Muhu ja Vormsi (0)

EESTI TURISMIGEOGRAAFIA
Muhu ja Vormsi saar
Pärnu 2009
Koostas: TÜ Pärnu kolledži I kursuse üliõpilane Agni Liiva, [email protected]
Muhu saar
Muhu on Eesti saartest suuruselt kolmas saar, esimesed inimesed asustasid saare ligikaudu 2500 a. eKr. mille tunnistuseks on teise aastatuhande algusest säilinud kivikalmed ning Päelda ja Linnuse maalinnad , mille varemeid võib praegugi näha Linnuse külast mööduvalt Kuressaare- Kuivastu maanteelt1. Muhus olid tuntud lisaks meresõitjatele ka oma rändavate käsitööliste ja ehitajate poolest. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga. Tänapäeval on selle stiili ilmekaks näiteks Pädaste mõisa välisehitised. Pädaste mõis on saartel säilinud mõisaansamblitest noorim ja ainus säilinud Muhus. Ansambel on eklektilises laadis2. Mõisa võlu peitub rohkem imposantsetes maakivist kõrvalhoonetes, mis piiravad peahoone esist väljakut. Tall -tõllakuur, juustukoda ja sepikoja on ümber ehitatud lux-hotelliks. Kahekorruseline kiviait oma omapäraste sammasportaalidega on eestis ainulaadne ja ootab renoveerimist.
Muhu südames, Liiva külas, endises meierei hoones asub Muhu Restoran . Lääneküljes, endises katlamajas, asub Vanavara ja Sepise Äri. Endises võitshehhis on praegu Muhu Restorani Kaminasaal. Menüüs on lisaks Vahemere stiilis pastadele, salatitele ja suppidele ka kodust seapraadi, seljankat ja pannkooke. Toidu valmistamiseks kasutatakse võimalikult palju Muhus kasvatatud köögivilju, värskeid ürte, salateid , puuvilju, aed- ja metsamarju, seeni ja muud. 3 Muhu Restorani vastas üle tee asub väga maitsva kalatoiduga Muhu Kalakohvik, kus pakutakse ainult kalatoite. Muhu Kalakohvik on Saaremaakonna parimatest söögikohtadest viies.4 Peamisteks aastaringseteks toiduaineteks olid muhulastele leib, kartul , kala, silk, sea- ja lambaliha , piim, tangud ning jahu. Traditsiooniliselt asus söögilaud Muhus rehetoa esiseinapoolses nurgas vastu rehealust. Söögilaua ääres lapsed istuda ei tohtivat enne oma esimest künnipäeva lõppu või enne, kui tema naba lauaääreni ulatus, sest muidu laps ei kasvavat.5
Üks huvitav koht, mida tingimata peaks Muhus käies külastama on Koguva küla, mida mainiti esimest korda 1532. Seal on mitmeid ehitisi , mis on sajandeid vanad ja mis on siiamaani kasutusel. Koguva on tüüpiline sumbküla, kus talud paiknevad tihedas kobaras põldude ja karjamaade keskel, ühe-kahe külakaevuga. 1930. aastateni püsisid siin talude vahel sajandeid kestnud eriti tihedad sidemed: ühised karja- ja heinamaad, lapimaadest tingitud kooskõlastamist nõudev põllutöö jms6. Koguva küla hooned koos kiviaedadega on arhitektuurimälestisena kaitse all. Hoonestuse mitmekesisuse kõrval muudab Koguva kordumatuks külaansambli terviklikkus looklevate ja ristuvate külatänavate ning neid ümbritsevate kuni pooleteise meetri kõrguste kiviaedadega. Kivid kiviaedade tarvis on kogutud põldudelt. Põllutöö kõrval etendas saare rahva elus olulist osa kalapüük. Peremeest hästi teeninud paat pandi tervena kiviaiale "vanaduspuhkust" pidama või põletati jaanitulel. Koguva küla Tooma talus on kirjanik J. Smuuli memoriaalmuuseum, millest on nüüdseks välja kasvanud kogu saare rahvakultuuri esitav Muhu Muuseum . Küla vanimad säilinud hooned on aidad - mõned neist osaliselt koguni 18. sajandist 7 .
Muhus Liival asub ka Eesti ilusam maakirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel- „Püha Katariina Kirik “8. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantsilikest seinamaalingutest. Kirik on kaunistatud Viimse Kohtupäeva teemaliste maalingutega, mis on kahjuks hävimas9. Säilinud on neist ainult vähesed fragmendid - peamiselt kooriruumis. Kirikus on silmapaistva hoolikusega tahutud raiddetailid. Kiriku väliskujunduses domineerib omapärane kolmeastmeline jaotus: pikihoone , koor ja koorilõpmik, mis kõik on kaetud üllatavalt järskude katustega. Kirikul puudub torn. 1764. a. lisati küll väike puidust haritorn, kuid uue katuse ehitamisel loobuti selle taastamisest. 10
Vormsi saar
Vormsi keskel Hullo külas asub Vormsi kirik, mille vanim osa on koor, mis on pärit 14 saj algusest11. Vormsi Olavi kirik on sisustuses omaaegse barokk -kantsli koopia12. Hoone iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all13. Kirikus on tähelepanuväärsed seinamaalingud ja altariruumi laemaalingud, lae alla on ka riputatud purjelaeva maketid, mälestamaks Püha Olavit. Saare suurim püha on Püha Olavi Päev, tähistatakse juuli lõpus. Püha Olavi oli meremeeste kaitsja ja sellepärast tulevad pidustustele kõik praegused ja endised saareelanikud, kes vähegi on seotud merega. Kiriku väravas oli kunagi häbipost ja läheduses seisis Vabadussõja monument ning nii kogu vene aja. Vormsi kirik rajati vakuste piirile, varem oli Borrbys ja Busbys ka kabel14. Kirikust loodes asuv Vormsi kalmistu on Eesti omapärasemaid ja üks suurimaid säilinud, selle vanemas osas on säilinud hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngariste, mida hakati kasutama Rootsi ajal. Vormsi Rootslased jäid tsaarivõimu ajal vabatalupoegadeks ja elasid nn Rootsiõigeusu järgi, kuid 1882 jõudis Vormsilt Kärdlasse babtistlik mõtteviis15. Elades Rootsi emamaast kaugel ja eraldatuna, säilitasid nad vanad tavad, kogukondliku elukorralduse ja arhailise murdekeele. Elatuti merekaubandusest, kalapüügist ja karjakasvandusest. Vormsil kasvatati vilja ja kartulit , peeti veiseid, lambaid ja sigu .16
Säilinud on endisaegne teede- ja taludevõrk, enamik teed on kruusateed. Vormsi saarel puudub bensiinijaam, nii käib ka kohalik rahvas kütust mandril tankimas ja sellepärast ka parimaks liiklemis viisiks on saarel jalgrattad, mida saab laenutada sadamas või Hullos. Vanade ehitiste taastamisel on kasutatud looduslikku ehitusmaterjali. Ajalooliselt on Vormsi olnud eestirootslaste asuala, mis on jätnud ainulaadse jälje saare kultuuripärandisse. Saarel ringi sõites saab nautida rahu ja vaikust, vaadata ilusat loodust, metsloomi ja hõredat asustust. Vormsil saab osta Hullost ja Sviby talumuuseumist suveniire. Kuid kohalikud ise ka käivad seal suvisel perioodil enda meisterdatud kaupu müümas.
Saare läänerannikul paikneb saare vanim Saxby tuletorn . Tuletorni lähedal metsas on osaliselt säilinud 20. sajandi algul rajatud Peeter Suure merekindluse kaitserajatised .
Hullos on üks suur kivi, mida tänapäeval nimetatakse Paruni kiviks. Seda sellepärast, et kivi oli tema naise lemmik koht, kus mõtlemas käia. Kivi peale on sisse graveeritud ka pühendus parunilt tema naisele. Selle lähedal on ka vanad sõjaväebarakkid, mis on jäänud laokile ja hakkavad lagunema , kuid siiski on neid huvitav vaadata.
1 http://www.muhu.info/est/front/history/
2 „Reisijuht Lääne-Eesti Saared“ Urve Kirss Huma ’01 lk 63
3 http://muhurestoran.ee/?page=tutvustus&sp=restoran&lang=et
4 Ajakiri „Köök“ mai ’09 lk 158
5 „Muhumaa Loodus Aeg Inimene“ Ago Rullingo Eesti Entsüklopeedia kirjastus ’01 lk384-385
6 www.muhumuuseum.ee (koguva küla ajalugu)
7 www.muhumuuseum.ee (Muinsuskaitseline ülevaade)
8 http://www.muhu.info/est/front/island
9 „Eestimaa Rannikujuht“ Tiiu Viirand Kunst ’06 lk203
10 http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=341%3Amuhu-katariina-kirik-&catid=79%3Avaatamisvaeaersused&Itemid=236&lang=en
11 „Reisijuht Lääne-Eesti Saared“ Urve Kirss Huma ’01 lk 6
12 „Eestimaa Rannikujuht“ Tiiu Viirand Kunst ’06 lk182
13 http://www.norrenda.ee/index2.html
14 EE 10 Eesti Entsüklopeediakirjastus ’98 lk495
15 „Läänemere saared“ Soren Sorensen Eesti Entsüklopeedia kirjastus ’99 lk153
16 http://www.vormsi.ee/index.php?option=com_content&task=blogsection&id=7&Itemid=29