Kaugete maade kunst (0)

Kaugete maade kunst
Islami kunst
Tunnuseid: pole pilti ehk inimeste, loomade kujutamine keelatud (usk keelab kujutada; eriti jumalat); mošeed (pühamud) ja minaretid; kuld või keraamika on kuplite katteks; ornament viimse piirini viidud ; ehitistel kaare ja sirge vahel üles ulatuv jõnks; postid peenikesed ja kahekaupa; kõikjal keerlised matemaatilised mustrid ; sinine glasuur ja kuld; koraani lugemisalus
Fakte:
● Kaljukuppel – kaljul, kus Aabraham püüdis ohverdada Isakit.
● Mihrab – seina peal olev ehitus mošees (sopistunud uks, mis tegelikult lahti ei käi).
● Alhambra Granda – ( Hispaania ) kuulsaim ehitis; sellega püüti luua paradiisi maa peal; kuulsaim koht Lõvide õu.
● Minaretid – nõelteravad tornid.
● Tadž Mahal – kuigi asub Indias, on tegemist Islami kunstiga
Aafrika kunst
Tunnused: dekoratiivsed ; lapselikud; nagu Picasso näeb välja.
India kunst
Tunnused: pannakse kogu ehitis ruudukujulisesse raami, keskel tsentrum; kobrutavad, mahlakad ehitised; stuube; näitab ka paljast keha; seksuaalsed stseenid ; templid ehitati kivist, kuid mördita; saalide uksed on enamasti ühel joonel , mis viivad pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks; välisseinad koosenvad lausa skulptuuride massist; skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus, mitmekesised žestid, ligutused, kehad on nii painduvad nagu oleksid need luudeta, inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestel ja loomadel põhinevad olendid; reljeefiga jutustatakse tegelasterohkeid stseene; ei pöörata tähelepanu üksiku inimese iseärasustele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti; kujudel on rahulik, leebe ja ülev ilme; oluline osa miniatuurmaalil: pearõhk asetatud voolavale, kaunile, stiliseeritud joonele, kirgastele värvidele, valguse-varju kujutamisele rõhku ei panda, enamasti kujutatakse stseene muinasjuttudest ja eepostest; kehavormide plastilisus, vormid rikkalikud ja täidlased; majad nagu laste ehitatud liivalossid. Mehed näevad välja nagu naised; värviliste skupltuuridega kaunistatud ehitised (nö lõbustuspark kaunis metsikus looduses); maalilt kajab armastus ja lembus.
Fakte:
● mondala – püha ehitis
● stuube – kivist tehtud kelluke
● Modhera – ülekujundatud
● samba tipus sümboolne loom, enamasti lõvi
Hiina kunst
Hiina kunst Tunnuseid: draakon (kuld, punane värv peal); paks; rasvane ; kontrastne; skulptuur : paks, väänlev, nagu soomused seljas; eriti laineline maastik ( pahad vaimud); karbikesed peavad olema tohutult nikerdatud; taldrikumaalid; tühi pilt; joonistavad kõik täpselt ära (maal nt mäed kobrutavad) tänapäeva inimese arust jubedad/häirivad värvid kasutusel; palju inimesi piltidel; puuehitised; mitmekorruselised katused; reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk (sambad, talad ); ehitised kaunistati ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega; levisid kaljusse raiutud templid; pagoodid -mitmetahulised tornitaolised ehitised, mille korruste vahel olid üleskeerduvad servad ; oskavad materjali omapära ära kasutada (nt puude juuri); skulpuuri iseloomustus: peen, puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm, peenike pinnakäsitlus (nt terrakotasõdalased); Buddha levimise ajal tehti palju Buddha skulptuure; maalikunst oli paberil või siidil; maastikumaalid jätavad mulje nagu need oleks loodud varahommikul, kui jõgedes ja järvedest tõuseb udu, millest ulatuvad välja puuladvad, mäed künkad; maalil detaili näitamine (nt terve puu asemel näidati ainult oksa), kussjuures kujutis tehti ainult ühte nurka, et ülejäänud pildipind tühjaks jääks; tarbekunstis oluline osa portselanesemetel (alus portselani leiutamisele Euroopas), spetsiifiliselt hiinapärane materjal oli jadeiit (veidi läbipaistev kollaka, roheka või pruunika värvusegakivim); hiina tarbekunsti iseloomustas puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormirikkus; hiina kalligraafias on heroglüüfid enamasti 4-nurksed, selged, korrapärastes ridades.
Fakte:
● Draakon kole loom, lind; looduse ja kogu maailma ühtsuse sümbol; kehastab elujõuda ja võimu;
● Pagoodid – monument , austusavaldus Buddhale; püstitati pühakusäilmete lähedale;
● kirjakunst kuulus ülemkihi harduse hulk.
Jaapani kunst
Tunnuseid: paks elegantne; väljavenitatud; maitsekas; stiilne; ühevärviline; vähe inimesi piltidel; paksud poosid ; töntsakus; kujutatakse tükikest elust mitte kogu eluteed; üks pilt teise sees; pilt koosneb läbimaalimata pinnast ehk ei proovita kogu pildi pinda täita – vähe asju; ehitab erilise eesmärgita ehitisi (nt värav keset jõge); palkidele toetuv massiivne katus ja õhukeses seinad (erineb Hiinast: katuseräästad ulatuvad tornist kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt üles); ülespoole keeratud katus; tube eraldasid lükanduksed; mööbel puudus, magati õlgmattidel; tühjal pinnal on vaid mõned lohakad pintslitõmbed, mis viitavad loodusele; värviti mustvalgelt või värviliselt; pargikunst juhuslikult kujunenud mitmekesisusest ja põnevast aiast , väldub reeglipära ja sümmeetriat; kirjas valdas luksuslikus (värvipaber, kullapritsmed); puulõiketehnika abil kujutati igapäevaelu realistlikult, humoristlikult (teemaks naised, loomad, teater jne); jaapani rahvusliku arhitektuuri omapära: püstpalkidele toetuv massiiven katus; kalligraafias levis vabam spontaansem ja mänglevam kiri; külmrelvade kujutamine; zenmungad maalisid eelistatunumalt värvipildiel musta tušiga; puugravüüre iseloomustasid julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujutus, looduse erinevad värvid. Ribikardinad; pambused, udune e kergelt vihjav, mitte detailselt selgitav; skulptuur väga pisike; puugravüür (ühe- või mitmevärviline); lume kasutamine minimalislmi kasutamise võimaldamiseks; postid, laeva mastid jaotavad pinna äkki 3-ks; kindel terav joon maalil; tundub nagu keha oleks taustast välja lõigatud; aiakunst – kraapimine rehaga; nohteater (kuldsel taustal kõver männipuu) ja kabuki (tegevus olmeline, žestid meie jaoks imelikud, väga korralik lavatehnika); ikebana – suunad ja nurgad väga tähtsad; orgami; maalidel sätitakse pareminei ära kaugus ja värv; mehed näevad välja nagu naised.
Fakte:
● chinoisuri ehk nö “Hiina hullustus” 18. sajandil
● hetsuke ehk 3-7 cm skulptuurid
● Van Gogh kujutab jaapani kunsti jubeda kollase värviga (liiga ülepaisutatud)
● Jaapani kalligraafias levis vabam spontaansem ja mänglevam kiri
● samuraid – jaapani rüütlid
● Hokusai – kunstnik 36 Fuji vaadet ( kavatses 100)
● Leigh, Yoko Ono – mõned tööd valgele paberile jne.
Vana-Ameerika kunst
Tunnused: reljeefid madalad; (joonistustena, et lihtsustada); verejanuline kunst; ratas puudub; sõlmkiri; rohkem painutatud geomeetrilised kujundid (moodustub väga põhjalik muster); järskude treppidega astmikpüramiidid; kujutati inimesi ja loomi; piltkiri raiuti kivisse või maaliti ; seinad templites kaetud olenditega, kelles on inimese ja loomade tunnuseid; tähtsad olid väljakud, kus peeti rituaalseid pallimänge; ka stseene võitlusest ja sõjavangide ohverdamisest; figuurid maaliti telliskivipunase värviga; väga hoolikalt tehti nägu, keha oli sekundaarne ; tolteekide templite puust lage kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid
Fakte:
● 1500 – inkad, asteegid , olmeegid, tolteegid , maiad
● olud sõltusid metsikult vihmast
● ohverdati ka enda hulgast
● Mõni linn uhkem , teine kehvem
● Kirja asemel sõlmkiri
● Tiwanaku Päikesevärav
● Päikesejumal Virachocha e Kon-Tiki
● Vahepeal on ka realistlik periood (Moche)
● Tikal; Tula ( Mehhiko ); Chichen Itza; Macchu Pichu ( Peruu )
● Alepõllunus – rändleva eluviisiga
● Kulli küüned - Quetzalcoatl – sulismadu (sisaldab nii kotkast kui ka madu )