alusel kolmeks erineva ilmega osaks: idas rannavallidest ja luidetest liigestatud kõrgem ala Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana , keskel astang suhtelise kõrgusega kuni 18 m, kaldega kohati 25-30 kraadi (Mardiste,1981) ja sellest madalamal paralleelsetest rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis läänekaartes liitub Saaremaa rannikumadalikuga. Need kolm reljeefi osa erinevad omavahel niiskusreziimi, mullastiku, mikrokliima ja taimestiku poolest. Viidumäel valitseva veereziimi väljakujunemises on olnud kandev osa astangu jalamilt lähtuvatel rohketel allikatel, mille vesi pärineb jääsulavetest setitatud kruusliivadest ja on surveliselt seotud lubjarikaste siluri põhjavetega (Kink ja Metslang, 1981). Nende allikate mõjul ongi looduskaitseala astangualusesse ossa aastatuhandete vältel moodustunud kuulsad Viidumäe allikasood. Viidumäe muldade lähtekivimiks on kas moreen või teda katvad jääsulavete ning
Okasmetsade taimtoidulised loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Metsas elab erineva suurusega röövloomi, alates karihiirtest ja lõpetades ilvestega. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maaalade veereziimi. Talviti on röövloomadel raske saaki leida, sest taimtoidulised loomad elavad siis üksi või väikestes rühmades. LOOMASTIK Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja või lõunasuunas
Olemasolevate paisjärvede (Suure- Kambja ja Peeda) täielikul allalaskmisel või purunemisel pääsevad paisu taha kogunenud setted allavoolu ning muudavad sealseid elutingimusi. Jõeforell on sellistele muutustele eriti tundlik. Paisu allalaskmise tööde nõudeid tuleb muuta nii, et kahjulik mõju oleks minimaalne ja järve taastäitmisel tuleks vältida voolu täielikku sulgemist.(kaitsekorralduskava) Uute paisude rajamine väljaspoole hoiuala muudab ka hoiuala veereziimi. Ülavoolu loodud paisjärved tõstaksid ka veetemperatuuri alamvoolul, mis võib saada jõeforellidele saatuslikuks, kuna praegugi on suvel veetemperatuur kriitilisel piiril. Seega tuleks keelata väljaspoole hoiuala paisude ehitamise.(kaitsekorralduskava) Ebaseaduslik kalapüük Ebaseaduslik kalapüük kahjustab kalastikku just väikeste veekogude puhul. Kõige laastavam on elektriröövpüük, mille juhtusid on mitmel korral registreeritud Porijõel.
METS Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a
Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Probleemid Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Alates 1905 on Lõuna-Aafrika Vabariik olnud suurim kullatootja, kellele kuulub pool kogu maailma kullatoodangust. Aastal 2007 läks Hiina kullatoodangus Lõuna-Aafrika Vabariigist
(Linnulennul) Mullatekke elementaarprotsessid Mullatekke teguriks on kõik elusorganismid ja kude laguproduktid. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murend materjalile lasuvad esimesed organismid. Lähtekivim, kliima, reljeef ja maakoha vanus on kõik mullatekke tingimused, mis mullatekke teguri kaudu mõjutavad mullas kulgevaid protsesse. Lähtekivim karbonaatsuse kaudu Reljeef veereziimi kaudu Mullatekke protsessi raames saab rääkida kahest aspektist: 1) toimub elusorganismide poolt maakoore pindmiste kihtide kasutamine 2) maakoore pindmiseid kihtide ümberkujutamine NB! Saame eristada mullatekke elementaarprotsesse: 1) leetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadi vaesel lähtekivimil. Läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, kus agressiivselt (fulvo hapete mõjul)
liigub aeglasemalt maapinnalt põhjaveekihti, b) halvasti kaitstud-karstialadel, reoveetorustike, sõnnikuhoidlae, prügilate ja liigse väetamise ja mürkainetega kohtades. Põhjavee kaitse: tarbi mõõdukalt, mitte üle väetada, prügilad eraldada, veevõtukohad läbi mõelda jne. Alamjooks -voolukiirus väikseim, tek settetesandik Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks-voolukiirus väiksem, küljeerosioon Maailmamere tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, mõj veereziimi, liiklus vees, energia varud (nafta), mineraalid Maailmameri -sügavus 3700m, soolsus 35, pinnak temp 17,5 Mandrilava -mandriveealune jätk (-200m) Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist Veereziim -vooluhulga muutus aasta jooksul Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl, teatud ajal
Põllumajandus Põllumajandus on majandusharu, kus tegeldakse taime ja loomakasvatusega, et saada toorainet toiduainetööstusele ja mõningal määral ka muudele tööstusharudele (naha, tekstiilitööstus jt.). Põllumajanduses on peamiseks tootmisvahendiks maa. Kaasaegne põllumajandus vajab ka mitmesuguseid teenindavaid harusid nagu tõu ja sordiaretus, maaparandus, teadusnõuanne, koolitus ja täiendõpe, toodangu säilitamine, turustamine ja reklaam, pangateenused, jpm. Nii kujuneb kompleks majandustegevusi, mis on omavahel tihedalt seotud. Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja KaguEesti lavamaal ning KeskEesti tasandikul. Kuid peale looduslike tingimuste mõjutava...
*klimaatilistest tingimustest, *mulla või pinnase mulla õhu vahel. Oleneb peamiselt omadustest, *põhjavetegatoitumise esinemisest mittekapillaarsest poorsusest. Mulda, mille või puuduisest, *taimkattest,*igikeltsast,*inimese mittekapillarne poorsus ületab 10%, on hea mõjust. Veereziimid- *läbiuhtumine, õhuläbilaskvusega ka siis kui muld niiskub kuni *mitteläbiuhtumine, *aurumine. kapillarse veemahhutavuseni. Mulla veereziimi isel taimekasvu seisukohalt: Mulla õhumahutavus on tihedalt seotud põuakartlik(väikese veemahutavusga), õhuläbilaskvusega. Õhuga täidetud pooride maht parasniiske(suure vee mahutavusega), nõrgalt mullas. Sõltub pamiselt mulla veesisaldusest, liigniiske(toitub sademetest), tugevasti väga suure tähtsusega on mulla struktuursus. liigniiske(soostunud). Mullahorisontide teatud Aeratsiooni poorsus sõltub: mulla mehaanilisest
Põhjused: 1. Inimtegevus: Ebaõige maaharimine, Ülekarjatamine, Metsaraie 2. Looduslikud protsessid: Kuiv kliima, Tuuleerosioon. Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5 km aastas. Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad (Brasiilia suurune territoorium) Sots.tag.: vaesus, nälg, veepuudus, väljaränne, põllu ja karjamaa hävinemine. Tõkestamine: viljavaheldus, terrasside rajamine, uued kündmisviisid, veereziimi kontroll, tuuletõkete rajamine · SOOLDUMINE - Tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis · HAPESTUMINE - mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed.
Eesti madalikul, Endla ja Võrtsjärve nõos ning Peipsi äärsel madalikul. Soo iseärasuseks on turba moodustumine(eelduseks märg ja hapnikuvaene keskkond). Iseloomulik: samblad, turbasamblad, rohttaimed, mänd, sookask ja kuusk. Tekivad: põhjaveetaseme tõus/veekogude kinnikasvamine. Madalsoo saab enamiku toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna- või põhjaveega. Siirdesoo tekib kui turbalasundi kasvades soopind kerkib. Kõrgsood e rabad tekivad veereziimi ja soopinna mikroreljeefi kumerdumise tagajärjel. Turvas jaguneb: madalsoo- ja rabaturbaks. Madalsooturvas: hästi lagunenud, must, tarna, pilliroo ja puidu jäänused. Rabaturvas: halvasti lagunenud, helepruun, koosneb turbasammalde ja villpeade jäänustest. 1.Kirjelda Pärnu jõge Pärnu jõgi kuulub Väinamere-Liivi lahe vesikonda. Pärnu jõgi suubub Pärnu lathe. Pärnu jõe lähe asub Roosna, Allikul, mis saab alguse Pandivere kõrgustikult. Pärnu
või puudub ning mullakiht on õhem kui 30 cm; alvaril kasvab lubja- ja kuivalembene taimestik. Looniite ja kadastikke kasutatakse karjamaana, alvaril paiknevad metsad (loometsad) kuuluvad hoiumetsade hulka. Alvarit esineb kõige ehedamalt Eestimaa saartel Saaremaal, Hiiumaal, Muhu saarel jne. Lammimullad Ehk alluviaalmullad, siseveekogude tulvaveealal kujunenud muld. Ehituse ja koostise järgi jagatakse lammimullad teralisteks, kihilisteks ja mudajateks, veereziimi järgi lammi-kamarmullaks, lammi-gleimullaks, turvastunud lammimuldadeks ja lammi- madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal, Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede kesklammil). Lammimuldade viljakus langeb üleujutuste vähenemise tõttu. Lammimullad paiknevad muidugi kevadiste üleujutustega jõgede ääres, palju lammimuldi on Musta jõe ääres. Lammimuld Rannamullad
kohal. c) Milliseid tooteid ekspordib? Kõige rohkem eksporditakse suhkrut (181 t), maisi (165 t), nisu (108 t), jooke (mis pole alkoholid) (54 t) ja sojauba (54 t). d) Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas? Maailmamastaabis on Horvaatia 20ndal kohal ainult rafineeritud suhkru ekspordiga. 5. Milliseid keskkonnaprobleeme seoses põllumajandusega esineb?Kuidas neid mõjusid keskkonnale vähendada? Liigne kuivendamine alandab põhjavee taset ning rikub looduslikku veereziimi. Selle mõju vähendamiseks ei tohi põlde üle väetada ja tuleb teha veele korralik biopuhastus. Lisaks sellele, kasutatakse intensiivses põllumajanduses raskeid põllumasinaid, mis muudavad mullad tihedaks, mille tulemusena õhusisldus mullas väheneb ja mullaorganismide elukeskkond halveneb. Selle mõju vähendamiseks, tuleks masinatele alla panna laiemad rehvid, mis ei vajuks nii maapinda sisse ja tuleb vähendada harimiskordi ehk teisisõnu käia põllul harva. Kasutatud materjalid:
välisveeemahtuvuse, kuna see vesi allub mulldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja ebapüsiv 36. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD- Taimede veega varustatuse seisukohast on oluline teada, milline on konkreetse mulla aktiivveemahutavus ehk omastatava vee diapasoon (OVD). See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. 37. Mulla veereziimi tüübid. Mulla veereziimi all mõistetakse kõiki nähtusi, mis on seotud vee tungimisega mulda, vee liikumise, kinnipidamisega ja lahkumisega mullast. · Läbiuhtumise tüüpi veereziim. Iseloomulik iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane sademete hulk ületab aurumise. On iseloomulik Eesti tingimustele. · Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub.
Turvasmullad on mineraalmuldadest suurem produktiivvee varuga ning järelikult ka põuakindlamad. Turvasmulla väiksema soojamhutavuse ja soojajuhtivuse tõttu kõigub ööp temp soos tunduvalt rohkem kui mineraalmullal. Samuti on turvas märksa lämmastiku ja lubjarikkam.Madalsoomullad heitaimede viljelemiseks, siirdsoom metsa kasvatamiseks ja rabad turba tootmiseks 17. Millised on kuivenduse eesmärgid? Kuivenduse eesmärgiks on taimede kasvukeskkonna ehk selle veereziimi parandamine, pinnase kandevõime suurendamine masinate läbivuse ja ehitiste püsivuse seisukohalt, pinnase soolareziimi reguleerimine taimekasvu seisukohalt ja biogeenide väljakande reguleerimine. 18. Milles avaldub kuivenduse mõju? Kuivenduse otsesed positiivsed mõjutegurid talu tasemel on: 1. Suurendab toodangut: (800...3800 sü) * Maa muutub kasutuskõlblikuks * Kasuliku pinna kasv võrreldes kraavkuivendusega 10...20%; * Pöörderiba ja ääremõju väheneb 2
alternatiivkütuseid. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Pikalt on kasutatud kütteks turvast. See on ajalooliselt kõige vanem ja levinuim turba kasutamise moodus. Kuna Eestis on sademeid rohkem kui auramist, siis leidub meil küllaldaselt soid ja märgalasid, kus on head tingimused turba tekkeks. Turvas on Eesti üks olulisemaid maavarasid, mille kasutamiseks on vaja luba. Turba kaevandamisega kaasneb alati soode kuivendamine, mis toob endaga kaasa veereziimi muutuse ja elustiku hävinemise. Sood on tähtsad puhta magevee reservuaaridena ja süsiniku talletajatena (orgaaniline aine ei lagune, kuna on hapniku defitsiit). Peaaegu kogu Euroopas on sood ja rabad kadunud või kuivendatud ja sellepärast tuleks turba kasutamist küttena tugevalt piirata, sest soode taastumine on väga pikk protsess. 1 Üheks võimaluseks on ära kasutada ka teraviljapõhk ja hein kütusena. Tahes tahtmata
toitu leiti. Industriaalajastu Tekkisid segatalud. Hakati tegelema toidu müügiga infoajastu põhineb peamiselt kaubandusele. Tööd teevad enamasti masinad, suund on mahepõllundus. 7. Milliseid mõjusid avaldab põllumajandus keskkonnale? Too näiteid pmj'ga kaasnevatest kesk. Probleemidest. *Metsaraie, soode kuivendamine,kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. *Järjest kiirenev muldade erosioon (troopilistes ja lähistroopilistes prk) ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks kõige olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. *Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast mageveest.Kuna aurumine neil aladel suurem siis mullad soolduvad muutes põllumaa kasutus kõlbmatuks. 9.Kalandusevormid: 1) rannapüük (ida-kagu aasia , eesti) , väikeste paatidega
*Arenenud riikides on riik ise sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat. *Oma riigi siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide või muude impordipiirangutega. *Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi e. Subsiidiume. *Metsaraie, soode kuivendamine,kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. *Järjest kiirenev muldade erosioon (troopilistes ja lähistroopilistes prk) ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks kõige olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. *Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast mageveest.Kuna aurumine neil aladel suurem siis mullad soolduvad muutes põllumaa kasutus kõlbmatuks. 4.4 Kalandus
Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena.Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III tüüp Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on kaetud hilisemate setete 30...80 cm kergema kihiga. Raskema lõimisega kihile tekib ajuti ülavesi ülagleistumine, mistõttu loetakse veereziimi ebastabiilseks. Samuti kaasneb lessiveerumine. Oluliseks tunnuseks on mullaprofiilis nähtavad sügavad ,,keeled". Lähte-kivimiks peamiselt punakaspruun karbonaadivaene moreen. Kihisemine puudub või on sügavamal kui 1m. Juhtiv mullatekkeprotsess: näivleetumine (ülagleistumine ja lessiveerumine). 58. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel. I mitteharitavad mullad- looduslikud rohumaad ja metsamaa. Kh´, K´, Gh´, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S,R II haritavad mullad-
madalsoid, lodumetsi ning eriilmesi põlismetsi soosaartel. Muraka soostik on liigirikas- seal elab kaljukotkaid, ikka veel kohatakse rabapüüsid, kes on Eestis jõudnud väljasuremise lävele. Ka mudaneppi teatakse Eestis regulaarselt pesitsevat vaid seal ja 12 Puhatu soostikus. Muraka soostik on ümbritsetud kraavidega, mis takistavad küll raba laienemist, kuid ei mõjuta oluliselt veereziimi. Hoopis kahjulikumalt on Kirde-Eesti rabadele mõjunud lähedus põlevkivitööstusele ja elektrijaamadele, mille korstnatest kandub happelisele rabapinnasele aluselist tolmu, mis peatab turba moodustumise ja lasundi juurdekasvu (Kuresoo, 1998). Emajõe Suursoo ja Piirissaar See rahvusvahelise tähtsusega 32 600 hektari suurune märgala koonseb kahest eraldi kaitsealast. Emajõe suudmealal laiuv Emajõe Suursoo asub Peipsi lääneranniku keskosas. Soostiku kogupindala on umbes 25 000 ha
9. Maavarad 8 10.Inimeste tegevusalad 8 11.Keskkonnaprobleemid 9 12.Kokkuvõte 10 13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on inimtegevuse mõju ja keskkonnaprobleemid savannides. 3 Üldandmed: Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla. (7) Sõna savann tähendab "ilma puudeta tasandikku" kuigi tavaliselt on savannides hajusalt kasvavaid puid.(1) Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest
Kuivendussüsteemi tagajärjel Meenikunno-taolises rabas võivad veevarud väheneda suuremal alal. Selliseid soostumisel liivapinnasele tekkinud rabasid on Eestis kolmandik ja kõik need tuleks võtta kaitse alla! Meenikunno raba uurimist alustati Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis. Esialgu oli ajendiks freesturba tootmise laiendamine, millega võisid ohtu sattuda haruldased taimeliigid. Uurimistöödel lisandusid geoloogilised-hüdroloogilised probleemid, nagu Valgjärve veereziimi muutumine, rabasaarte rõngana paiknemine. Meenikunno rappa on rajatud ka õpperada. Õpperada rajati selleks, et iga inimene saaks tutvuda Eesti ürgsema maastiku - rabaga. Matkal tutvustatakse omapärast rabaloodust. Rada kulgeb mööda laudteed, mille pikkuseks on 2,4 km. Laudtee ääres asuvaid peatusi tähistavad numbritulbad, millel olevad numbrid vastavad õpperada tutvustavas voldikus olevatele numbritele. Raba ääres on puhkemaja ja vaatetorn, millest avaneb vaade lagerabale ja
asustustihedus maapuudus, halvad loodusolud. · Arenenud riikides on ületootmine. Riigid piiravad või toetavad põllumajandust, rakendades põllumajanduspoliitikat. · Siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide või muude impordipiirangutega. Nii suudetakse hoida siseturu aupade hinnataset, kaitstakse kodumaist tootjat. Riik maksab põllumajandustoodetele toetusi ehk subsiidiume. Põllumajanduse mõju keskkonnale · Looduslike ökosüsteemide muutmine ja hävitamine , loodusliku veereziimi rikkumine. Metsaraie, soode kuivendamine, kuivade alade niisutamine. Põllumaade saamise eesmärgil. · Muldade erosioon ja põllumaade halvenemine. Ulatuslikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. Raiutakse metsi. Suure rahvaarvu ja toiduvajaduse tõttu. · Muldade sooldumine. · Reostamine. Väetised, taimekaitsevahendid. Vesi muutub joogikõlbmatuks. Hävib mullaelustik. Muld muutub viljatuks. KALANDUS
tulemusena. Annavad stabiilseid ja 1. leetumine on mullatekke Fulvaatse huumuse korral muld vaesub maksimaalseid saake Eesti oludes. Kõige elementaarprotsess, mis leiab aset biokeemiliselt tähtsatest ühenditest. paremad mullad, parasniisked, hea karbonaadivaesel lähtekivimil. c)Humiinained on ülipüsivad ja huumusega- läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, tugevasti seotud mineraalosaga! On Alltüüp 2 Leetjad mullad KI on kus agressiivselt fulvo hapete toimel huumuse kõige vastupidavam osa, mis kujunenud lessiveerumise tulemusena. lagundatakse mulla peenemad keemiliselt ei lahustu. Lõuna Eestis, vajavad lupjamist mineraalosakesed, kusjuures laguproduktid
ebavõrdne juurdepääs toidule. Põllumajanduspoliitika arenenud maades on sagedane ületootmine, rakendatakse põllumajanduspoliitikat, st kaitstakse oma riigi põllumajandust tollimaksud, kvoodid, impordipiirangud. Importkaubad lähevad tollimaksude tõttu kallimaks. Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi e subsiidiume. Põllumajanduse mõju keskkonnale on palju hävitatud ja muudetud looduslikke ökosüsteeme, rikutud looduslikku veereziimi, järjest kiireneb muldade erosioon (raiutakse maha palju palju metsi), ülekarjatamine rikub õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist, niisutatakse alasid ja vee auramise tulemusena mullad soolduvad, väetised kanduvad veekogudesse, muutes vee joogikõlbmatuks, liigne väetamine hävitab mullaelustiku ja mullaviljakus langeb. 4.4 Kalandus Kalavarud ei jaotu ühtlaselt, valdav osa kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest.
kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Estonia kaevandus Estonia kaevandus on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1972
mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mulla sootuks hävitada( metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 4.Muldade jaotus lõimise ja mulla veereziimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). 5.Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horisonte, peamiseid mullaprotsesse, viljakust, probleeme. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 2,5 kuud), soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool
rakendades põllumajanduspoliitikat . · Siseturgu kaitstakse tollimaksude , kvootide või muude impordipiirangutega . Nii suudetakse hoida siseturu aupade hinnataset, kaitstakse kodumaist tootjat. Riik maksab põllumajandustoodetele toetusi ehk subsiidiume 11 . · · Põllumajanduse mõju keskkonnale · Looduslike ökosüsteemide muutmine ja hävitamine , loodusliku veereziimi rikkumine. Metsaraie, soode kuivendamine, kuivade alade niisutamine. Põllumaade saamise eesmärgil. · Muldade erosioon ja põllumaade halvenemine. Ulatuslikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. Raiutakse metsi. Suure rahvaarvu ja toiduvajaduse tõttu. · Muldade sooldumine . · Reostamine . Väetised, taimekaitsevahendid. Vesi muutub joogikõlbmatuks. Hävib mullaelustik. Muld muutub viljatuks. · · 12
Ainevahetuse üldtüübilt on h-d kemo- või fotoorganotroofid. H-d on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik baktereid. bioloogiline hapnikutarve - kui veekogu üldseisundit iseloomustav parameeter. Veeheite koostises määratakse eelkõige järgmiste ainete heite piirväärtused: ... ained, mis mõjuvad halvasti hapnikubilansile ning mida on võimalik mõõta bioloogilise hapnikutarbe. Veekogude saastumine Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine),loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud 1. Tööstuse heitveed 2. Olmereoveed Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline:1. Mehhaaniline, 2. Keemiline, 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik puhastada.
Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud: 1) Raiete tegemisel, raielankide raiejäätmetest puhastamisel ja metsa uuendamisel ivgastada nende puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks 2) Ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veereziimi, metsamulda sügavamalt kui 30cm,metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks 3) Kahjustada ja ummistada metsasihte, kraave, sildu ja truupe Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast. Raietööde tulemusel ei tohi raskendada või muutuda võimatuks raisemiku uuendamine ja/või selleks vajalike masinate kasutamine. Raietööd ei tohi suurendada metsas tuleohtu.
Põhjustatud aluspõhja suurvormi (P-E paekalda) ja neotektoonilise maatõusu poolt. Paekallas määrab ka jugade asukoha. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga, suurema languga lõikude paiknemist määravad tektoonilised rikked ja nüüdisaegsed maakoore liikumised. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul. 36. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt maha jäetud setetest. Lammid kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev ehk meandreerunud. Jõe orus võivad esineda oru terrassid, mis on kunagiste lammide jäänukid. 37. Selgita oruterrasside teket? Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid.
Pinnakate-aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. Eestis mõistetakse pinnakatte all kvaternaari setteid, mis koosnevad peamiselt purdsetteist(liiv, kruus, moreen jm), vähemalt määrel keemilistest(järvelubi) ja biogeenseist setteist(turvas). Pinakate on meil peamine ehitusalus ja mulla lähtekivim ning oluline veereziimi ja vee keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ning ta on üks põhilisi tegureid, mis määrab maastike ja taimkatte kohaliku eripära. 2 7. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (mõnel juhul aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks ehk emakivimiks. Lähtekivim võtab otseselt osa mulla
Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi ehk subsiidiume. Euroopa Liit praktsieerib põllumajandustoodete kokkuostu ja siseturu kaitset teiste vastu (eriti USA). Seetõttu on toiduained kaks korda kallimad kui maailmaturul. Metsaraie, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumajandusmaade saamise eesmärgil on aegade jooksul väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. Järjest kiirenev muldade erosioon ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks kõige olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. Muldade erosiooni põhjustab suureneva toiduvajaduse tõttu teostatav metsaraie. Umbes pooled kogu maailma troopilistest vihmametsadest on praeguseks hävitatud. Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist. Igal aastal laieneb Sahara kõrb kilomeetri võrra lõuna poole.
Tsink Hapuoblikas, valge kastehein, aaslina, ümarleheline kellukas Kultuurliigistik Inimtegevusele tuginev liigiline koosseis Sünantroopsus-kaasnevad inimesega (nt. Kärbes) Linnastumine-raudkull Prügistumine Keskonnamuutuste tagajärjed 1) Looduslikud Aastaaegade vaheldumine Õhuniiskuse muutus Kiirgusfooni muutumine 2) antropogeensed co, emissioon jõgede veereziimi muutumine kaevandamine Keskonnamuutused liigub mujale sureb välja kohastumused Liikumine mujale lindude ränded kalade ränded · uus koht-sobiv ökoloogiline niss · või väljasuremine Aga taimed??? Kohanemine muutunud keskonnaga Väljasuremine Kohanemine uute tingimustega adaptatsioon aklimatsioon õppimine e. sotsiaalne kohastumine resistentsus tööstusmelanism saastetolerants kultuuriliigistik NB
kultuuris mehhaniseeerimine keerukam Mets ei kujune ühevanuseline Uuenemine ei pruugi olla edukas Keskkonda ei muudeta järsult Puuliikide ebasoovitava vahelduse oht Raieaeg sõltub ilmastikust, kasvukohast ja mehhanismidest. Raie aja, masinate ja tehnoloogia valikul tuleb vältida: mullaomaduste ja veereziimi halvenemist ning mulla erosiooni, metsateede, sihtide, sildade, kuivenduskraavide lõhkumist, raiestiku uuendamise või loodusliku uuenemise raskenemist või võimatuks muutumist raietööde tagajärjel Loe lisaks: Metsaseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=104401 Metsa majandamise eeskiri https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=
Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine ja millised riigid seda rakendavad? Kui kvooti täis ei saa siis võid teisele riigile anda. Aafrika riigid, Kanada, Peruu, Tsiili, Okeaania riigid, Angola ja Namiibia. Vesiviljelus alad ujutatakse üle ja seal kasvatatakse veesaadusi. Palju toimub aasias. JÕED Jõel on: 1) Kulutav tegevus. 2) Kuhjav tegevus. 3) Transportiv tegevus. Erineva veereziimiga jõed. Veereziim jõe aastane veetaseme muutus. Seda loetakse hüdrograafilt. Veereziimi mõjutab oluliselt kliima. Jõe veereziim oleneb kliimast. -Parasvöötme jõed on veerohked. -Vahemerelise kliimaga jõed on talvisel ajal veerohkemad, üldiselt veevaesed. -Troopilise kliimaga jõed on väga veevaesed. -Lähisekvatoriaalse kliimaga jõed on suvel suurema veevooluhulgaga. -Mäestikejõgedel suurem vooluhulk suvel. -Ekvatoriaalsed jõed on väga veerohked. Mis põhjustab üleujutusi jõgedel? Indias mussoonid ja tsunamid. Siberis lumesulamisvesi. Euroopas on tammid.
SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. 5. Kirjeldage karsti ja sellega seotud pinnavorme? Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. 6. Nimbocumulus- Kihtrünkpilved äikesevimade ajal esinevad 7. Mis on advektiivne udu? Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda. see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu.
29. Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul - üldised seaduspärasused.) Põhja-Eesti jõed on kiire languga ja lühikesemad.Kiire lang alamjooksul. Suubuvad enamasti Soome lahte(0m). Lõuna-Eesti jõed on üldistatult väiksema languga, pikemad kui Põhja-Eestis ning suubuvad järvedesse, mis asuvad 0pinnast kõrgemal(Peipsi-30m).Kiirem lang ülemjooksul. 30. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) Jõevee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. Lammil asuvat taimekooslust nimetatakse luhaks. Lammialad ujutatakse üle mõneks päevaks kuni paariks kuuks või kauemgi. Muld on parasniiske kuni märg, toitainerikas.
atmosfääri suur aega, suurte maa- põhineb saastaja, suur veekulu, alade üleujutused, kõrgtehnoloogial ja töötab taastumatutel tammid takistavad nõuab suuri energiavrudel kalade rännet, rikub kapitalimahutusi, jõgede veereziimi tuumajäätmed radioaktiivsed, jäätmete paigutus raske, kallis. 38. tabel lk 75 (5.14) 39. Metallurgia tehnoloogilised etapid: maagi kaevandamine, maagi rikastamine, tooraine sulatamine, puhta metalli või sulami tootmine, valtsimine/stantsimine.
üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. 0,8% har. maast. Kasari ja Pärnu jõgikonnas ja Emajõe vesikonnas. Üleujutus took aasa erin. suur. osakesi. Metsi vähe. Ei sobi metsa kasvatamiseks. Lammirohumaade väetamine keelatud. Rannikumullad(Ar): sooldunud glei, glei(Ar, ArG, Gr) alla 1% maafondist. Lääne-Eesti ja saarte lausrannad. Neeldunud Na. Soolalembeline taimkate. Ei teki huumust. Maapinna kerdkides arenevad edasi normaalseteks muldadeks. Jagunevad veereziimi järgi. Erosiooniala mullad: erodeeritud, pealeuhtemullad Üldreeglina alla 3 kraadiga kaldel veega ärakannet ei toimu. Erosiooni ulatus sõltub taimkattest. Hu vaesemad, kuid alustest rohkem küllastunud. Väliselt näha alumiste kihtide värvid. Üle 10 krasdise kaldega nõlvad jätta metsade alla. Ek1...4 kihisemine pinnalt. Eo1...4 kihisemine C-st. E(all)I1...4 happelised kihisemiseta mullad. Erosiooniastmed: 3-5 kr. nõrk; 5-10 keskmine; 10-15 tugev: üle 15 väga tugev.
projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja alusplaanide saamiseks, nende rajariste ehitamisel ja ehitusjärgsel deformatsiooni uurimisel. Lisaks erinevate planeerimisobjektide koostamiseks tehtavad topo-geodeetilised uuringud ja projekteeritud märkimistööd maastikul, mis nõuavad sageli täiendavate ehitusvõrkude rajamist. Samuti maa-aluste kommunikatsioonide ja erinevate trassiderajamiseks, ning jõgede, järvede ja mererandade veereziimi uurimiseks tehtavad mõõdistamised. Topograafia- maapinna väiksemate osade kaardistamisega seotud tööd. Need hõlmavad geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamist, maastiku objektide, situatsiooni kontuuride ja reljeefi elementide mõõdistamist, mõõtmistulemuste matemaatilist töötlemist, ning topograafiliste alusplaanide ja kaartide koostamist. Katastrimõõdistamine on maamõõdutoiming, mille koostisosad on maatüki piiride
2.4 Kaitsealused liigid Looduskaitse seisukohast on eriti olulised liigid, mis kuuluvad kaitse alla nii Eesti looduskaitse seaduse kui ka EL Loodusdirektiivi II lisa alusel hink(Cobitis taenia), vingerjas(Misgurnus fossilis), võldas(Cottus gobio), paksukojaline jõekarp(Unio carassus). Isiklik kokkupuude kaitsealauste liikidega oli mul ligikaudu 15 kui mitte rohkem aastat tagasi, kui vanaisa kalavõrku sattus säga, kes kuulub II kaitsekategooriasse. 3. Veekogu iseloomustus 3.1 Veereziimi põhijooned Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustab enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud aravooluga jõgedel, nagu näiteks Emajõgi. Veetaseme tõus kevadise suurvee ajal on Võhandus umbes 35 - 40 cm. Veetaseme tõusuga kaasnevad Võhandu ääres märgatavad üleujutused, kus suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat
Saab alguse mäestikust. Läbib mitut kliimavöödet. Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul. Toitub peamiselt sademetest. · Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme · Jõed kujundavad Maa pinnamoodi · Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. RANNAJOON - maismaa ja vee kokkupuutepiir RAND - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub RANNIK - maismaa ja veekogu kokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid PADUMERI -lauge ranniku osa, mis tõusu ajal jääb vee alla ja mõõna ajal kuivale
11.02.2018 Keskkonnaprobleemid Eestis Keskkonnaprobleemide põhjused · põlevkivi kaevandamine ning põletamine; · inimpopulatsiooni suurenemine; · liigne metsade raie; · inimkonna soovide suurenemine; · õhusaastumine saasteallikatest (transport); · tehnoloogiline areng; · veereostus; · looduslikud protsessid. 1 2 Keskkonnaprobleemid Eestis Energeetika ...
kõrgtehnoloogilist tootmist. Vähem arenenud riikides tulevad linnadesse maal tööta jäänud inimesed, kes asuvad elama slummidesse, kus pole vett, kanalisatsiooni jne. Väga viletsates tingimustes elavate inimeste hulgas hakkab levima kuritegevus, alkoholism ja narkomaania. Kõigi suurlinnade probleemiks on teede ülekoormatus, ummikud ja elamispinna nappus. Elamuehitus nõuab enammaad, väheneb haritava maa pindala, mis soodustab omakorda linnastumise kasvu. Linnastumine muudab kohalikku veereziimi, õhu kvaliteeti, pinnamoodi, looduslikku elustikku. Tekib linnade kaudne mõju ümbrusele, reovesi, prügilad, müra, valgusreostus jne. Linnastumisega kaasnevad probleemid Saudi Araabias: 1) Elukohtade puudus 2) Palju kodutuid 3) Ummikud (Liiter bensiini maksab Saudi Araabias vaid ca 0,60 SAR (0,12), võrdluseks liiter pudelivett ca 2,00 SAR (0.40). 4) Liiklus õnnetused Saudi Araabias sureb aastas liiklussurmade tagajärjel 100 000
ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen jm.), vähemal määral 50...100m ja 1/10 üle 100m. kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist. Pinnakate on meil peamine Kõrgeim punkt - 317,6 m (Suur Munamägi) asub Haanja kõrgustikus. Tänapäeva ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. maapinna absoluutne kõrgus on üldises seoses aluspõhja pinna absoluutse kõrgusega. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja ta on üks olulisem tegur, mis määrab maastike Maapinna meso- ja mikroreljeefi iseloomulikud jooned on kujunenud põhiliselt mandrijää ja ning taimkatte kohalikud erijooned. selle sulamisvete tegevuse tagajärjel
leevendas küll näljahäda, kuid suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste monokultuur, ikaldus, sooldumine seoses niisutamisega. Rohelise revolutsiooni mõiste võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas ka lühikõrrelise nisu. 8. Tehnilise progressi kahjulikud kaasnähud ja nende mõju loodusele. Algas 8000 aastat tagasi kui hakati loomakasvatuse tarbeks karjamaid rajama ja seetõttu hävitati metsa. Metsade hävitamine sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutusele, kasulike taimede ja loomade hukule. Nafta, gaasi ja vedelkütuse kasutamise mõjul hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ei suutnud enam ise toime tulla sellise koguse mürgiste ainetega, seetõttu reostusid vesi, muld ja õhk. Samuti olid mõjutatud loomad, linnud, taimed ja ka inimesed. 9. KESKKOND- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt
Olenevalt mullatekketingimustest eristatakse ühtse mullatekkeprotsessi raames terve rida mullatekke elementaarprotsesse: 1) Leetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadivaesel lähtekivimil. Leiab aset mulla mineraalosade hüdrolüüs. Leetumisel on terve rida etappe, kuid järk järgult selle käigus muutub muld järjest happelisemaks. 2) Lessiveerumine mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel kivimil läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes. Leiab aset neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooni tingimustes, kuid ei põhjusta ise mulla edasist hapestumist. Kihisemine on sügavamal kui 60 cm. 3) Savistumine leiab aset ka Põhja-Eesti rähkmuldades. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. 4) Näivleetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leab aset mehaaniliselt koostiselt e lõimiselt kahekihilistel lähtekivimitel, kus alumiseks materjaliks
Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kirmeline vesi 03.09.09 Vaba vesi mullas allub kapillaarjõududele. Mulla niiskusreziim ja veereziim Mullavett võib käsitleda: 1) kvalitatiivsest aspektist lähtudes 2) kvantitatiivsest aspektist lähtudes Juhul kui ma räägime kvalitatiivsest mullaveest, siis peame silmas mullavee liikuvust ja taimede poolt omastatavust. OVD omastatav veediapasoon. OVD = Wv - Wnärb 3 veereziimi tüüpi: 1) läbiuhtumistüüpi veereziim selline tüüp, kus sademeid tuleb mulda rohkem kui tagasi atmosfääri aurub. Järelikult ka Eesti kuulub sellesse regiooni, kus teatud perioodil aasta sademete hulk ületab aurumist. 2) Mitteläbiuhtumistüüpiveereziim Stepi tsoonis 3) aurumisetüüpi veereziim - Sademed on väiksemad, kui aurustumine. Leiab aset muldade sooldumine, tekivad sooldunud mullad. Solonzakid ja solon. Solonzakid ja solonetzid
välisveeemahtuvuse, kuna see vesi allub mulldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja ebapüsiv 36. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD- Taimede veega varustatuse seisukohast on oluline teada, milline on konkreetse mulla aktiivveemahutavus ehk omastatava vee diapasoon (OVD). See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. 37. Mulla veereziimi tüübid. Mulla veereziimi all mõistetakse kõiki nähtusi, mis on seotud vee tungimisega mulda, vee liikumise, kinnipidamisega ja lahkumisega mullast. · Läbiuhtumise tüüpi veereziim. Iseloomulik iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane sademete hulk ületab aurumise. On iseloomulik Eesti tingimustele. · Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
