Kokku langes selles lahingus 714 000 noort tulevikulootustega meest.
1916. aastal 11 kuud kestnud lahing nihutas rindejoont natuke edasi ja natuke tagasi. Olevat olnud strateegiliselt tähtis lahing. Aga oli kindlasti enneolematu , nüri tapatalgu.
Ja mille nimel sõditi? Milliste üldinimlike väärtuste eest mindi surma? Kas keegi suudab seda paari lausega lihtsalt ära öelda?Miks seda Suurt Sõda, nagu teda Belgias kutsutakse, üldse peeti? Ega ometi üks poliitiline mõrv Sarajevos ei saanud olla põhjuseks miljonite inimeste mahatapmisele!
( http://www.postimees.ee/231006/lisad/euro/223690.php 11.04.08 12:36)
Mina arvan, et Verduni lahing ei saa ei mingil juhul õigustatud olla, kuna mina arvan et raha või mingid teised põhjused ei pea olema põhjuseks, et nii palju inimesi sureks. Kui mõelda, et kõigidel sõduritel ja teistel inimesed kes olid osalisid lahingus olid lähedinimsed kes neid ootasid, või lapsed, keda nad pidid toitma ja kasvatama, aga võib oletama, et peale seda lahingu, kõik need inimesed olid jäätud ilma toitjat, ilma toetust või siis lihtsalt üksi.
Naised sel ajal pidid alustama kurnavat ning väsitavat tööd. Muidugi, see kõik mis ma eelnevalt kirjutanud olen, kuulub kõikide sõdade ja lahingute puhul, kuid ma arvan et 10 kuu jooksul on Verduni lahingus surma saanud rohkem kui palju inimest, nii võin järeldama, et see kuulub selle lahingu puhul täpselt.Üldiselt, paljud inimesed arvevad, et madagi heat nende alhingutes ei tulnud välja. Selles lahingusest inimestel oli ainult: nälg, tüdimus, majanduselu, massiline surm,tööpuudus, sotsiaalsed probleemid. Siis me näeme mida head polnud. Need väejuhatus kes seda tahtis ja tegi nendele see küll, minu arust halb polnud.