SISSEJUHATUS ISLAMISSE kordamine (0)

SISSEJUHATUS ISLAMISSE kordamine
Hadith – prohvet Muhamedi kogutud ütlused ja teod
Sunna – islami ühiskondlike ja õiguslike tavade korpus
Sira – prohveti biograafiad
Tasfir – Koraani kommentaarid ja seletused
Nendest allikatest, mis kirja pandud 8-20 saj lähtuvad kõik käsitlused Koraani ilmutamise ja
islami algaastate kohta.
Koraan jaguneb 114 osaks, mida nimetatakse suuradeks. Neil on erinevad vormid ja pikkused.
Enamjaolt on järjestatud need kahanevas pikkusejärjekorras. 2-112 on avamine , viimased
kaks vaimude eemale peletamiseks. 1. Suura on FATIHA- avamine.
Suurel määral lähtub see raamat samadest uskumstest ja lugudest, mida sisaldab Piibel . Jumal ( arab . K ALLAH) valitseb kõike – kõikvõimas, kõiketeadev ja halastav olend, kes on loonud maailma ja selle olendud. Ta saadab oma prohvetite kaudu sõnumeid ja seadusi, aidates juhatada inimeste elu. Ning kunagi tuleikus, ajal mis on teada ainult tallem teeb ta maailmale lõpu ja korraldab viimse kohtupäeva.
Aadam saadetakse paradiisist välja, sest ta sõi keelatust puust.
Koraan rõhutab monoteistlikku pärandit, kuid sama hoolikalt püüab islamit lahus hoida kristlusest ja judaismist.
Et koraani lugeda, tuleks seda teha Araabia keeles. “Ainult nii saadakse aru” 10. Saj lõpuks sai ametlikuks õpetuseks i’jaz e Koraani jäljendatamtus. Muslimid ei ole araabia keelt mõttekõlemevate muslimite jaoks traditsiooniliselt Koraani tõlinud). Seda kantase ja loetakse ette originaalis. Koraan on Jumala tähttäheline ja mitteloodud Sõna.
Koraan on väga raske tekst. Tekst eeldab, et tuntakse hästi keelt, lugusid ja sündmusi. Ilmenvad ka vastuolud: ühes ja samas lauses viidatakse Jumalale nii esimeses kui kolmandas isiksus. Teksti eri osades esitatakse lahnevaid versioone ühtedest ja samadest sündmustest. Vahel lähevad Jumala käsud omavahel vastuollu.
Kristlased on kinni haaranud Koraani segastest kohtadest , väites, et need tõendavad selle teose inimlikku päritolu.
Islam – sõna ar. k. alistumine, vaimustus, andumus. Rangelt monoteistlik aarbrahamlik religioon , millel on tihe seos juutluse ja kristlusega (kuid eitab selgelt inkarnatsiooni ja kolmainsust). Usu liikmeskonda nimetatakse moslemiteks. Suuruselt teine religioon maailmas, liikmeskond 1,3 miljardit.
Islamistika – islamiteadus (mõiste islamistika on vanem ja traditsioonilisem). Tegeleb islami religiooni ja islami poolt mõjutatud kultuuri ning ühiskonna teadusliku uurimisega. Allikatena kasutab koraani, hadith (ar. ḥadīṯ), islami seadust ja muud kirjandus allikaid . Islamiteaduse algusaastatel nimetati uurijaid ka islamistideks, kuid kuna nimetatud mõiste on saanud uue, poliitikast ja fundamentaalsusest lähtuva, tähenduse seda enam ei kasutata. Vahel nimetatakse islamiteaduse uurijaid ka orientalistideks, kuid ka see nimetatud mõiste ei ole täpne oma laia tähendusvälja tõttu ( viitab erinevate ida kulutuuride uurijatele).
Islamismus – väljendab poliitilist ideoloogiat, mis põhineb islami usulistele tõekspidamistele ja mille põhi allikaks kõigis küsimustes (riik, igapäevane elu, moslemite ja mittemoslemite omavahelised suhted jne) on koraan. Nimetatud pol. Ideoloogia hakkas levima eriti 19. ja 20. saj. Islamismi järgi on islam täiuslik religioon, milles on esindatud nii poliitilised, sotsiaalsed, õiguslikud kui majanduslikud dimensioonid ning üksnes islam saab olla valitseva poliitilise süsteemi allikaks.
Allah – ar. k. jumal, Sõna Allah kasutatakse tihti väljendamaks moslemite Jumalat, sellest mõistest on saanud islami jumala isikunimi . Kuid see on sõna vale kasutus, sest sõna kasutatakse laiemas tähenduses, nt. ar. Piibel Gen 1,1 „Alguses lõi Allah taeva ja maa...“ Hidžra - Muhammadi ja tema toetajaskonna lahkumine Mekast 622. a. Mediinasse. Lähteaastaks islami ajaarvamisele.

Islamiteaduse ajalugu:
 teadmised islamist ja Araabia kultuurist kaubanduse ja vallutuste kaudu,
 1143. a. koraani ladinakeelne tõlge, Hispaanias, Clyni Abti Peetrus Venerabilis poolt,
 1543 . a. koraani trükiversioon Baselis,
 1590. a. araabiakeelne tõlge evangeeliumitest, Roomas,
 Edward Pocock, (1604-1691), Inglismaal, Oxfordis esimese Arabistika õppetooli rajaja,
 1704-1717. a. prantslase Antoine Gallandi poolt tõlgitud 1001 öö muinasjutud ,
 orientalistika mõiste tuleb esile esimestkorda Inglismaal 1779. a. ja Prantsusmaal 1799. a.,
 1873. a. toimub esimene internatsionaalne orientalistide kongress,
 19. saj. muutub islamitead
KORAAN
Sissejuhatuse islamistikasse
Lähis-Ida vanade keelte ja kultuuride õppetool (USUS.08.001)
PhD Elo Süld
21.03. 2016
Loeng 6. Üldandmed koraani kohta (stiil, keel, teemad jne)
https://www.edx.org/course/introduction-quran-scripture-islam-notredamex-th120-2x
http://iqsaweb.org/

Critical Approaches to the Qur’an

Qur’anic Milieu

Intertextuality: The Qur’an and the Biblical tradition

The Qur’an and Other Religions

Re- assessing the Exegetical Tradition of the Qur’an

Modern Trends in the Tafsir Tradition

The Indigenization of the Qur’an: Is there an Indonesian Tafsir
Koraan on prohvet Muhammadile (570-632) 22 aasta jooksul Jumalalt (allah) saadetud ilmutuste kirjapandud vorm.
Koraani mõiste tuletatakse

qar'a – arab. k. valjuhäälega ettelugema

qeryana – süüra k. kirja lugemine, lektsioon
Põhiteema: Allahi, ainujumala kummardamine (allaheitmine) ning Muhammad on viimane inimkonnale saadetud prohvet, kes taastab eelnevate monoteistlike traditsioonide ( juutlus , kristulus) õige varianti
Ülesehitus: 114 suurat, 2-112 põhisuurad, 1 suura fatiha – avamine, 113. ja 114. on vaimude eemale peletamiseks. Pikim 2. suura (286-287 a.), lühem 110, (3a), kokku koraanis 6211 ajaati (ayah, „märk“) ehk värssi
Suurade kronoloogia:
Meka I periood (610-614/615) – 48 suurat ( ainujumal , ülestõusmine, kohtupäev)
Meka II periood (615-616) – 21 suurat (prohvetite lood, paradiis ja põrgu)
Meka III periood (617-622) – 21 suurat (prohvetite lood, uskmatute karistamine )
Mediina periood (622-632) – 24 suurat (seadusandlus, vaidlused raamatu rahvaga)
Basmala: kõik suurad va. 9. suura algavad lausega: armuliku ja halastava Jumala nimel.
Saladuslikud tähed: 1. arvtähendus; 2. memolaadsed märgid; 3. seos suurade pealkirjadega; 4. viitavad koraani araabiakeelsele tekstile , 5. tehnilised märkused ümberkirjutamisest, 6. müstilised sümbolid, millega Gaabriel koondas Muhammadi tähelepanud jne
Koraani sisu:

Jumal, Allah, on ainujumal (tawhidi) ja pole teist jumalat tema kõrval; shirk – ebajumala kummardamine, mushrik – ebajumalakummardaja.

Inglid – Džibraill (Gabriel 2, 97; 98,2; 66,4); Miikaal (2,92); Izraiil (32,11); Iblis ehk al Shaytan (saatan, 15,30-33; 17,61; 26,94-95 jne)

VT prohvetilood (Mooses, Joosep , Joona, Lot, Abraham /Ibrahim jne)

Isa ( Jeesus ), mainitud Muhammadi ja Ibrahimi kõrval), nimetataks ka nabi – prohvet, rasul – saadik/sõnumitooja; Ibn Maryam- - Maarja poeg, wadžih - „ kiidetud siin ja seal pool“; mubarak - „õnnistatud“, kaw al haqq - „Kindel sõna“.

Koraan koraanist, al kitab

Inimese loomine savist v. veremügarast/tombust

Inimese tahte ja südamevabadus otsustada

Eshatoloogia: põrgu, paradiis, viimane kohtupäev

Seadusandlus: usukohustuste reguleerimine, abielusuhted ja sugudevahelised suhted, vanemate ja laste suhted, kriminaalseadusealged, ostu- ja müügitehingute reguleerimine, pärismisprintsiibid, orjade kohtlemine, söömine ja joomine, mitte muslimidega läbikäimine, seadused sõjapidamiseks, suhted raamatu rahvastega.