Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kurat ja preili Prym - Paulo Coelho (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keset platsi kõrguvat võllast ning küsisid endalt mida see õige seal teeb?
  • Kes uutele seadustele ei kuuletu?
Jeesuse viimane õhtusöömaaeg Leonardo da Vinci
seda maali luues seisis Leonardo da Vinci tõsise raskuse ees: tal tuli maalida Head Jeesuse ning Kurja Juuda kujul, kes otsustab söömaaja järel oma sõbra ära anda. Kunstnik jättis töö pooleli, kuni tal õnnestub leida täiuslikud modellid. Kord käis ta kuulamas ühe koori esinemist ning nägi seal poissi, kes sobis täpselt Kristuse kehastajaks. Ta kutsus poisi oma ateljeesse ning tegi tema näojoontest kavandeid ja visandeid. Möödus kolm aastat. "Püha õhtusöömaaeg" oli peaaegu valmis, ent da Vinci polnud ikka veel leidnud täiuslikku modelli Juuda jaoks. Kiriku eest vastutav kardinal hakkas kunstnikule peale käima, nõudes, et ta seinamaalingu kiiresti ära lõpetaks.palju päevi kestnud otsingute tulemusena leidis ta enneaegselt vananenud noore mehe: räbaldunud ja juua täis, lamas too rentslis. Mõningate raskustega veenis ta oma abilisi meest kirikusse tassima, kuna visandite tegemiseks polnud enam aega. Kerjus viidigi sinna, ilma et ta oleks aru saanud, mis toimub; abilised hoidsid teda püsti, kuni da Vinci joonistas üless tema näkku selgesti talletanud jumalakartmatuse, patu ja isekuse jooned. Kui ta oli lõpetanud, avas vahepeal pisut kainemaks saanud kerjus silmad ja nägi enda ees olevat pilti. Ühteaaegu õuduse ja kurbusega ütles ta: "Ma olen seda pilti enne näinud!" "Millal?" küsis üllatunud da Vinci. "Kolme aasta eest, enne kui kaotasin kõik, mis mul oli. Laulsin tol ajal kooris ja mu elu oli täis unistusi ; üks kunstnik kutsus mind modelliks, et Jeesuse nägu maalida."
inimesed usuvad ainult seda, mida on harjunud uskuma.
Rikkad ei raiska tavaliselt sentigi, raha loobivad tuulde ainult vaesed
armuliku inimese osa sobib ainult neile, kes ei julge elus kindlat seisukohta võtta. Alati on palju lihtsam uskuda oma headusse kui teistega silmitsi seista ja oma õiguse eest võidelda.
Turistid nimetavad kohti, mis pole neile kodu, alati paradiisiks.
On olemas kahte sorti tolvaneid: need, kes jätavad ähvarduste pärast midagi tegemata, ja need, kes arvavad , et suudavad ähvardustega midagi ära teha.
Üks saksa filosood ütles kord nõnda: " Jumalalgi on oma põrgu: tema armastus inimese vastu."
relvi on inimene kasutanud koopaaegadest saadik-alguses loomade tapmiseks, hiljem selleks, et saavutada ülevõimu teiste inimeste üle. Maailm on saanud hakkama ilma põllunduse, karjakasvatuse, usundi ja muusikata, ent mitte ealeski ilma relvadeta.
Ahabi lugu
Ahabil ei tulnud hetkekski pähe kedagi veenma asuda: ta tundis inimeste loomust ja teadis, et ausust peetakse tihti nõrkuseks ja nii võidakse tema võimus kahtlema hakata. Selle asemel kutsus ta naaberkülast mõned puusepad , andis neile paberi, millel oli joonis, ning käskis selle koha peale, kus praegu on rist , midagi ehitada. Järgneva kümmekonna päeva jooksul kuulis linnarahvas nii päeval kui ka ööl haamrilööke ja nägi mehi laudu saagimas, neid ühte sobitamas ja kokku kruvimas. Kümme päeva hiljem pandi see hiiglaslik piltmõistatus platsi keskel püsti ja kaeti riidega. Ahab kutsus kõik Viscose elanikud mälestusmärgi avamisele. Ilma mingit kõnet pidamata tõmbas ta riide pidulikult ära: seal oli võllas. Koos köie, poomisluugi ja kõige muuga . Tuttuus ja määritud mesilasvahaga, et ilmade rüüstele kaua vastu panna. Kuna kohale oli kogunenud hulgaliselt rahvast, kasutas Ahab juhust ning luges ette terve hulga seadusi, mis kaitsesid põlluhatijaid, kannustasid karja kasvatama ja lubasid preemiat neile, kes toovad Viscosesse uut kaubandustegevust; ta lisas, et nüüdsest alates tuleb kõigil leida endale aus töö või siis kolida mõnda teise linna. Muud ta ei öelnud, mitte kordagi ei maininud ta "mälestusmärki", mille oli just avanud: Ahab oli mees kes ei uskunud ähvardustesse. Tseremoonia lõppedes kogunesid inimesed erinevatesse puntidesse; enamik arvas, et pühak oli Ahabi ninapidi vedanud , too oli kaotanud oma varasema julguse ja ta tueks tappa. Järgmistel päevadel tehti seda eesmärki silmas pidades mitmeid plaane. Kuid kõik olid sunnitud nägema keset platsi kõrguvat võllast ning küsisid endalt: mida see õige seal teeb? Ka see on püstitatud selleks, et hukata neid, kes uutele seadustele ei kuuletu? Kes on Ahabi poolel ja kes ei ole?kas meie hulgas on pealekaebajaid? Võllas vaatas inimesi ja inimesed vaatasid võllast. Tasapisi hakkas mässajate algne julgus muutuma hirmuks: Ahabi kuulsus oli kõigile tuntud ja kõik teadsid, et ta ei tagane oma otsustest sammugi. Mõned inimesed läksid linnast minema, teised otsustasid proovida Ahabi väljapakutud uusi töid- kas lihtsalt sellepärast, et neil polnud kuskile minna, või siis sellepärast,et neid saatis väljaku keskel seisva tapariista vari. Mõne aja pärast oli kord Viscoses jalule seatud, linnakesest sai suur piiriäärne kauplemiskeskus, sealt hakati välja vedama parimat villa ja tootma esmaklassilist vilja. Võllas seisis oma kohal kümme aastat. Puu pidas hästi vastu, kuid köis vahetati aeg-ajalt uue vastu. Võllast ei kasutatud kunagi. Ahab ei maininud seda ainsagi sõnaga. Ainuüksi selle olemasolust piisas, et muuta julgus hirmuks, usaldus kahtlustamiseks ja hooplemine heakskiitvaks sosinaks. Kümne aasta möödudes, kui Viscoses valitses viimaks kord, lasi Ahab võlla lammutada ja järelejäänud puust sama koha peale risti ehitada.
*Ahab tundis inimloomust: mitte soov seadusi järgida ei pane inimesi käituma, nagu ühiskond nõuab, vaid hoopis kirm karistuse ees. Igaüks meist kannab endas võllast.
*'***
on mõttetu püüda välja selgitada, miks ma olemas olen. Kui sul just on seletust tarvis, võid endale öelda, et mina olen vahend, mille jumal mõtles välja karistamaks end selle eest, et oli ühel nõrkusehetkel otsustanud luua Maailmakõiksuse. (välismaalane)
enamikes usundites on olemas niinimetatud "karistuse paik", kuhu surematu hing suundub, kui on pannud toime teatud kuritegusid ühiskonna vastu(alati paistis asi puudutavat ühiskona, mitte üksikisikut)
viimse kohtumõistmise kirjeldus araabia raamatust:
keha lahkumise järel tuleb hingel ületada sild, mis on kitsas kui noatera ning millest paremale jääb paradiis , vasakule aga rida avausi, mis viivad maaalusesse pimedusse . Enne sillale asutmist(raamat ei selgitanud kuhu sild viib) võtab igaüks paremasse kätte oma vooruse ja vasakusse patud, ning kukub siis tasakaalu kaotades sinnapoole, kuhu ta maapealsed teod teda kallutavad.
inimene vajab halvimat, mis temas leidub, et saavutada parimat, mis temas on
kurjus pidi end ilmutama , et Viscose elanikud headuse tähendust mõistaksid
enamik inimesi otsid maailma kõige rõõmsamates ohtades kannatusi, kuna arvavad, et ei ole õnne ära teeninud .
Vesi: maitseta, lõhnata, värvita ja sellegipoolest tähtsailm asi maailmas
kuri ei too mitte kunagi head, olgugi et inimesed seda uskuda tahavad
Kurat ja preili Prym - Paulo Coelho #1 Kurat ja preili Prym - Paulo Coelho #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristi luht Õppematerjali autor
tsitaadid ja huvitavad jutud

Sarnased õppematerjalid

Mees Vincist
15
doc

Mees Vincist

Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist ­ Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all puhkavad luud, mis on kokku kogutud iidse kuningliku kabeli varemetest

Kunstiajalugu
Mees Vincist - Leonardo Da Vinci elulooraamat
13
doc

Mees Vincist - Leonardo Da Vinci elulooraamat

Leonardo da Vinci Me kõik tunneme Leonardo da Vincit ­ geeniust, kes oli osav tohutult paljudes eluvaldkondades. Kuid ta on oma isiksuse peitnud osavalt kaunite maailide ja unikaalsete leiutiste taha, sest milline oli Leonardo hingeelu ­ seda me tegelikult ju teada ei või. Leonardo da Vinci oli vasakukäeline ja kirjutas paremalt vasakule. Tema märkmeid saab lugeda vaid peegelpildis. Vasakukäelisus öeldi olevat kurjast ja see oli üks põhjustest, miks Leonardo da Vinci inimestest eemale hoidus. Kuid ka oma märkmetes ei anna ta enda mõtetest ja tunnetest rohkem mõista, kui mõnedes üksikutes korrapäratutes lausetes ja ümber nurga. Kes on see salapärane geenius, kellest maailm teab nii palju, samas mitte midagi? Viieteistkümnendal aprillil, laupäeval, kell kolm hommikul 1452. aastal, sündis Ser Piero ja Caterina poeg. Ta sai nimeks Leonardo. Leonardo da Vinci kuulus nende haruldaste universaalsete geeniuste hulka, kellele loodus oli kinkinud

Kunstiajalugu
Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks
48
doc

Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks

Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süür

Üldine usundilugu
KOLGATA-PIETA-NOLI ME TANGERE
10
doc

KOLGATA, PIETA, NOLI ME TANGERE

1. CENA ­ VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci. Cena. Santa Maria delle Grazie klooster. Milano. Vanadel roomlastel tähendas cena [loe: tseena] peamist söögikorda. Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga. Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus. Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu, laotades tema ette palmioksi. Selle järgi nimetatakse ka pühapäeva nädal enne

Ajalugu
KOLGATA-PIETA-NOLI-ME-TANGERE
18
doc

KOLGATA-PIETA-NOLI-ME-TAN GERE

KOLGATA / PIETÀ / NOLI ME TANGERE 1. CENA ­ VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci. Cena. Santa Maria delle Grazie klooster. Milano. Vanadel roomlastel tähendas cena [loe: tseena] peamist söögikorda. Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga. Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus. Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu, laotades tema e

Piibli-teadus
Mees Vincist-František Jilek - Sisukokkuvõte
8
doc

“Mees Vincist” František Jilek - Sisukokkuvõte

Donna Lucial ja Ser Antoniol on poeg Ser Piero ning 15. aprillil sündis Ser Pierole poeg, kellele pandi nimeks Leonardo. See juhtus Vinci asulas 1452. aastal. Leonardo ema Caterina polnud abielus ning oli kõigest 16-aastane tütarlaps. Peale lapse sündi naitus Ser Piero mitte poja emaga, Caterinaga, kes oli külaneiu ega saanudki olla Ser Pierole muud kui lihtne meelelahutus, vaid hoops teise 16-aastase tütarlapse Albieraga. Seega oli Leonardo vallaslaps. Tema suguvõsas olid pea et kõik notarid, kuuludes rikkasse linnakodaniku kihti. Leonardo lille-, looma- ja tugev emaarmastus on tulnud just sellest, et ta emaga üksi üles kasvas. Siit pärineb idee madonnast kaljukoopas ja ka "Kuningate kummardamine", kus last hoidva ema ümber on kogunenud külarahvas, eemal aga varitseb möll. Leonardo sündis sõjaajal, mil kondotjeerid oma palgaväega laastasid ja vägistasid. Oma esimesed eluaastad elas ta tulekollete keskel ja tema uurijatele on siiani arusaamatu, et tal alati oli üksk?

Kunstiajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» ütles teine. «Ses poes käib kõik neljakaupa,» karjus kolmas. «Neli rahvust, neli fakulteeti, neli püha, neli prokuraatorit, neli elektorit, neli raamatukoguhoidjat.»* «Hüva,» arvas Jehan Frollo, «neile siis tarvis neljakordset märulit teha.» «Musnier, me pistame su raamatud põlema.» «Musnier, me peksame su teenri vaeseomaks.» «Musnier, me mudime su naist.» «Seda paksu Oudarde'i-mamslit.» «Kes nõnda priske ja lõbus on, nagu oleks ta lesk.» «Käige kus kurat!» urises meister Andry Musnier. «Meister Andry,» hüüdis Jehan ülalt kapiteelilt, «kui sa oma suud ei pea, kukun sulle kaela!» Meister Andry tõstis silmad üles, näis hetkeks mõõtvat samba kõrgust, siis võrukaela raskust, kasvatas mõttes seda raskust kiiruse ruuduga * ja vaikis. Jehan jätkas lahinguvälja peremehena võidukalt: 14 «Seda ma teen, kuigi olen ülemdiakoni vend!» «Kenad saksad need meie ülikoolihärrad! Ei respekteeri niisugusel päeval kui täna sugugi

Kirjandus
M-K-Baxter-Jumalik ilmutus põrgust
67
pdf

M-K-Baxter "Jumalik ilmutus põrgust"

Mary K. Baxter JUMALIK ILMUTUS PÕRGUST Aeg on lõppemas! Vaimulik kirjavara 1999 Originaali tiitel: Mary K. Baxter A Divine Revelation of Hell Tõlkinud: Olav Maran SISSEJUHATUS Tunnistan, et ei seda ega ühtegi teist sealpoolsust esitavat raamatut poleks olnud võimalik kirjutada ilma Jeesuse Kristuse üleloomuliku jõuta. Jeesuse käes üksi on põrgu võtmed ja Ta on maksnud hinna, et võime siseneda taevasse. Selle raamatu kirjutamine oli pikk ja nõudlik protsess, mille jooksul tundsin end kõigist eraldatuna. Möödus mitmeid aastaid, enne kui see raamat sai ilmuda. Issanda ilmutused, millest siin on juttu, algasid 1976.a. Kulus kaheksa kuud, et panna see paberile. Käsikirja lõplik valmimine nõudis mitmeid aastaid. Nüüd mõistan, et Issand valmistas mind selle raamatu kirjutamiseks juba lapsepõlvest peale, mil mul oli unen?

Usuõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun