Kritsiine linnaosa ajaloost (0)

HUUMUSE koostises on huumushapped ja huumusained.
Huumushapped jagunevad: a)Humiinhapped -annab katioonidega humaate (soolasid), mis on vees vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei allu väljauhtumisele;
b)Fulvohapped annab vees kergesti lahustuvaid soolasid (fulvaate). Need on kergemini liikuvamad ja väljauhutavamad. Fulvaatse huumuse korral muld vaesub biokeemiliselt tähtsatest ühenditest. c)Humiinained on ülipüsivad ja tugevasti seotud mineraalosaga! On huumuse kõige vastupidavam osa, mis keemiliselt ei lahustu.
Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustumine, toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine , seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Faktorid , mis mõjutavad orgaanilise aine teket, mõjutavad ka huumuse teket. Okaspuu metsa all tekib rohkem fulvaatne huumus , väljauhtumine on suurem, ka toitainete kadu suurem. Rohttaimede all tekib rohkem humiinhappeid. Eesti huumus on oluliselt fulvaatsem kui mustmullas . Seepärast peab viima meie muldadesse pidevalt juurde värsket orgaanilist ainet. Sõnniku kuivainest humifitseerub (tekib) huumust kuni 20 %. Hetkel läheb Eesti mulda tagasi ääretult vähe humiinainet, keskmine huumuse bilanss on negatiivne. Kõik orgaanika , mis me mulda viime, on alati mullale positiivne.
Huumushapped määravad olulist rolli mulla tekkes . Oleneb sellest, mis suunas hakkavad mulla omadused muutuma .
Mulla tekkeprotsessi iseloom oleneb huumusest s.o. mulla viljakuse kandjaks . Mida rohkem on huumust, seda viljakam on muld .
Mulla huumuse tähtsus seisneb:
1)Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Savides vähendab ja kergetes muldades suurendab sidusust.
2)Huumus mõjutab mulla füüsikalis-keemilisi omadusi (happesust, neelamismahutavust jt) ja mulla füüsikalis- mehaanilisi omadusi
3)Huumusest sõltub mulla struktuursus!!
4)Huumus on toitainete allikaks.
5)Huumus toimib kasvustimulaatorina.
Huumuse sisalduse hindamise skaala
Alla 1,5% ülimadal
alla 2,5% madal
üle 3,5% võime lugeda heaks
ületab 5% kõrge
Lõuna-Eestis on tavaline põllumuld 2,5 % piiresse jääv või alla selle, seega väga huumusvaesed. Kesk- Eestis on näitaja mõnevõrra kõrgem, rähkmuldades tõuseb 4 % piiresse. Peapealsetes muldades 10 – 20 %, kuid kiht on väga õhuke ja pole viljakas.
Gleimuldades on 4,5 või enama piires, muld on toorhuumuslik.
Huumuses on 58 % C.
Mulla mehhaanilise koostise e. lõimise aluseks on Katšinski järgi füüsikalise savi suhteline sisaldus.
0- 0,5% – sõre liiv ( l1)
5-10% (füüsikalist savi on alla 10 %) sidusliiv l2
10-20% saviliiv (sl)
20-30% kerge liivsavi (ls1)
30-40% keskmine liivsavi (ls2)
40-50% raske liivsavi (ls3)
50-65% kerge savi (s1)
65-80% keskmine savi (s2)
üle 80- rasked savimullad (s3)

II Tüüp Karbonaatsed mullad K- mullad on kujunenud välja lubipael või valkjashallil rähkmoreenil. Kihisemine kõrgemal, kui 30cm (põhidiagnostiline tunnus!!). Jagunevad:
Alltüüp 1.Paepealsed mullad Kh – on kujunenud välja lubipael, kusjuures peeneseline mullakiht