Püha Markuse katedraal (1)

Referaat teemal:
Püha Markuse katedraal
Koostaja : Kersti Jurtom
2010
Venezia ehk Veneetsia on veepeale ehitatud linn Itaalia põhjaosas. Algselt oli linnas 118 saart nüüd on neist alles jäänud vaid 18. Veneetsia rajati algselt pelgupaigana keset laguune 813. aastal ja siis juba püsiva asukohana . Sealsed ehitised on väga värvilised ja rikkalike dekoratsioonidega. Tänapäeval on see linn paljude kirikute, paleede ja muuseumitega ülemaailmne turismimagnet . Üheks kauneimaks ja populaarseimaks kultuuripärliks nii vaimselt kui ka materjaalselt on Veneetsias Püha Markuse katedraal.
Püha Markus ise on Markuse evangeelium autor. Ta hukati 67. aastal Aleksandrias, suri märtrina. Arvatakse, et ta oli Aleksandria kiriku rajaja ja selle esimene piiskop. Tema evangeelium koosneb neljast osast ja ainult 16 peatükist, mis on kirjutatud kreeka keeles. See jutustab Jumala elu tätsamatest asjadest ja on väga detailne . Markus oli kirjutajate, notarite, müürseppade, ehitustööliste, korvi- ja vaibapunjuate, klaasseppade ja klaasimaalijate kaitsepühak. Temalt palutakse abi haiguste ja surmade puhul. Piltidel kujutatakse Markust koos lõviga. Eesti rahvuskalendris on markusepäev 25. aprillil .
Evangelist Püha Markuse säilmed, mis varastati vagade kavatsustega Egiptuse suursugusest linnast Aleksandriast kahe kaupmehe Buono da Malamocco ja Rustico da Torcello poolt, kes austasid väga Püha Markust, saabusid Veneetsiasse 828. aasta. Tema auks ehitati sinna 976.aastal luteri usu peakirik nimega Püha Markuse katedraa. Kirik hävines peaaegu täielikult tulekahjuse. Peal põlengut alustati kiriku taastamist 1063 . aastal ja see pühitseti sisse 8. oktoobril 1094. aastal, mis seisab nüüd vana Doodzipalee kõrval ( Doge 's Palace) ja seda tuntakse kui ka Chiesa d’Oro (kuldkirik). Markuse säilmed maeti marmorist kirstuga altari alla.
Püha Markuse katedraal on alati olnud Lääne-Euroopas ainulaadne hoone, osaliselt arhitektoonilise vormi ja osaliselt mosaiikehiste ebatavalise lopsakuse tõttu. Mõlemad ebatavalisused pärinevad Itaalia idanaabritelt. Arvatakse, et kiriku kavand ja arhitekt pärnevad Konstantinoopolist, kelle tellis Doge Domenico Contarini, ja sellele oli eeskujuks seal asuv Justinianuse palju vanem Pühade Apostlite kirik , mis hävines türklaste vallutuse käigus. Katedraali pikkuseks on 76m, transeptide laius on 61m ja aatrium laiuseks on 47m.
Katedraali läänekülg vaatab Piazza ehk linna väljaku poole. Ehitise aluskonstruktsioon on 11. sajandi kiriku oma, kaasa-arvatud marmorpõrand, kuid palju ehisdetaile lisati hiljem, sealhulgas ka pitsisarnane kiviääris. Katedraal on gooti stiilis ja eestvaates koosneb just kui kolmest osast: ülemin osa, alumine osa ja kuplid . Nagu Justinianuse keisrikirikul on ka Püha Markuse peakirikul kreeka risti kujuline plaan. Kõik neli haru on ühepikkused ja moodustavad pealöövi, põiklöövid ja kantsli. Iga haru keskel on kuplid. Kantsel lõppeb apsiidiga ning pelöövi ja transeptide ümber, kuplitest väljaspool, kulgevad külglöövid. Katedraal on kahe korrusega. Esiotsas oli galerii, kuid see eemaldati pärastpoole, kuna kogu peakirik muudeti kahekorruseliseks, kuigi ülemisel korrusel on kitsad balustraadidega piiratud läbikäigud. Tänu sellele on kirik väga keerukate ruumidega, kus võib imetleda imekauneid marmorsambaid.
Kuplid on väljapoolt valged ja seest kaunistatud bütsantsi mosaiigi ja marmoriga. Need on ehitatud puust. Kiriku põhjapoolse ukse kohal on poolkuppel fassaadi põhjal, milles on mosaiik , mis kujutab kunagi põlenud orginaal Püha Markuse katedraali. Pealöövi kohal on omaette ühekorruseline aatrium, mida katab rida väikseid kupleid. Nende kuplite mosaiigid asetsevad ühise keskmega, kuid erinevate raadiustega ringides, jutustades palju jutte ja ajalugu. Mustrid on väikesed, kuid piisavalt lähedal, et neid selgesti näha. Need on kogu kiriku põnevamad kunstiteosed .
Püha Markuse peakirik on ehitatud tegelikult tellistest, kuid kõik kohad on kaetud hinnaliste mosaiikide ja marmoriga, nii et põhimaterjali ei ole näha ja kogu kirik jätab väga uhke mulje. Seetõttu ei ole ka kirikus uuendusi ega see ei suuda võistelda Konstandinoopoli Hagia Sophiaga suuruse või söekuse polest. Nagu teadagi ei luba Veneetsia ebakindel pehme aluspinnas ehitada liiga suuri ehitisi , isegi kui seda oli tugevdatud puitvaiadega, ähvardas peakirikut kokkuvarisemis oht, mis tänapäeval ilmneb ebatasase põranda näol.
Kirik on säilinud tänaseni peaaegu samasugusena, nagu see on valmis 1071. aastal. Mosaiike on uuendatud, kuid nende sisu ja mõte on jäänud samaks. Läänepoolsel otsaseinal on alles viis sügavat marmoriga ääristatud portikust, mida katavad poolringikujulised mosaiikmaalid. Ülakorrusel on nende vastas suuremad masaiikpoolringid, millest keskmine sisaldab ainult klaasi. Neid katab hilisgooti ornamentidega kivipits, mida on võrreldud merevahuga. Kaartel on renessansiajastu imitatsioon ja viklitel on varajased mosaiigid. Kõik see kokku teeb võrratult ilusa interjööri.
Kõigi ehitus imedega on Püha Markuse peakirik palju enam kui suurepärane arhitektuuriteos. Tuhat aastat koguti sinna kunstiteoseid. Marmor - ja masaiikehised on hoone lahutamatud osad. Pala d’Oro ehk kuldaltar ja pronkshobused toodi mujalt, mõnes mõttes isegi kahtlastel asjaoludel. Mosaiigid on Bütsantsi algupäraga, mis on valmistatud Itaalia käsitööliste poolt, mis lähtub 6.sajandi Revennast, moodustavad täieliku ristiusuõpetuse ülevaate maailma loomisest kuni maailma lõpuni. Mosaiigi tegemist alustati peagi pärast kiriku valmimist ning töö nende kallal jätkub 12.-13. sajandini. Alakorrusel on seinad kaetud marmoriga, mis on suures osas maismaalt riisutud vanarooma materjal. Põrandaid katavad punased või rohelised katted .
Keskajal hangitud aaretest kaks märkimisväärsemat on Pala d’Oro ja pronkshobused. Esimese kultse altari valmistasid Konstantinoopoli kunstnikud 975. aastal, kuid seda on palju täiendatud ja uuendatud. Suur kuldne retaabel sisaldav värvilisest emailist pilte ja on vääriskividega üle kuhjatud. Kuus suurt pilti selle ülaservas kujutavad jeesuse kannatuste lugu ja Neitsi Maaria surma, ning keskel on peaingel Miikael . Teistel paneelidel on kujutatud Kristuse ja teisi pühakuid. 4 pronkshobust toodi Konstantinoopoli hipodroomilt selle rüüstamisel 1204. aastal IV ristisõjas. Kuid Napoleon viis kujud 1797. aastal Pariisi ja need toodi 1815. aastal tagasi Veneetsiasse. Nüüd need seisavad uhkelt lääneportikuse kohal. Hetkel seal seisvad hobused on orginaalide koopiad . Siiani ei ole kindlaks tehtud nende täpne vanus ja päritolu.
Aatriumi kupli mosaiigid on Vana Testamendi ainetel : maailma loomine, Aadama ja Eeva, pattulangemine, Kain ja Aabel , Noa ja veeuputus , Paabeli torn, Aabrahami ja Joosepi lood ning lõpuk Moosese lugu ja Egiptuse lahkumine . Kiriku seeson aga lugu Uuest Testamendist: Kristuse elu, apostlite teod, lõppedes viimse kohtupäevaga. Lisaks jutustatakse üksikasjalikult Apostlite ja Püha Markuse elulugu.
See uhke kulla, marmori ja mosaiigiga ülekuhjatud katedraal on ainulaadne ja huvitava arhitektuuripärl. Lisaks sellele on peakirikul väga vana ja keerukas ajalugu, mis hõlmab paljusi ümberkautseid riike, millest on skulptuure ja mosaiike kokku kogutud. Oma välimuse ja ajaloo pärast on Püha Markuse katedraal suur vaatamisväärsu Veneetsia, mis jääb selleks veel kauaks .
Kasutatu kirjandus

Neil Parkyn „70 meie maakera arhitetuuripärli“

www.basilicasanmarco.it
Püha Markuse katedraal
Pronkshobused
Kuldsed mosaiigid ja marmorsambad
9