Tiise rinde avamine. Operatsioon overlord tekst

Tuvi, Tundmatu

Tiise rinde avamine. Operatsioon overlord tekst (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Teine maailmasõda algab 1. Septembril 1939, kui Saksamaa tungib Poolasse. 5. Oktoobril sõlmivad Saksamaa ja NSV Liit piiri- ja sõpruselepingu (uuendati MRP-d, Saksa huvisfääri Poolas nihutati ida poole, NSV Liit sai Leedu). 29. Maist – 3. Juunini toimub Dunkerque ’I operatsioon, mille käigus britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse, 14. Juunil oli Pariis Saksa vägede poolt ümber piiratud ning 21. Juunil kapituleerub Prantsusmaa - Compiegne ' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy ). 7. Detsembril 1941 toimub Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris , mistõttu astub USA sõtta.

11. Märtsil 1941 volitas USA Kongress vastuvõetud Lend-Lease’i seadusega presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Sõja jooksul abistati Suurbritanniat, Vaba Prantsusmaa liikumist (eesotsas Charles de Gaulle ), Hiinat ning hiljem ka NL’i. Kui 22. Juunil 1941 alustas Saksamaa koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu (nimega Barbarossa plaan), algas nn. ‘’Suur Isamaasõda’’. 14. Augustil pandi Atlandi hartas kirja sõja eesmärgid ning sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted, millele kirjutasid alla W. Churchill ja F. D. Roosevelt . 26. Mail 1942 sõlmisid Suurbritannia ja NSV Liit sõjalise liidu lepingu, millega arvati NSV Liit liitlaste poolele. 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents , kus kohtusid esmakordselt Stalin , Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias. Nõukogude sõjavägi pidi toetama pealetungiga idast.Samuti jõuti kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning tunnustati NSV Liitu 1941. Aasta piirides.

Pilt Teherani konverentsist: Stalin – Roosevelt – Churchill

D-päeva ( teisisõnu Normandia dessant ) kavandamist alustatu juba 3 aastat enne selle toimumist . Üks raskemaid probleeme oli maabumiskoha valik. Operatsiooni juhtis Dwight D. Eisenhower, kes võttis kogu operatsiooni vastutuse enda peale. Valikutena tulid kõne alla Biskaia lahe rannik , Bretagne’I põhjarannik, Normandia, Pas de Calais’ (kus Hitler ise rünnakut ootas) ja Hollandi ning Belgia rannik. Rünnakuks valiti siiski Normandia rannik, mida sakslased ei uskunud viimse hetkeni, pidades seda pettemanöövriks. Teine problem oli maabumispäeva valik, kuna Inglise kanali rannikul on tugevad tõusud ja mõõnad, viimast vajati aga maabumiseks, mil rannikuäärne merepõhi koos sinna sakslaste ehitatud dessandi tõketega paljastub, samuti pidi mõõn olema varahommikune, et dessandi esimese laine maabumiseks jääb pikk suvepäev.Algselt planeesid Eisenhoweri staap dessandi alguse päevaks 5. Juunit, kuid tormisuse tõttu lükati toimumisaeg 6. Juunile. Kolmas probleem oli sõdurite varustamine vajalikuga ning sõjatehnika viimine üle La Manche’I väina. Probleem seisnes pidevas varustamises, mistõttu tuli rajada korralik sadam, nii et ajutisi sadamaid hakati ehitama 8. Juunil 1944.

Tähtsamad väejuhid: Montgomery – Liitlasmaavägede juht, Eisenhower – Operatsiooni juht, Rundstedt – Saksa väejuht

Operatsioonis osalesid: USA, Suurbritannia, Kanada , Austraalia , Vaba Prantsusmaa (Charles de Gaulle’I poolt rajatud vastupanuliikumine eksiilis), Uus- Meremaa , Holland , Norra ja Poola – nende ühinenud jõudude suuruseks oli 1 miljon sõdurit. Vastas oli Saksamaa 380000 mehega.

Teine rinne kaart: Utah , Omaha – USA; Gold , Juno, Sword – britid ja kanadalased

Esimesed ründajad jõudsid kohale õhust, mitte merelt . Kokku maandus õhust umbes 25 000 meest, neist umbes 1500 langevarjudel ja ülejäänud plaanereil. Õhu teel veeti kohale ka 567 autot, 18 kergtanki ja 362 kergsuurtükki. Nende ülesandeks oli takistada Saksa soomusjõudude pealetungi liitlaste maabumispaigale ja hõivata enda alla sillad ja lüüsid Douve'i jõel ning tammid sealsetel üleujutusaladel. Kell 3 öösel algas Briti Raskepommitajate rünnak mererannikul olvevale kümnele tähtsamale Saksa rannapatareile, millele järgnes USA pommitajate pommirünnak ameeriklaste maabumisrandadele, Omaha ja Utah Beachile, ning inglaste pommirünnak Gold, Juno ja Sword beachile. Dessandi kulg maabumispaikades oli erinev: Utah beachis polnud erilist vastupanu, keskööks oli kogu ameeriklaste 4. Diviis maabunud. Omaha Beachi dessant pidi esialgu läbi kukkuma , kuna sakslased teadsid rünnakut oodata ning kindlustasid end siin tugevasti. Hukkus umbes 3800 meest, ent siiski õnnestus sama päeva õhtuks moodustada rannale tugiala. Gold lõigul ei saanud britid erilise vastupanu omaks, osalt tänu spetsiaalsetele tankidele AVRE. Lõik oli keskpäevaks vaenlastest puhas. Juno lõigul olid kanadalased veelgi edukamad ning täitsid päeva lõpuks peaaegu kõik seatud eesmärgid. Sword lõigul olid sakslased end hästi kindlustatnud ning kuni keskhommikuni seisis siin ees rank võitlus, mille lõpuks saksa tankid siiski koondusid.

Pilt ameeriklaste maabumisest Omaha beachil. Näha on ka tõkkeid, mis on mõõna tõttu paljastunud.

Järgmisel päeval, 7. juunil, läks maabujate vastu rünnakule Relva-SS-i 12. tankidiviis, kuid ka selle 177 tanki ja 28 liikursuurtüki pealetung takerdus. Dessandi kolmandal päeval, 8. juunil, jõudis lahingusse õppetankidiviis „Lehr“, kuid dessandi arvukus ja lahingujõud kasvas kiiremini kui selle ründajate oma ja dessanti ei õnnestunud merre pühkida. Normandia dessandi seitsmendal päeval, 12. juunil, tõusis maabunute arv 362 547 meheni. Samal päeval ühinesid üksikud tugialad üheks, 80 kilomeetri laiuseks rindeks. 18. juunil tõusis Normandias maabunud meeste arv 619 000-ni. 27. juunil vallutasid ameeriklased Cherbourg'i linna Cotentini poolsaare põhjaotsal. Sellega langes liitlaste kätte esimene arvestatava läbilaskevõimega tõeline sadam. 30. juunil tõusis Normandias maabunute arv 850 000-ni, juuli algul aga ületas see miljoni piiri. Liitlaste laine valgus peagi Normandiast üle kogu Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi ning jõudis Saksamaale.

Saksamaa viimane pealetung toimus 25. Detsembril 1944, kui püüti tagasi võtta Antwerpi linn. 4-11 veebruaril 1945 toimus Jalta konverents, kus NL, USA ja Srb jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia . Märts-aprill 1945 ümbritsesid Saksamaad lääne poolt USA, Briti ja Prantsuse väeosad, idast NSVL väeosad.ning 21. Aprillil tungivad Berliini, okupeerides seal tuumalabori. Kuna saksa väed olid halvasti varustatud ning koosnesid enamasti väheselt treenitud Volkstrumist ja Hitlerjugendi liikmetest, suutsid punaväed kiirelt läbi linna edendada ning 30. Aprillil teeb Hitler enesetapu. 2. Mail otsustasid linnakaitsjad lõpuks loobuda ning 8. Mail kapituleerub Saksamaa

(loe slaidilt)

…

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Tiise rinde avamine-Operatsioon overlord tekst #1

Tiise rinde avamine-Operatsioon overlord tekst #2

Tiise rinde avamine-Operatsioon overlord tekst #3

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tundmatu Tuvi Õppematerjali autor

slaidid ja slaididele vastav tekst operatsioon overlordist ja teise rinde avamisest

ajalugu teise rinde avamine teine rinne operatsioon overlord overlord normandia pealetung omaha churchill utah

Sarnased õppematerjalid

doc

D-Päev e. dessandipäev Normandias 6 juunil 1944

kaasa ränki kaotusi. Novembris 1943 hukkus Vaikse ookeani keskosas tillukest Tarawa atolli vallutades üle 3000 USA mereväelase. Ameerika tsensorid keelasid sellest operatsioonist vändatud kinokroonika näitamise, väites, et kaadrid sõdurite verest punetavast laguunist õõnestaksid USA vägede lahingumoraali. Sama kohutava hoobi olid britid ja kanadalased saanud 18. augustil 1942 Dieppe'i sadamas. NSVLi juht Jossif Stalin oli oma liitlastele Rooseveltile ja Churchillile hakanud teise rinde avamise ideega Loode-Euroopas peale käima juba 1942. aastal. Tollal polnud ei Ameerika ega Briti väed selleks tehniliselt valmis. Pealegi eelistanuksid alalhoidlikud britid Normandia ründamise asemel kaudsemat strateegiat operatsioone Vahemere rannikul ja Balkani poolsaarel. Kuid üha enam süvenes veendumus, et Hitleri võimutsemisele saab teha lõpu üksnes meredessandiga okupeeritud Prantsusmaale üle La Manche'i väina. Ehkki Normandia jäi

Ajalugu

docx

AJALOO KT II MS

- Kamikaze oli lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammiv lendur. 34. Punaarmee suurpealetung 1944 Narva lahing, Saksamaa purustamine. Mis alad NSV Liit 1944 vallutas. Narva lahingus pandi Punaarmee edasitung rohkem kui pooleks aastaks seisma. 22.juuni 1944 algas NSVL vägede pealetung sakslaste vastu. Saksalt võeti ära väga palju alasid nagu näiteks Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Bulgaaria ning Jugoslaavia. 35. Normanda dessant - 6.06.1944 maabusid lääne rinde sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli idarindel) ning suve lõpuks varises sakslaste kaitse kokku. Oluline osa oli lääneriikide õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 lääne riikide oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi. 36. Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D

Ajalugu

doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk- Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsa fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. Teherani konverents 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta piirides. Sellega sattusid Baltimaad taas nõukogude võimu alla. Sõjategevus 1944

Ajalugu

pdf

Üldajalugu 20. sajandil

Algas kaevikusõda. *Nov 1914 astub teljeriikide poolel sõtta Türgi. Avanesid uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. *veeb. 1915 GER alustab allveesõda. GB ja IRL ümbritsevad mered kuulutatakse sõjatsooniks *aprill 1915. GER väed kasutavad esmakordselt Ypres'i lahingus mürkgaase. *ITA jookseb Antandi poolele üle *23.mai 1915 ITA kuulutab sõja A-Ule, avades sellega uue rinde *Bulgaaria astub sõtta Keskriikide poolele. Serbia väed purustatkse. *aprill 1915-jaanuar 1916 - Gallipoli dessant GB poolt, et saada kontrolli alla väinasid musta mere ja vahemere vahel. GB saab lüüa. *21.veeb -18.dets 1916 GER rünnakud Verduni kindlusele. Tinglik GER lüüa saamine. Enneolematult suured kaotused mõlemal poolel. *31.mai ja 1.juuni 1916 Jüüti merelahingud *1.juuli-18.nov 1916 Somme'i lahing. Inglased võtavad kasutusele tankid. Edu ei saavutanud keegi. *6

Ajalugu

doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

Nõukogude liidu tegevus nendes riikides, kuhu punaarmee oli jõudnud. Nendes riikides läksid kommunistide kätte siseministri ametikohad ja julgeoleku jõud: Algas riigistamine ja vägivalla poliitika. Enda mõju all olevaid riike hakkas Nõukogude liit nimetama rahvademokraatiamaadeks. Poola, Saksa demokraatlik vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania ja Jugoslaavia, kellega olid suhted vaenulikud. 1945 aasta mais telegrafeeris Churchill trumanile, et nõukogude rinde kohale on langenud raudne eesriie. Väljend külm soda sündis 1957 aastal USAs ja selle autoriks on aatomienergeetika komisjoni esimees B. Baruch. Külma sõja vormid: 1) Ideoloogiline võitlus tõestamaks, et sotsialism või capitalism on parim 2) Võidurelvastumine 3) Võitlus mõjusfäärid laiendamise pärast 4) Salateenistused (KGB, CIA) Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luxemburg 50ks

Ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Tiise rinde avamine. Operatsioon overlord tekst (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

D-Päev e. dessandipäev Normandias 6 juunil 1944

AJALOO KT II MS

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

Üldajalugu 20. sajandil

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti