Romaani kunst (0)

Romaani kunst .

Referaat.
Sigrid Nurmeleht 10c.
Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust – prantslased, sakslased ja itaallased . Puudusid tõsised majanduslikud sidemed – linnu vähe, täielik naturaalmajandus , riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst . Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule – sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused – kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia , ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud.
Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst . Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst – stiili nimetus viitab mõnedele sarnastele joontele Vanarooma kunstiga, olles siiski paljude mõjude segu ja üsna omanäoline.

Arhitektuur .

Juhtiv žanr arhitektuur, eeskätt sakraalarhitektuur. Romaani kirikute eeskujuks karolinglik basiilika . Suur vaimulikkond koondus jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa. Seal laulis ka koor. Ruumi suurendamiseks pikendati pikihoonet ristipidi ja saadud põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum – koor. Suurematel kirikutel võis olla mitu transepti ja apsiidi. Transept ulatub pikihoonest välja ja kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel – krüpt ehk matmispaik . Ülesehituselt on romaani kirik enamasti basiilika, esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk saalkirikuid ja kodakirikuid – see on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad.
Sisearhitektuur.
Vanemad kirikud lameda laega – palklagi. Võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandist silindervõlv ja ristvõlv. Võlvide lõikumiskohal servjooned, need jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kahe lõikuva silindervõlvi osaga kaetud nelinurkset ala nimetatakse traveeks.
Romaani süsteem – ühele kesklöövi traveele vastab 2 külglöövi traveed. Traveesid eraldavad üksteisest vööndkaared. Tugedena kasutab romaani arhitektuur piilareid (ümmargused, kandilised). Need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Kesklöövi müürid jagunevad kolme horisontaalsesse ossa:
1. alumisel korrusel monumentaalsed kaared – arkaadid , mis eraldavad kesklöövi külglöövidest.
2. teise korruse moodustab külglöövide peal olev galerii – empoor – avaneb kaartena kesklöövi poole (empoorid võivad ka puududa ). Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis samuti avanes arkaadina kesklöövi ehk trifoorium (võib puududa) või hoopiski petikkaaristu ehk pseudotrifoorium.
3. kolmanda korruse moodustab kesklöövi valgustavate akende rida ehk valgmik .
ÜMARKAAR ON ROMAANI STIILI ÜKS SILMAPAISTVAMAID JA TÄPSEMAID TUNNUSEID.
Samuti on horisontaalsuse rõhutamine (just dekooriga) väga romaanilik nähe. Nii sise- kui välisfassaadide liigendamiseks kasutati petiknišše (müüripinda liigendav lame kaarekujuline dekoratiivne nišš, esinevad gruppidena (arkaadidena); kaarfriise (väikeste ümar- või teravkaarte reast koosnev ehisfriis, mis romaani ja gooti arhitektuuris asetseb horisontaalselt katuseräästa all); liseene (baasi ja kapiteelita pilastritaoline, seinapinda püstjalt liigendav dekoorita müüririba. Esines kaarfriisiga ühendatult seina välispinna dekoratiivse liigendajana enamasti Reinimaa romaanikas).
Välisfassaadidel kasutati sageli kääbusgaleriisid (ka ehisgalerii, on dekoorielement romaani arhitektuuris, arkaadiga madal avatud käik tavaliselt välismüüris. Esineb Saksamaal ja Põhja-Itaalias alates 11. saj-st ja kaob gootika tulekuga (nt. Pisa ja Speyeri).
Võlvid, nii silinder - kui ka ristvõlv – on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu on aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas ajastuvaimuga: sõjakus, tõsidus ja siirus .

ühelööviline ehk saalkirik
2. kahelööviline kirik
3. basiilika
4. pseudobasiilika (keskmises löövis valgmik puudub)
5. kolmelööviline kirik ehk kodakirik
1. Koor
2. Apsiid
3. Kooriümbriskäik
4. Transept
5. Külgtorn
6. Nelitis ja Nelitistorn
7. Kesklööv, Pikihoone
8. Külglööv

Romaani kirikud Prantsusmaal 10-12 sajandil.

Palju ehituskoolkondi (üle 10 iseseisva koolkonna) ja erinevad lähenemised. Harmoonia arhitektuurilise ja dekoratiivse külje vahel; jõud, tugevus ja monumentaalsus ühinevad peensuse ja elegantsiga. Mõned koolkonnad kasutavad fassaadidel rikkalikult reljeefe ja skulptuure. Saint- Sernini katedraal Toulouse’is – monumentaalne kõrge kääbusgaleriidega kaunistatud nelitisetorn ja arvukad kabelid . Le Puy katedraal - tugevate islami kunsti mõjudega väga harmooniline romaani stiilis ehitis. Cluny kloostrikirik – 5-lööviline basiilika kahe transeptiga. Tolle aja suurim ristiusu kirik, kus kasutati palju uudseid ehitusvõtteid (oletatakse gootilikke tugikari, külglöövid roidvõlvidega).

Romaani skulptuur .

Romaani ajastu skulptuur (reljeef, ka ümarplastiline skulptuur) on arhitektuurist sõltuv kunstiliik . Juhtiv sel alal on Prantsusmaa.
Ehitistel kaunistati peamiselt:
- interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel , kapiteelidel, baasidel jne.
- fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel.
Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid – kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. „vaeste Piibel “). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile – suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju.
Temaatika : pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid , imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne.
Skulptuur pole realistlik ; kasutusel on tinglikud ja sümbolistlikud kujutised (keskaegne esteetika kasutab enamasti sümboleid), sest ei kujutata igapäevast elu. Varakristliku kunsti mõjud. Inimfiguurid on esitatud moonutatuna, kehavormide täpne kujutamine ei oma tähtsust.
Tüüpiline keskaegne nähtus on see, et ühele pildile on kokku pandud erinevas ajas toimunud stseenid. Tegelased tehti tuntavaks tingmärkide või sümbolite abil ja sageli kujutati neid vastavate esemetega, seega pidi vaataja tundma sümboolikat.
Näiteks:
neli evangelisti – Matteust kujutatakse ingli või tuvina, Markus – lõvina, Luuka – härja või vasikana, Johannes – kotkana (Kristus oli inimene sündides, vasikas (härg) surmas, lõvi ülestõusmises, kotkas taevaminemises. Kujutades nelja evangelisti, kujutavad need sümbolid samas ka Kristust).
Kristus – kala, madu , lõvi
Peetrus – võtmega
Püha Barbara – torniga
Püha Jüri – tapab mõõgaga lohet
silm, käsi – Jumala kohalolu jne.
Figuurid olid ilmekad , sageli kirglik emotsioonide avaldamine, samas siirus ja naiivsus. Figuuride moonutamine tõstab emotsionaalset mõju ja mõjub ka ebamaisemalt.
Reljefid on väga orgaaniliselt ja veenvalt seotud ehitisega.
Väga palju kasutati ornamentikat (samuti omas tähendust). Abstraktsed ja skemaatilised geomeertilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised. Skulptuure kasutati ka altarite kaunistamiseks ja vähesel määral ka vabalt seisvana kiriku ruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv – rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga – krutsifiks.
Keskaja maailmavaade ja seega ka kunst (vastupidiselt antiigile) peab ülevaks piinatud ja kannatavat keha. Skulptuure tehti nii kivist, puust kui ka pronksist . Enamasti on skulptuur värvitud.

Romaani maalikunst .

Maalikunsti suunitlus analoogne skulptuuriga. Kirikutes kasutati väga palju seinamaali.
Pinnaline ja lineaarne (joontel põhinev joonistus ) laad , kujutised on fantaasiaküllased, dünaamilised ja väljendusrikkad. Peateema – Piiblilugude illustratsioonid, mitmesugused imed – pääsemine surmast, haigustest , kurjadest vaimudest jne. Eriti fantaasiarikkalt kujutati kurjasid jõudusid. Maalitakse ka ornamentikat. Oluline koht miniatuurmaalil (ld. miniatura), (raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat).
Miniatuurmaali iseloomustab
- dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad
- palju ornamentikat
- ruumilisus puudub
- väljendusrikkus ja fantaasiaküllus
- liikumise tugev toonitamine ja suur elavus
- rõhutatakse askeesi ja kannatusi
Kokkuvõtteks - romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on:
● Massiivsus
● Ümarkaar
● Rõhutatud horisontaaljoon