Ajalugu (islam) (0)

Mõisted
ISLAMI TEKE
Kalifaat – Araabia nimetus,m is tuleneb profeti asemikust valitseja kaliifi järgi
Kaaba – tempel Mekas, mille seina on müüritud must meteoriit. Moslemid paletavad Kaaba templi poole
Allah – Islami ainujumal
Islam – Muhamedi kuulutatud usk, kus austatakse ainult ühte jumalat, Allahit, ja mille pühakiri on koraan.
Moslem – Islami pooldaja , tõlkes tähendab „see, kes allub“
Koraan – Islami püharaamat, mis on kirja pandud Muhamedi sõnade järgi valdavalt peale tema surma.
Prohvet – Isik, kes on jumalalt saanud ilmutuse ning seda kuulutab.
Meka - Islami püha linn, kus asub Kaaba tempel ja islami prohveti Mohamedi sünnilinn.
Medina – Linn, kuhu Mohamed põgenes, sai seetõttu „prohveti linna“ nime
Kaliif – prohveti asemik, kes valitseb kaliifi
Jihad – moslemi pingutus usu nimel, mõistetakse eeskätt püha sõjanaislami eest ja muu-usuliste vastu
Vesiir – praktilisi riigiasju korraldav kaliifi poolt ametisse määratud kõrgem riigiametnik
Emiir – eri piirkondi valitsevad araabia ülikute seast määratavad asevalitsejad
Andaluusia – Lõuna-Hispaanias olev islamiusuliste piirond
622 – Islamiusuliste ajaarvamise algus, sellel aastal põgenes Muhamed Mekast Mediinasse
630 – Mediina ja Meka vahelise vaenu lõpp, Muhamed naases vastupanuta Mekasse
FRANGI RIIGI TEKE
Chlodovech – kuulus Franfi kuningas, kelle juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja lasti ennast ristida
Karl Martell – Frangi riigi majordoomus, kes lõi Poitiers ’ lahingus (732 a) araablased tagasi, tugevdas ratsaväge maatükkide jagamisega (feodaalkorra algus)
Feodaalkord – I at II poolel Lääne-Euroopas välja kujunenud ühiskonnakorraldus , mida iseloomustavad: põhjalikult reglementeeritud alluvussuhted, sõjameeste klassi valitsemine, poliitilise võimu killustatus, sellest lähtuv maaomandi killustatus
Saratseenid – moslemite laialt levinud nimetus Euroopas keskajal
Karl Suur – Frangi riigi keiser , kes ühendas suure osa Lääne-Euroopast.
Verduni leping – Karl Suure pojapoegade leping, millega nad jagasid riigi kolmeks: Lääne-Frangi (Prantsusmaa), Ida-Frangi (Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks
Vennatapusõjad – verised sõjad kuningliku perekonna liikmete vahel riigi maavalduste pärast
Majordoomused –
Kirikuriik – 756 a. Pippin Lühikese poolt paavsti otsese võimu alla antud maavaldus
Pippin Lühike – Frangi valitseja, Karl Martelli poeg, kelle ajal tihenesid suhted paavstidega; sõlmis paavstidega kokkuleppeid ja sai tänu neile frangi kuningaks.
Poitiers´lahing – 732 a araablaste ja Frangi riigi vahel Hispaanias toimunud lahing, kus Karl Martelli juhtimisel löödi araablased tagasi
Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi riik – Verduni kokkuleppega jagatud Frangi riigi osad; Ida-Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik , Lõuna-Frangi riik aga lagunes sootuks.
KATOLIKU KIRIK
Diakon – madalaim vaimuliku amet; ta teenib missal, ristib ja laulatab
Preester – koguduse juht, kes peab missat, ristib ja laulatab, teenib armulaual, jagab viimast sakramenti
Piiskop – kõrgem kirikutegelane, kes kinnitab preestreid ametisse, peab missat, ristib ja laulatab, teenib armulaual, jagab viimast sakramenti
Kardinal – piiskopkonna tähtis vaimulik; nende seast valitakse uus paavst
Paavst – kiriku pea, katoliku usu juht
Pärispatt – kurjus , mille saatan oli inimestesse sisendanud
Puhastustuli – Taeva ja põrgu vaheline protsess, kus surnute hingedel, kes ei lähe otse ei taevasse ega põrgusse, tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani.
Bulla – paavsti ametlik seisukoht
Legaat – paavsti volitatud esindaja, kes ajab paavsti nimel asju teistes maades (nagu välisminister)
Kuuria – paavsti õukond , kujunes kirikuelu keskvalitsuseks
Benediktiinid – musta rüü, oluline on haridus , nende kloostrid kujunesid vaimuelu keskusteks
Tsistertslased – valge rüü, tuntuim esindaja St. Bernard, range kloostrielu, askees inimvõimete piirini , piiridele, ääremaale suunatus, kloostrid ja alad pühendati Neitsi Maarjale , eraldi koori- ja ilmikmungad, suur kloostrivõrk
Dominikaanid – must rüü, hariduse rõhutamine, võitlus ketseritega >inkvisitsiooni teke
Fransisklased/fransiskaanid – pruun rüü, kasinus, elasid väga vaesetes oludes, kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas; olid väga populaarsed rahva seas, sest olid vähenõudlikud ja lihtsad
apostel – Jeesuse esimesed jüngrid ; neid oli 12
pater , papa – mõlemad tähendavad kirikupead ristiusus
sakrament – kiriku õnnistav toiming, nt ristimine , usukinnistus ja armulaud . Pihtimine, viimne võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine .
katedraal – katoliku kiriku pühakoda
askees – ülimalt vähenõudlikult elamine inimvõimete piiridel, loobumine füüsilistest ja vaimsetest asjadest
tsölibaat – loobumine vastassoo esindajatega füüsilisest (seksuaalsest) kokkupuutest
Patrick – Suurbritannias elanud misjonär, kes levitas katoliku usku Iirimaal
Aachen – Frangi riigi kohtumõistmise ja poliitika keskus, seal tegutses inkvisitsioonikohus
VANA VENE RIIK
Vürst – vürstiriigi (suur maavaldus Vene aladel) valitseja
Duuma – vürsti nõuandjate kogu, koosnes bojaaridest
Družiina – vürsti sõjasalk
Varjaagid – viikingisõdalaste nimetus Vene aladel
Õigeusk – pärast kirikulõhet Bütsantsis alguse saanud katolikust kirikust välja arenenud ristiusu haru
Kirillitsa – Vene tähestik
Veetše – Novgorodi linna juhtinud rahvakoosolek
Mongolid – Kesk-Aasiast pärit rahvas, kes Tšingis -Kahaani juhtimisel vallutasid Hiina ja Kesk- Aasia ning Batu -Khaani juhtimisel Vene alad peale Novgorodi; valdusi nimetati Suur hordi riigiks; nende võim Vene aladel lõppes Kulikovo lahinguga
Aleksander Nevski – Novgorodi vürst, kes 1240 a peatas Neeva jõel Rootsi ristirüütlite pealetungi, ja 1242 a võitis Peipsi Jäälahingu Saksa orduga; kuulutati pärast surma pühakuks
Dmitri Donskoi – Moskva suurvürst , kes 1380 a Doni jõe ääres Kulikovo lahingus mongoleid võitis
Ivan III – käis sõjakäigul Novgorodi vastu, ühendas Vene riigi, lõpetas mongolite võimu Venemaal, (Moskva – III Rooma teooria)
Jarlõkk – khaani poolt välja antud dokument, mis kinnitas vürsti valitsemisõigust
Ike – orjuses olemine, mongolite valitsusajal, lõppes 1480 Ivan III Suure võiduga mongolite üle
FEODAALKORD
Senjöör – senjöör – isand ehk maavalduse omanik; Senjöör – Issand
Vasall – isandast sõltuv vaba mees, kes vastutasuks maavalduse eest peab olema isandale ustav, andma talle sõjalist ja materjaalset abi ja nõuabi.
Rüütel –  raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Domeen –  feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa
Hertsog – aadlitiitel, mis on saadud sõjaliste teenete eest
Krahv – aadlitiitel, mis pole saadud sõjaliste teenete eest
Aadel – rüütliseisusest kujunenud pärilik seisus
Paaž – tulevase rüütli treening /amet aadliperekonnas, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid; enamasti asus teenistusse 7-aastaselt
Kannupoiss – rüütli relvakandja ja saatja , järgmine aste rüütlikssaamisel pärast paaži, alustas teenistust u 15-aastaselt
Templiordu – vaimulik rüütliordu , mis tekkis ristisõdade ajal Jeruusalemmas
Teutooni ehk Saksa ordu – katoliku vaimulik ordu