Isaac Newton ja tema seadused (0)

Aravete Keskkool
Referaat
Isaac Newton
Juhendaja : Sirle Virves
Koostaja : Kirke Somelar
10.klass
2008
Isaac Newton
Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel .
Isaac Newton Godfrey Kneller'i portreel 1702.a.
Sissejuhatuseks:
Sir Isaac Newton sündis 4.jaanuaril 1643 .aastal Woolstrophe Lincolnshire´i. Ta oli inglise füüsik, astronoom , teoloog , alkeemik ja matemaatik.Tollel ajal, kui teoloogia , loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks.Ta õppis 1661-1665 Cambridge´i ülikoolis ja oli aastatel 1669 -1701 selle ülikooli professoriks.Lisaks oli ta aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige.Prantsuse Teaduste Akadeemia liige, ja Inglise riigirahapaja juhataja.Ta suri 1727 .aastal elades 84 aastaseks.
Newtoni sünnist:
Kesk-Inglismaa idapoolses osas, Lincolni krahvkonnas, Granthami linnakesest umbes 10 km lõuna pool, asub Woolsthrope´i küla, koos samanimelise väikese mõisaga. Siin, Woolsthrope´i mõisa härrastemajas, sündis esimesel jõulupühal 25.detsembril 1642.a. erakordselt väike ja nõrga tervisega poisslaps - Isaac Newton. Tema sünd oli enneaegne - arvestuste järgi oleks Isaac pidanud sündima jaanauari keskpaigas 1643.a. Juuresolijad ei lootnud, et ta elama jääb.
Hoolimata nõrgast tervisest ja väikesest kasvust oma esimestel eluaastatel, oli Ta terve oma elu väga hea tervisega.
Esimene elupaik:
Newton sündis Woolsthrope külas, mille mõisas veetis ta oma lapsepõlveaastad.Küla asub väga looduskaunis kohas,künklik maapind on kaetud paksude metsatukkadega , orgudes on palju allikaid ja külast idapool voolab Withami jõgi.Woolsthrope külalistemaja on säilinud väga hästi tänapäevani.
Newton algkoolis:
Newton sai oma esimese koolihariduse kodu lähedal asuvatest algkoolidest.Juba siis avaldusid Newtoni head oskused ja võimed tegemaks iseseisvat tööd. Teatakse ,et juba 9-aastaselt tegi ta päiksekella,kraapides sulenoaga tasasele kivile märgid.Kell asetati mõisahoone seinale ja seda kasutasid paljud elanikud täpse aja määramiseks.
Keskkooliaastad:
Newton asus 12-aastaselt õppima Granthami keskkooli.Elama asus ta apteeker Clarke´i perekonda,kus ta elas ligi 6 aastat.Keskkoolis teadsin õpetajad Newtonit rohkem tema tempude ,kui õppeedukuse järgi, kui aus olla ,siis oli ta oma õppeedukusega viimaste seas.Teda ei huvitanud koolis õpetatavad ained.Kaklusest endast parema õpilasega sai alguse Newtoni parem õppeedukus,ta seadis eesmärgiks endale,et õpib kõigist paremini.15-aastaslt võttis ema Newtoni koolist ära ,kuna ta vajas majapidamistöödes abi.Kuna Newtonist põllumeest ei saanud ,lõpetas ta oma õpingud Granthamis ja asus 18-aastaselt õppima Cambridge´i ülikooli.
Newtoni ülikooli aeg:
Trinity College´ isse Cambridge´i võeti Isaac Newton vastu 5.juunil 1661.a.Keskkoolist võttis ta kaasa harjumused teha tõsist ja vaimset tööd,mida ta ülikoolis lõpuks ometi rakendada sai.Aastal 1661 sai Newtonist õpilane ,keda ülikool ülevalpidas,vastutasuks pidi ta ülikoolile erinevaid teeneid tegema. Aastal 1664 oli ta scholar ehk täieõiguslik üliõpilane, aastal 1665 lõpetas ta ülikooli kursuse baccalaureuse (Bachleor of Arts) ja 1668 .a. magistri (Master of Arts) astmega. Veel on Newtoni ülikooliajast teada, et aastal 1666 , ostis Newton endale klaasprisma valgusnähtuste uurimiseks. Arvesse võttes klaasasjade kõrget hinda tol ajal, võib seda lugeda suureks sündmuseks Newtoni elus.
Newtoni tööaastad Cambridge´i ülikoolis:
1667.aastal astus matemaatikaprofessor dr.Barrow oma kohalt tagasi ja nimetas oma asemele Newtoni.Professoriks oli Newton 30 aastat (1669-1699).Selle aja jooksul tegi ta kõik oma leiutised ja erinevaid uurimustöid.Ülikoolis töötamine ja pidev vaimne töö hakkasid ta tervisele,ta ei saanud öösiti magada,muutus närviliseks ja mälu ei olnud tal enam nii hea.Pärast paranemist töötas ta mõnda aega veel ülikoolis ,kuid 1703.a loobus ta sellest lõplikult.
Newtoni perekond:
Newtoni esivanemate kohta puuduvad kaugemale ulatuvad täpsed teated. Levinud on kolm põhilist arvamust: 1) Arvatakse, et isa poolt pärineb Newton ühest Sotimaa mõisniku perekonnast. 2) On teada, et Newtoni ema oli pärit Overtonist Rutlandist, kuid tema esivanemate kohta on veel vähem andmeid, kui isa kohta. 3) Newton ise arvas end põlvnevat Wesby´st Lincolni krahvkonnas. Newtoni vanemad kuulusid tolle aja ühiskonna keskklassi, keda võiksime võrrelda meie suuremate talupidajatega.Newtoni isa suri 36-aastaselt ,paar kuud enne oma poja sündimist.Newtonit kasvatasid ema ja vanaema.Kui ta 3 aastane oli abiellus ta ema preester Barnabus Smithiga.Newtoni ema kolis preestri juurde ja ta jäi ainult vanaema kasvatada. Newtoni emal sündis teisest abielust veel 3 last.Võõrasisa Smith suri, kui Isaac oli 14-aastane. Peale seda asus ema taas Woolsthrope´i elama ja võttis nii sealse majapidamise, kui Isaac´i kasvatamise taas enese kätte.
Newtoni viimased eluaastad :
Elu lõpuaastail tuli tal võidelda haigustega. 1725.a. jaanuaris haigestus Newton kopsupõletikku. Selle tagajärjel asus ta elama Londoni lähedusse, Kensingtoni, kus õhk oli parem.Ta ütles lahti oma kõigist kohustustest ja asus veetma oma vanaduspõlve Kensingtonis.Ta tundis end üksikuna ,28.veebruaril 1727 aastal suundus ta juhatama Londoni Kuningliku Seltsi koosolekut.Peale koosolekut 4.märtsil avastasid arstid,et Newtoni tervis pole korras ja paranemismärke talle ei lubatud.Ööl vastu 20.märtsi kella 1 ja 2 vahel heitis ta rahulikult hinge. Newtoni põrm viidi Kensingtonist Londoni ja sängitati maamulda Westminster Abbey ´s 28. märtsil 1727. Wetsminster Abbey on koht, kus leiavad viimse puhkepaiga inglise rahva suurvaimud: teadusemehed , kunstnikud , kuningad, väepealikud, poliitikud jne. Saada maetud Westminster Abbey´sse, tähendab suurimat austust , mis võib inglasele osaks saada.
3 Mehaanika põhiseadust:
Newton nimetas 3 mehaanika põhiseadust (aastal 1687 ) :

seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud.

seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.

seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune , kuid vastupidine jõud.
4 Optika põhiseadust:
Newton sõnastas ka 4 optika põhiseadust:

Valgus levib sirgjooneliselt.
2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas.
3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga.
4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast .
Gravitatsiooniseadus:
Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga , mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
G on gravitatsioonikonstant ,
m1 on esimese keha mass,
m2 on teise keha mass,
r on kehadevaheline kaugus.
Kasutatud kirjandus:

D.Kidersley. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. lk 116, 195, 463, 542.

Internetiportaal http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton
3. Internetiportaal http://www.hot.ee/mecamoka/viies.html
9