Varauusaeg (0)

Varauusaeg :
Eesti kaart oli tunduvalt muutunud. Jagatud piirkondadeks. Puudus keskvõim.
Tugevad naabrid: Taani, Rootsi, Poola liitis Leedu,Venemaa.
Liivi sõja ajend: Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul. Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine - st. nõudmised õigupärased. Maksu (hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi.
Sõja algus: 1558. jaan. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale. Rüüstasid neid. Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta, kuid raha ei sadud kokku. 1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale. Teine pealetung Tartule. Narvas suured tulekahjud . Taanduti Narva kindlusesse. Tartu kaupmehed alistuvad samuti. Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused. Otsitakse abiväge välismaalt. Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega. Saaremaa Taani kuningale (ostis Saaremaa ära). 1559 pooleks aastaks vaherahu . Välisabi otsimine oli aktiivne. Liivi ordu viimased võitlused: 1560 Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe lähedal. 1560 piirati Liivi ordu - hävitati. Ordule jäävad väikesed kindlustused. Jäävad ka Tallinn, Paide, Pärnu. 1560 jõudis viimse piirini ka talurahva kannatus. Sõda tõi kaasa kannatusi ja koormisi. Külad olid kaitsetud. Talupoegi värvati sõjaväkke. 1560 suur talurahva ülestõus Lääne-ja Harjumaal , paluti abi Tallinna linnalt. Ülestõusnud piiravad Koluvere lossi, kuhu olid pagenud mõisnikud-ebaõnnestumine. 1561 Vana- Liivimaa ajastu lõpeb. Iseseisvaks jääb Kuramaa hertsogiriik. 1570 Taani-Rootsi rahu sõlmimine. Läänemaa läks tagasi Rootsi valdusesse. Kõik pole ikka rahul.Algab mõisameeste aeg. Liivimaa kuningriigi asutamine,pealinn Põltsamaa.1577 Tallinna teine piiramine,mis kestis 7 nädalat( 50000 vene-tatari sõjameest).1579 Poola uue kuninga Stefan Batory edukas tegevuses vaenlaste vastu.Põhja-Eesti,Haapsalu,Rakvere ja lõpuks ja Narva läksid Rootsi vägede kätte.1582 Jam Zapolski vaherahu.Selle rahuga Venemaa loobus Liivi aladest.1583 Pljussa vaherahu.Põhja-Eesti Rootsile.Saaremaa jäi taanlastele.Eesti kolme kuninga valduses:jag.peale Liivi sõda.3 kuningat:P-Eesti Rootsi valdusesse, L-Eesti Poola valdusesse, Saaremaa Taani valdusesse.Iga kuninga all valitsemine erin.Poola aeg:Stefan Batory kehtestas aadlikele privileegid .Kehtestati pärisorjus.Lubas, et luteri usk säilib.Sakslastele lubati et nende võim säilib,kes olid kõrgetel kohtadel.Järk-järgult märgati et maa on omapäi jäetud.Alustati ümberkorraldust.1582.Liivimaa konstitutsioon .
Halduse korraldus:Asehaldur(kogu Poola valduse eest vastutav ).Liivimaa jagati 3 ossa : Pärnu,Võnnu,Tartu presidentkond.Eesotsas president . 1598 presidentkond nim.ümber vojevoodkondadeks.Eesotsas vojevood.Vojevoodkonnad jag:staarostkond.Eestis 9 staarostkonda. Maapäev seotud poola kuningaga.Majandus:oli lõhki.Poola võimud hakkasid taastama seda: ühtlustasid koormisi,koormistest kinnipidamine ,mahajäetud taludesse suunati uusasunikke, kaubanduse elavdamine.1584 anti Valgale linnaõigus poolakate poolt.Vaimuelu:Algab vastureformatsioon-katoliikluse pealetung.Juhib seda Loyola =>Jesuiidid.Loyola oli mees kes avastas et katoliiklus Eestis nõrk.Jesuiidid tulevad ka eestisse.Keskuseks Tartu.1583 loovad Tartusse kolleegiumi.Kolleegiumi raames avatakse gümnaasium.Gümnaasiumi juurde tõlkide seminar.võimalus saada kõrget haridust.Õpiti:poola,eesti ja ladina keelt.Taani aeg: Taanile kuulus Saaremaa. Taani kuningas=>Asehaldur(ala üle täisvõim)=>Ametkonnad=>Vakused. Vaja kohalikele aadlikele,et saaks valitsemises osaleda. Kohalik aadel =>rüütelkond=>Maapäev. Rüütelkonna mõju väiksem. Taani riik toetas reduktsiooni-riik võtab mõisnikelt maad tagasi.Reduktsiooni lõpus 2/3 alast kuulus riigile ja 1/3 mõisnikele.Saaremaa talurahva olukord parem kui mandril .Polnud nii suuri kohustusi, talud suuremad,hooned paremini ehitatud.1563 anti Kuressaarele linnaõigus.Põhja-Eesti:kuulus Rootsile.Põhja-Eesti-Eestimaa hertsogkond.Juhtis kuberner .Rootsi kuningas kinnitas kohe kõik õigused peale vallutusi.Kuningale kuulus rohkem maad kui kohalikule aadelkonnale. Kuberner oli sõjapealikuks. Kogus makse.Hertsogkond jagati 7 linnuselääniks:Tallinn,Paide, Rakvere,Narva,Haapsalu,Koluvere,Lihula.Linnuseläänid jag.riigimõisateks.Eesotsas foogt. Foogti ül:kirja panna maksud ,kohtu mõistmine.Rüütelkond-moodustasid kohalikud aadlid. Maapäev-kohalikud aadlikud koos.Jag.maakondadeks:Läänemaa, Harjumaa ,Järvamaa-kreis.Rootsistamine.Rootsi kuningas nõudis sama kaitset nagu aadlikel.
Sõjad:Rootsi ja Poola vastuolud jätkuvad.Kui Poola kuningaks sai Sigismund III, läks asi tõsiseks.Ta hakkab peale suruma katoliiklust.Hertsog Karl haarab võimu. Teatab et Sigismund pole enam kuningas.Kogu Põhja-Eesti kuulub Poolale. Poola-Rootsi jätkusõda.Sõjas osales ka Venemaa. Stolbovo rahuga läksid Inglismaa alad Rootsile. 1629.Altmargi rahu.Poola sai lüüa.Kogu Mandri-Eestiläheb Rootsi võimu alla.Algab Rootsi periood.Rootsi riik sai endale Läänemere äärse kagu ranniku.Ei saanud Saremaad.1645.Brömsebro rahuga läheb ka Saaremaa Rootsile.Algab üle kogu Eesti Rootsi aeg.Rootsi aeg Eestis: Haldusjaotus:Jääb 2 kubermangu:Eestimaa kubermang (P-Eesti,keskuseks Tallinn);Liivimaa(L-Eesti,keskuseks Riia).Liivimaa kubermangul 2 maakonda -Pärnu,Tartu.Eestimaa kubermangul 4 maakonda.Mõlema maakonna eesotsas kindralkuberner. Rüütelkonnad:Eestimaa,Liivimaa, Saaremaa.Käivad koos maapäevadel.Kohtuvõim:kohtusüsteem sarnane, 3-astmeline kohus. Eestimaa: I adrakohus, II meeskohus , III ülemkohus. Liivimaa: I sillakohus , II meeskohus, III õuekohus. Peale sõja lõppu oli Eesti rahvaarv 350-450 tuh.Algab eesti rahvaarvu kiire taastumine . Peale liivi sõja lõppu eesti rahvaarv alla 100 tuhande.Rootsi toetab migratsiooni.Rännati hõreda asustusega maadele.Sõja eest Venemaale põhenenud inimestele anti võimalus tagasi tulla. Peipsi äärsed alad täitusid küladega.Hulgaliselt saabus Eestisse soomlasi .Lätlased asusid L-Eestisse. Eestisse asus elama ka palju rootslasi.Kohanesid eesti keelega.Algas sündimise kiire kasv:perede loomiseks soodne aeg, rahu aeg, rootsi riik eestlasi sõjaväkke ei võtnud. 1696-1697 suur näljahäda. Ajalukku läinud nimega suur nälg. 1694 ilmastik ebasoodne.Saak väike. 1695 .a.kevadel pandi seemned maha.Suvi oli jälle kehv .Sügis jahe.1696 oli rahval tagavarad otsas.1696 sügisel polnud vilja kusagilt koguda.Rahvas hakkab nälga surema.Põhiline toit.vili(leib,puder).Leivale pandi sisse sammalt ja puukoort.Näljahäda põhjustas haigusi.Peale nälga eesti rahvaarv 70 tuh.Aadlikud vedasid vilja välja.Kuninga võim ja eluolu Rootsi ajal:1660 sai Rootsi troonile Karl XI.Troonile sai 4 aastaselt.16.a.hakkas ise valitsema .Tõi kaasa pöörde Rootsi riigi valitsemise.päranduseks suhtel .tühi riigikassa.
Reduktsioon -aadlikele antud maade tagasivõtmine riigile.1680 reduktsioon Eesti-ja Liivimaal.2 neg.külge:kuningas võttis raha ära,õigused rikutud.Kuningavõimu tugevnemine: 1.)Reduktsiooni mõjul toimuvad muudatused:Maade minek riigi kätte;talupojad vabanesid pärisorjusest;koormiste ühtlustumine;talupojad allutati riigikassale;põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, vakuraamatud.2.)Balti aadli reageerimine reduktsioonile:Balti aadel reageeris suhteliselt halvasti,sest temas tekitas Rootso riigipäeva taoline samm tugevat vastuolu,kes peale oma majanduslike huvide kahjustamise nägi reformis ka oma õiguste rikkumist.J.R. Patkul kutsus ülesse ignoreerima kuninga vastu.Anti erakorralise kuninga vastu.3.)Põllumajandus 17.saj.:Mõisate arv Eestis ulatus 17.saj.lõpuks üle 1000,jäädes selliseks kuni 20.saj. alguseni .Mõisnikud panid rõhu teravilja kasvatusele ,sest see andis suutimat sissetulekut.Kõige enam kasvatati rukist .Põlluharimine toimus nii mõisates kui ka taludes endiselt kolmeväljasüsteemis.Tööloomana kasutati valdavalt härgi.Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. 4.)Talupoja kohustused:Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujun.teotöö,mis jag.rakmeteoks ja jalateoks.Talupoegi sunniti veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris.Lisaks teotööle mõisas pidid talupojad andamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja ka käsitöötoodangust. 5.)Kaubanduse ja linnade areng:sadamalinnade eelisareng, Sadamalinnad :Tallinn,Narva.Narva esiletõus.Riigivõim tegi ettekirjutusi. 6.)Muutused käsitöös: manufaktuuride teke.