Gooti kunst. Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil ,,gootika" halvustav tähendus sünonüümiks sõnadele ,,metsik", ,,kultuuritu", ,,barbaarne". Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandus ei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa.
Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Pärast Karl Suure impeerimi lagunemist killunesid ka sellest tekkinud riigid. Iga feodaal oli muutunud nii võimsaks, et suutis ise oma alamaid ohjes hoida ja kaitsta
Mõjutusi tuli antiikkunstist, varakristlikust kunstist, Bütsantsist ja Islamist. Kõige rohkem väljendus see arhitektuuris ja sarkaalarhitektuuris (pühad hooned). Katoliku usk oli tähtsal koha. Romaani kirikute seinad olid väga paksud ja aknad väga väikesed oskamatuste tõttu. Sellest tulenevalt olid kirikud suhteliselt pimedad, aga see pimedus ja karmus sobis väga hästi tollase maailmavaatega, kuna sooviti inimesed tunneks hirmu ja austaksid jumalat. Erinevad laestiilid · Laelagi · Silindelvõlv · Ristvõlv ehk kaks silindervõlvi on risti Aja möödudes muutusid laed aina keerulisemaks ja ka ilusamaks. Kasutati erinevaid piilareid. Piireid kasutati kaunistamiseks ja samba põhimõttel. Kirikutel oli tavaliselt kolm portaali. Portaali alla käis ka ukse kaunistus. Keskmine on kõige suurem ja külgmised on väiksemad, aga võib olla ka nii, et kõik on ühe suurusega. · Püha Markuse kirik Veneetsia
Romaani stiil (10-12. saj.) oli esimene silmapaistev stiil. Tekkepõhjusteks olid kristluse võit ja kindlustumine, viikingitest kristlaste saamine ning islami levikule piiri panemine. 11. saj. kasvas kõikjal, eriti Lääne-Euroopas kiviehitiste püstitamine. Usuelul oli Euroopat ühendav jõud ja palverännakutel pühapaikadesse tekkisid teede äärde kirikud ning kunstis toimusid muudatused tekkis romaani stiil. Lääne-Euroopas on ilmalik ja vaimulik võim lahus, kuid Venemaal, Bütsantsis jne. oli ta koos. Paavstide ja keisrite võimuvõitlus viis ristisõdadeni (1095). Romaani stiil oli seni tuntud stiilide segu, mis hiljem kujunes ühtseks vormiks. Kirikuehituse eeskujuks oli basiilika. Portaal on tavaliselt läänes asuv sissepääs. Pikihoone jaotub sammaste või piilarite reaga löövideks (tavaliselt 3). Arkaad on kaaristu. Empoor on külglöövide peal olev käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Trifoorium on paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avaneb kesklöövi su
Sammaste asemel kasutati võlvide kandmiseks enamasti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar ümmarguse läbilõikega, vaid 4- või 8-nurkse või keerulisema põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivorm oli kuupkapiteel (kuubikujulisel kiviplokil olid alumised nurgad ümardatud). Ka antiikseid kapiteele kasutati. Fassaadi ehk esikülje huvitavaim osa oli portaal ehk sissekäik. Sageli oli portaale kolm, neist keskmine suurem. Romaani stiilis arhitektuuri näiteid: · Cluny /klünii/ kloostri kirik Prantsusmaal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suurim romaani stiilis basiilika, põhiosa 5-lööviline, ees 3-lööviline eeskirik. Kaks põikhoonet. Palju torne. Hävinud. · kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn kuulus viltune Pisa torn (Itaalias oli kombeks ehitada kellatornid kirikust eraldi). · Mainzi, Speyeri ja Wormsi katedraalid (ehk toomkirikud) Saksamaal saksa romaanika parimad näited
Romaani kunst Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus lääne- euroopas peale antiiki. Kestis 10.-12.sajand Roomani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa- prantsusmaa. Ajalooline taust: on feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja lääne- euroopas- ristiusu kirik. Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usus ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. ARHITEKTUUR Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika. Võlvik- nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga Nelitis-nelinurkne osa, mis yekib pikihoone ja põikhoone ristumisel Apsiid-altari asukoht Koor-põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel Kooriümbriskäik-moodustab külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi Kabel-vä
Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle valmimine sadu aastaid võis võtta. Samas ei suuda aga meie ajastu inimene täiel määral mõista usu tohutut mõju tolleaegsele inimesele. Kirik oli siis ühteaegu nii
katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine, kõik löövid ühe katuse all. Alam-Saksamaal telliskiviarhidektuur.: Saksa Ordu erinevad lossid. Eesti: jõudis selle alamsaksamaalt (13. saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest tellistest kirik), Jaani kirik (terrakota skulpuurid) Tallinn: traditsiooniline gooti linn: Toomkirik, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu kirik, raekoda, kesklinna majad, linna müür. Linnused: Kuressaare, Rakvere, Haapsalu, Narva. Kujutav kunst: alguse sai Prantsusmaalt, skuptuur: arhidektuuri kaunistamiseks, propotsioonid ei olnud paigas, kujud pikaks venitatud, üleni riietatud, S tähe kujuline poos. Maalikunst: miniatuurmaalid, keskuseks Pariis. Vennad Limbourgerid Berry hertsogi palveraamat. Romaani: Ajastu: 10-12.saj., ristisõjad, feodaalsuhete kinnistumine, naturaalmaj., nõrgad sidemed piirkondade vahel, linliku eluviisi taastumine, seisuslik eluviis, katolikukirik ühendas Euroopat
annaabi.ee 
5 punkti
~ 5 lehte
85 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid