10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maddog9998
Õppematerjali autor
vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures.( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased - seldzukid said hiljem linna uuesti oma valdusse. Järgnesid teine ja kolmas ristisõda, aga edutult. Aastatel 1202-1204 toimus hirmuäratav IV ristisõda, kus sõdalased purustasid Konstantinoopoli kristlaste linna. IV ristisõda organiseerijaks oli Innocentius III. Algul oli retk plaanitud Egiptusesse, teel kalduti aga mujale Veneetsia doodzi suunamisel. 1202
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma
VAIMULIKUD ORDUD By Oll©®TM 2004 Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb
Tapatalgud, mille ristisõdijad seal korraldasid, olid tohutud. Ei halastatud kellelegi. Ainuüksi peamoseestapeti 10 000 inimest. Teine ristisõda(1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldzukkidel osa kaotatud aladest tagasi võita. 1144. aastallanges nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. LääneEuroopale oli see raske löök. Tuli hakata jälle tegema kihutustööd, et võtta ette uus ristisõda.Uue ristisõja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux'st. Ta põhjendas Teise ristisõja korraldamise vajadust. Püha Bemardi üleskutsetele vastati pea kogu Euroopast. Kaks tolle aja kõige võimsamat valitsejat Prantsuse kuningas Louis VII (loe: luii) ja Saksa kuningas Konrad otsustasid ka ise minna Pühale Maale ristisõtta.Ometi hakkas asi juba alguses viltu vedama. Püha Bemardi üleskutsetes räägiti sellest, et ristisõdu paganate vastu võib pidada ka Euroopas
Asendas õukonna aadlikud keskklassist nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine. Asutati ametnikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve. Pariisi parlament oli kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. Albilaste sõjad. Ristisõda albilaste vastu 1209-1229. Albilased olid ususekt Lõuna-Prantsusmaal. Sõja ettekäändeks oli paavsti legaadi mõrvamine Toulouse krahvi Raimond VI paazi poolt. Ristisõdijad Simon de Monforti juhtimisel võidavad nii Toulouse krahvi, kui ka tema liitlase Aragoni kuninga Pedro II (viimane hukkus Muret' lahingus 1213) ja allutavad Lõuna-Prantsusmaa. 1218 Simon de Monfort hukkus ja Raimond VI haaras oma alad tagasi. Sõjad jätkusid aastani 1229, mil tehti Toulouse ja kuninga vahel rahu
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piisko
pühasõda oma usu nimel · doktriin poliitikas sõnastatud põhimõte 2. Paavstid püüdsid enda kätte haarata kogu kristliku maailma juhtimise 3. Ametlikuks põhjuseks toodi Kristuse haua vabastamine paganate ehk moslemite käest 4. Majanduslikud põhjused olid suurte alade ja linnade haaramine 1095 Clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja moslemeid välja ajama. Hüüdlauseks sai: " Jumal tahab seda!" Esimene ristisõda (1096-1099) Ristisõdadest olid huvitatud feodaalide teised ja kolmandad lapsed, kuna sõda tõotas neile rikkust ja rakendust (esimene poeg päris isa varanduse). Alates 1096. aastaks hakati Pühale Maale liikuma suured sõjaväed, umbes 40 000 ja juhiks oli Lotringi hertsog Gottfried ja Toulousi krahv Raymond. Ristisõdijad jõudsid Konstantinoopoli alla ja sealsele valitsejale Basileusele tuli see üllatusena ja tal õnnestus sõdijad algul maalt välja lüüa. Ristisõdijate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid