Inimeste rollid tööl ja kodus (0)

Referaat
Artikli autorid: Jeffrey H. Greenhaus ja Nicholas J. Beutell
Artikli pealkiri: Sources of Conflict Between Work and Family Roles
Ajakirja nimi: Academy of Management
Ilmumise aasta: 1985(jaanuar)
Köite (vloume’i) ja lehekülgede numbrid : vol 10, leheküljed 76-88
Artiklis tahetakse leida lahendust probleemile, et mis ja kui palju mõjutab inimese rolle kodus ja tööl. Tuuakse välja, erinevad faktoreid, mis mõjutavad seda halvemuse poole ja ka neid, mis muudavad seda ümberlülitust ühelt rollilt teisele paremaks. Artikkel tugineb ka varasemalt tehtud uurimustele, kus jälgitakse inimeste käitumist olukordades . Kuidas uuritavad suudavad ennast eemaldada tööst ja keskenduda vaid perekonnale või vastupidi. Nendest uurimustest tuuakse seoseid ka reaalsete olukordadega, mis on ka tänapäevases ühiskonnas suurteks mõjutajateks. Täielikku tulemust pole võimalik nede uurimuste ja ka selle artikli põhjal luua sest inimesi on maailmas väga palju ja kõik on erinevalt kasvatatud, mis tähendab, et väärtushonnangud ja elu prioriteedid on erinevad, mis mõjutavad ka inimese eluviise.
Artikkel toob välja, et üheks suureks mõjutajaks on aeg, selle mõju aga oleneb, kas seda kasutatakse oma karjääri edendamiseks, siis aga on teada, et inimene veedab pikad päevad tööl ja tihti toob ka oma töö koju kaasa. Teine variant on see, kui inimene veedab minimaalselt aega tööl ja maksimaalselt veedab oma aega kodus lastega tegeledes. Siinkohal tuleb ka mängu artikklis mainitud elukaaslane . Ka see mõjutab, kas elukaaslane on kodusne, kui jah, siis kui palju tema toetab uuritava karjääri või kui palju aitab artiklis uuritav oma elukaaslalt kodustes töödes, mis mõjutab väga kodust õhkkonda ja aitab ümberlülitusele kassa . Ka mängib rolli see, millega elukaaslane tegeleb, kui ollakse huvitatud samast erialast, siis on arusaadav, et ka kodus räägitakse töö headest kohtadest ja ka vigades. See jällegi raskendab perekonnarolli ümberlülitust, sest nii ei saa uuritav isik aru, et on täielikult teises keskkonnas, kui ei peaks tööst muretsema. Artiklis on ka kirjas, et uurimiste käigus mõjutas väga palju ümberlülitust laste vanus või nende arv. Kui peres on kõigest üks laps ja ta on väike, on vanematel üsna keerukas, vaheldumisi tegeledes ei tee laps pahandus ja saadakse perekonnaga aega veedetud, kui aga lasp oleks vanem, on väga lihtne, sest mida vanem laps, siis seda iseseisvam ta on ning ta ei vaja otsest tegelemist või aega koos. Väga palju mõjutas laste arv, ehk mida suurem perekond, sesda rohkem on vaja tegelikkuses leida ka aega nende jaoks ja mida väiksem, seda lihtsam on võtta kas päev või pool vabaks, et tegeleda jätkuvalt tööga. Nii aga toimub jälle ümberlülitus tööle või ei saadagi töö rutiinist välja. Viimaseks suureks mõjutajaks on emotsioonid . Kui tullakse töölt koju kurjalt või vihaselt, sest tööl ei läinud plaanipäraselt, siis üldjuhul ei suudeta oma emotsioone ka varjata ja tuuakse mure või pahameel koju, mis aga muudab kodust õhkkonda ja see võib muuta ka elukaaslase tuju, mis raskendab peresuhteid. Küll aga töölt heade uudiste toomine toob inimesele rohkem headmeelt ning aitab luua sama emotsiooni ka teistes teda ümbritsevates inimestes. Samuti oli üheks mõjutajaks finantsiline olukord, kus inimesed, kes töötavad kõrgetel kohtadel ja saavad väga head palka, soovivad aina rohkem teenida ning seetõttu võivad jätta unarusse oma pered. Inimesed aga kes saavad palka õle keskmise oskavad seda väärtustada ja leiavad perele rohkem aega, sest teavad, et teevad finantsiliselt kõik võimaliku nig üritavad lisa kompentsiatsiooni pakkuda ka pere omavahelise ajaga .
Tulemuseks võin pidada seda, et väga palju inimese keskkonas , teda ümbritsevatest inimestest, emotsioonidest ja tahtmisest oleneb milline on indiviid. Kas tegu on inimesega, kes armastab oma tööd ja ka perekonda ning leiab aega nii ühe kui teise jaoks või tegu on inimesega, kes mõtleb vaid finantsiliselt ja teab, et mida rohkem ta teeb, siis seda rohkem on raha ja saab sellega luua häid võimalusi oma lastele, jah sellega mõeldakse head, aga tulemus ei pruugi olla nii hea, laps võib väga kergesti võõranduda vanemast.
Autori järeldus on see, et tuleb aru saada kus ollakse ja mis tagamõttel. Inimesed ei ole igavesti meie kõrval ja tööd võib elu lõpuni teha. Tuleb leida aeg, mil nautida just seda mis meil on, mitte üritada saavutada parimat ilma, et saaks seda ka tulevikus nautida.
Minu arvates saab artiklit seostada inimese sotsiaalse arenguga, sest artiklis olevate uurimustele tuginedes oli uurimustes ka kasutatud erinevaid inimesi, mis näitas, kui erinevad on inimeste arvamused või soovid aja möödudes ja kui palju mõjutab neid ka ümbritsev keskkond ja selle areng. Samuti seostan seda ka perekonna teemaga , sest see artikkel näitab, kui palju inimene soovib oma perekonnaga aega veeta või kui palju on tal selleks võimalik ning kui suuri pingutusi ta teeb selle nimel, et olla nendega koos.
Mina sain artiklist tead, kui palju erinevaid faktoreid mõjutavad inimest ja tema soove või emotsioone. Samuti ka seda, millele inimene keskendub ja kui raske võib mõnes olukorras olla ümber laste ja mängida nendega, teades, et midagi halba on tulemas. Samuti ka seda, kui tore on tegelikkuses, kui on kõrval toetav inimene ja keegi kes kuulab vajadusel kõik sinu probleemid ning aitab leida lahendust. Sain veel teada, kui tähtis on leida aega perele, mitte töötada tahtega, et luua neile parem elu, sest nemad sellest aru ei saa. Samuti sain teada, et inimese soovid muutuvad aja möödudes ja tahetakse aina rohkem leida aega oma perekonnale, enne kui peaks veel liiga hilja olema. Ka sain teada, et ühe ja väikse lapsega on keerukas, aga kahe ja rohkema pisikese lapsega on väga keerukas. Samuti ak suurematega, ühega oleks üsna lihtne, aga kui oleks kolm või enam lapsi, oleks elu omajagu raskem ja aega leida iga lapsega eraldi olemiseks on raske töö kõrval. Artiklis saadud teadmisi oÕppisin, et kui inimene tuleb ka kehvemas tujus töölt, siis tuleks lasta tal rahuneda ja püüda tuju tõsta, vajadusel ka anda nõu. Teadsin seda ka eelneval ja sain ka kinnitust, et kaaslast tuleb alati toetada, isegi, kui asi ei lähe nagu planeeritult, tuleb viimse hetkeni loota , et kõik laabub ja edasi läheb lihtsamalt. Neid teadmisi saan väga hästi kasutada oma pereelu lihtsamaks tegemisel või ka aidata oma vanemaid, kes töötavad küll erinevates kohtades, aga töö on emotsionaalselt kurnav. Kasutada saan seda teadmist ka tulevikus, kui töötan om aplaneeritaval erialal, sest üldjoontes on näha, kui laps ei saa kodus piisavalt tähelepanu vanematelt. Tuleb ta üldjoontes otsima seda ka õpetajalt või koolikaaslastest ja sellisel juhul saaksin kasutada artiklis välja toodut.