on ka külmade merehoovuste naabruses, näiteks Lõuna- Ameerika (Atacama) ja Lõuna-Aafrika (Namibi) läänerannikul. Kokku hõlmab poolkõrbete ja kõrbete vöönd umbes 23% maismaast. Mullad Ööpäevase õhutemperatuuri kõikumise tõttu kõrbes murenevad kivimid kiiresti, muutudes klibuks, liivaks ja veel peenemaks materjaliks(soolad jms), millel on tekkinud ka erinevate omadustega mullad. Mullad on hallikad, sest on huumusevaesed. Pinnase iseloomu ja veereziimi järgi eristatakse savikõrbeid, liivakõrbeid, kivikõrbeid, soolakõrbeid ja lössikõrbeid. savikõrb kivikõrb Elustik Kõrbes peavad taimed ja loomad kohastuma napi vee ja toiduga. Põhjavesi asub kõrbetes sügaval. Kui põhjavesi, ehk niiskus asub maapinna lähedal, kujunevad sinna oaasid rohelised alad, kus on võimalik väheseid taimi kasvatada. Rasketele tingimustele vaatamata leidub siin siiski mitmekesisust.
Veetaset arvestatakse sealt väljavoolavas Emajões Rannu-Jõesuu vaatlusposti järgi, mis asub järve lähedal autosilla juures. Emajõgi on väikese languga (3,8cm/km) ja seetõttu on järve ja Emajõe veetaseme muutus ühesuguse iseloomuga. Merepinnast arvestatult on keskmine veetaseme kõrgus 33,07m, mis vastab siis Rannu Jõesuu vaatlusposti nullile. Pikaajalinekeskmine veetase on 56cm üle graafiku nulli ehk siis 33,63 m üle merepinna. Regulaarne veetaseme muutumine Võrtsjärve veereziimi iseloomustavad järgmised põhijooned: pikaajaline, kuude kaupa kestev kevadine suurvesi; suvine ja talvine madalvesi ning märgatav sügisene veetõus. Kevadine suurvesi algab tavaliselt märtsi lõpul, kusjuures üksikuil aastail (väga soojadel talvedel) võib ta alata juba veebruaris või ka (külmadel ja pikkadel talvedel) alles aprillis. Veetõus kestab umbes kuu aega. Vesi tõuseb 90-100 cm. Veetõusu intensiivsus on keskmiselt 3 cm ööpäevas, mõnedel päevadel aga üle 10 cm
*Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 6. Iseloomusta mulla horisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides. 7. Selgita veereziimi mulla kujunemisele *Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. *Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. *Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 8. Võrdle eri loodusvõõndite muldi *Tundras-madal temperatuur, igikelts. Muld pidevalt niiske, sest väike aurumine., mulla paksus enamasti alla 10 cm
1. Mulla orgaanilise aine tähtsus. 2. Kuidas jaotatakse ja tähistatakse orgaanilise aine akumulatsoonihorisonte? 3. Mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralitsooni vahekord mullas 4. Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks? 5. Mida nim.mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? 6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11
pinna ärakanne);nõlva asend ilmakaarte suhtes (lõunanõlval soojenevad mullad arem, on kuivemad).*Aeg mullatekkeprotsess on väga aeglane; soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem; vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristvad; noorimad mullad on rannikutel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud aladel; vanimad mullad on rohtlates, mandrite siseosades.*Kliima sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veereziimi ja mullaprotsesse; taimkattetüüp ja kõduaine hulk; mullaelustik ( kõdundajad, lagundajad). *Biosfäär taimkate-orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus; taimkate kaitseb mulda erosiooni eest, kinnistab pinnast; elustik lagundajad, kõdundajad, kobestajad. *Kliima mõju muldadele- Kliima mõjutab murenemisprotsesse. *Sademete hulk füüsikaline murenemine, kui temp on madal, siis vesi pragudes külmub, mureneb kiiremini. *Temperatuur Kui temp
tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane. http://web.zone.ee/janneloodus/KURSUS/kobras2.jpg LOOMASTIK Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa- alade veereziimi. Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. INIMTEGEVUS Metsavööndi põhjapoolses ja mandrite sisemusse jäävas osas on karmid talved ja jahedad suved. Siberis, okasmetsade levikualal, on maapind haaratud igikeltsast, seetõttu on tingimused inimtegevuseks ja -asustuseks rasked. Läänest itta hõreneb inimasustus, asulad on väiksemad ning paiknevad harvemini kui lõuna poole jäävatel aladel
lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 4. Muldade jaotus lõimise (1. Liivmullad 2. Saviliivmullad 3.liivsavimullad 4. Savimullad ) ja mulla veereziimi alusel (1. Läbiuheteline 2.tasakaalustatud 3.auramise ülekaalus) niiskust väheneb õhu hulka mullas väheneb soojenemiskiirust väheneb toitainete sisaldustsuureneb viljakust suureneb 5. Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest,
Sademetevesi nõrgub sügavale ja moodustub vee varu . põhjavesi on saadaval ainult pikkadejuurtega taimedel.tuuletõttu esinevad luited, mis vb ohustavad inimtegevust.liikuvad liivad takistavad taimede kasvu.kui taimed liivaall mattuvad, kasvavad kiiresti uued asemele.tähtsamad eluvormid on kõvalehelised põõsastimed.taimed:valge saksauul,liiva akaatsia. · Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veereziimi järgi . Elustik Taimestik : talub suurt kuumst ja kuivust .Kõige rohkem on taimedest liblikõielisi, korvõielisi, altsalisi. Kuivalembelised taimed on : saksauulid, kolligoonium, agaav, aaloe, kaktused,piimalill. Mitmeaastased rohttaimed :puju, kaameliastel. Kõrbepäritolu kultuurtaimed on arbuus ja melon.kõrbes kasvatatav tähtsaim kultuurtaim on datlipalm. kÕrbeloomad: taluvad hästi kuumust.neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus.+väike veevajadus
vähenemine Valel ajal väetamine Mullaelustiku kahjustamine Veekogude reostumine ja kinnikasvamine Põlluharimine järskudel nõlvadel Erosioon Mulla hävimine, põllupinna vähenemine Kahjurite ja umbrohutõrje Mullavee reostumine Põhjavee ja veekogude reostumine Maaparandus Veereziimi muutmine Põhjaveetaseme alanemine Õhu saastamine Mullaelustiku kahjustamine, mullavee Muutused kooslustes reostumine Korraldamata jäätmekäsitlus Mullaelustiku kahjustamine, mullavee Põhjavee ja veekogude reostumine reostumine
Valel ajal väetamine ja üleväet Mullaelustik saab kahjustatud Põhjavee, veekogude reost ja kinni kasvamine Põlluharimine järskudel nõlvadel erosioon Põllupind väh, mullaviljakus kaob Kahjurite ja umbrohutõrje Mullaelustiku hävimine Põhjavee ja veekogude reost Maaparandus Veereziimi muutumine Põhjavee taseme alanemine Õhu saastamine Mullaelustiku kahjustamine, Muutused looduslikes kooslustes mullavee reost Korraldamata jäätmekäitlus( reo ja Põhjavee ja veekogude reost. mürkained) -''- Metsa lageraie nõlvadel erosioon Muldade ärauhtumine
üleväetamine hävinemine Põlluharimine järskudel Põllupindala väheneb, muldade Erosioon nõlvadel ärakandmine Kahjurite ja umbrohutõrje elustiku hävinemine Põhjavee ja veekogude reostus Maaparandus Mulla veereziimi muutumine Põhjavee taseme muutumine Õhu saastamine Mullad muutuvad happeliseks Mulla viljakuse vähenemine Korraldamata jäätmekäitlus Muldade reostumine Koosluse muutused Põllupindala väheneb, muldade Metsa lageraie nõlvadel Erosioon, pinnase ärakanne ärakandmine
Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised ...
*Pikim jõgi - Võhandu 162 km *Sügavaim järv - Rõuge Suurjärv 38 m *Kõrgeim juga - Valaste juga 30 m 19. Põhjavee tähtsus *Enamik Eesti joogivett saadakse põhjaveest. *Suure mineraalainete sisaldusega põhjavesi on ka ravitoimega. *Toidab jõgesid ja järvi 20. Soode tähtsus *Sood on üliolulised puhta mageda vee reservuaarid. *Turba ja selle all olevate orgaaniliste setete analüüs võimaldab selgitada möödaniku kliimat, veereziimi, taimestikku jpm. *Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakse kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo kujunemise aeg. *Elupaigaks loomadele ja kasvukohaks taimedele *Soost saab marju jms. *Soost saab turvast.
Soojuselektrijaamade paiknemine sõltub maavarade leiu kohtade lähedusest. Soojus- elektrijaamade tõttu tekib palju kasvuhooneid, gaase ja tahkeid jääkaineid. · Hüdroelektrijaam- toodetakse maailma elektrienergiast 10-20%. Asukoht sõltub vee rikaste ja suure languga jõgede olemasolust. Suurimad jaamad asuvad Aasias, Aafrikas, Lõuna-ja Põhja Ameerikas. Hüdroelektrijaama ehitamine Jangaste jõele toob kaasa suurte alade üleujutused ja veereziimi muutumise. · Tuumaelektrijaam. Tuumaenergiat hakati kasutama 20 saj. teisel poolel. Tuumajaamade kütteks kasutatakse uraani maad. Suurimate uraanivarudega riigid on Austraalia, Lõuna- Aafrika Vabariik, Kesk-Aafrika riigid. Tuumaenergia osakaal riigi energiabilansis on suur USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Jaapanis ja Venemaal. Tuumaenergiajaamad on ohtlikud, sest eraldub radiaktiivseid jäätmeid, mis on kahjulikud elus loodusele.
Parasvöötme okasmetsad: 1. Arvestuslank 1-2 m3/ha aastas (v.a. Põhja-Ameerika looderannikul kuni 10x suurem). 2. Tarbeokaspuu 3. Suurima levikuga, kuid tootlikkus ja liigiline koosseis väike. 7. Peamised puidu ja puidutoodete kaubavood maailmas (vt. Õpik) Puitu ja puidutooteid imporditakse Venemaalt ja Lätist, kuid ka Soomest, Rootsist, Saksamaalt jt riikidest. 8. Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid (liikide kadumine, erosioon, veereziimi muutused jne.) 1. Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks ja pakub inimesele mitmekesiseid puhkamisevõimalusi.
ENERGIA KORDAMINE Energiamajandus-tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja energia kättetoimetamine tarbijale. Taastuvad energialiigid-tuuleenergia, vee-energia, bioenergia, loodete energia, maa sisene soojus Taastumatud energiad-nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, turvas, uraanimaak Mittetaastuvate energialiikidega kaasnevad probleemid-varud, efektiivsus, keskkonnaohud. Nafta-puuraukude rajamine meresügavustesse on keeruline, selle käigus on suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, maagaas transporditakse torujuhtmeid pidi, mis on kallis ja ohtlik, tahked kütused- põhjustab kasvuhoonegaase, karjäärid rikuvad maastikku, transport on mahukas ja kallis. Tuumaenergia- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks tegemise tehnoloogia puudub, tekitavad soojusreostust veekogudes Fossiilsed kütused-kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi Kivisüsi-kasutatakse kütusena, elekter, keem...
tegurite mõju, millest olulisimad on karst, soostumine ja maakasutus. Järved oma suure mahu tõttu ühtlustavad jõgede äravoolu ja veetaset. Neil jõgedel, kus äravoolu mõjutavad suured järved (Narva jõgi, Emajõgi) või on tegemist suure põhjaveelise toitumisega (Pandivere kõrgustikult algavad jõed), on veetaseme kõikumine väike. Aastas kõigub jõgede veetase võrdlemisi korrapäraselt. Jõgede veereziimi aastase tsükli võib jagada mitmeks iseloomulikuks osaks. Eesti jõgedel saab eristada nelja veereziimi faasi ehk hüdroloogilist perioodi ning neile vastavat veetaset: 1) talvine madalvesi, 2) kevadine kõrgvesi, 3) suvine madalvesi, 4) sügisene kõrgvesi. Kõige märgatavam on kevadine kõrgvesi, põuase suve lõpul ka madalvesi. Sügisene suurvesi oleneb suve lõpu ja sügise sademete rohkusest ning väikesest auramisest.
Nendes piirkondades tuleb toit sisse osta, sest seal on liiga kuum ja liiga kuiv. Rahvaarv on liiga suur, et kõiki ära toita ja humanitaarabi ei jätku kõigile. Arenenud riikide põllumajandus: - Siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide ja piirangutega. - Riik maksab toetusi - Eksporditoetused Põllumajanduse mõju keskkonnale: - Metsade, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamiseks hävitab looduslikku veereziimi. - Muldade erosioon (vee ja tuule poolt põhjustatud, kõige ulatuslikum troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. - Muldade sooldumine (niisutamine aladel, kus aurumine ületab sademete hulga. Väetiste ja taimekaitsevahendite liigne kasutamine) - Eutrofeerumine veekogude kinnikasvamine. - Joogivesi võib muutuda kõlbmatuks. - Mulla viljakus langeb. KALANDUS - Molluskid - Limused - Vähilised Kalapüük:
kogu maailma maismaast kaetud metsaga, millest 93% on looduslikud ning 7% istutatud. Metsadel on planeedil Maa väga oluline roll. Metsadesse on koondunud 8090% maismaa orgaanilisest ainest. Need on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Sealt saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Mõjutades sademete hulka ja jaotust ning pinnavee äravoolu ja aurumist, määrab mets maa-ala veereziimi ja kliima kujunemise. Seega määrab mets suure osa ka aine- ja energiaringes. Neid peetakse keskkonna tasakaalustajateks ja kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Samuti puhastavad need õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. 1 hektar männimetsa neelab aastas umbes 25 tonni tolmu. Metsad seovad õhust süsihappegaasi
Tunnused: Tekkinud karbonaatsetel lähtekivimitel ja on liigniisked mullad, mille ülemiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT , metsas OT- või õhuke alla 10cm tüsedusega T- horisont). Pruun sisseuhtehorisont asub mulla profiili keskosas. Profiili kõige alumises osas on tugevasti gleistunud lähtekivim või lausaline gleihorisont. Tugevat gleistumist näitab sinakas- või rohekashallikad laigud, mille taustal võib olla ka roostepruune ja kollakaid laike kui tomub veereziimi vaheldumine. Profiili ehitus: Profiilis esineb tugevalt gleistunud saviakumulatiivne horisont (BwG või BwtG). Kuna mullad on kujunenud karbonaatsel lähtematerjalil, siis nende keemine on BwG- või BwtG- horisondis (enamasti 30-60 cm sügavusel). Leostumist näitab pindmiste kihtide vaesumine vabadest karbonaatidest ning seetõttu puudub seal ka keemine. Looduslikel aladel on mulla pindmine kiht nõrgalt happeline, põldudel tihti neutraalse reaktsiooniga. Madalsoomullad
7 probleemiks lamminiitude niitmata jätmine, kuna siis hakkavad võsastuma (kevade poole on seal linnupesad, hiljem aga võib olla puitmaterjal liiga massiivne ning ei sobi enam loomadele söödaks). Kuna enamasti kasutusel heinamaadena. Profiili poolest Aa-Ata-Ta, allpool ka Ga. Enamjõe puhul pindmises kihis toorhuumusliku huumushorisont ja allpool tulevad turbakihid, ei näe kihilisust (meetrit alles turvas kihti järvelubjaga). Jaotatakse veereziimi järgi lammimullad, gleistunud lammimullad, lammi-turvastunud mullad, lammi-madalsoomullad. Veereziimilt enamasti parasniisked või kuivad kaldalammi kõrgemal alal, terrassialal gleistunud või madalsoomullad. Ei sobi metsa kasvatamiseks (üleujutamisel liigvesi), lammirohumaade väetamine keelatud (eutrofeerumisoht) toitained kantakse vette. Nende muldade viljakus on aegade algusest saadik inimesi jõe äärde meelitanud (Niilusel põllud jõeäärsed).
vahekord, mis mõjutavad oluliselt murenemisprotsesse. Sademete ja aurumise vahekorrast sõltub, kas murendmaterjal jääb maapinna lähedale oma tekkekohale või liigub laskuva vee mõjul mullas sügavamale. Kliimas ja veereziimist sõltuvalt võib mullad jaotada kolme suurde gruppi. Kui sademed ületavad aurumise, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud veereziimi korral ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveenid. Aurumise ülekaaluga veereziimi korral liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. 4.3. Maailma mullad Tundravööndi mullad Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Et mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvalt temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikust, siis on
valgumolekulides; makroergilised fosfaatsidemed on ATP-s palju energiat talletavad sidemed) c) uute elementide lisandumine annab ka uuetüübilisi funktsionaalseid rühmi (lämmastik: aminohapped, valgud, nukleiinhapped; fosfor: fosfolipiidid, nukleiinhapped, süsivesikute fosfoestrid; väävel: aminohapped, valgud, teatud vitamiinid) 2. Mesoelemendid, mis esinevad ioonidena: Na, K, Ca, Mg, Cl Na ja K: Na on rakuväline, K rakusisene Koos teevad: a) reguleerivad veereziimi (Na hoiab, säilitab vett ja K väljutab nt. õlu ja kohvi) b) mõlemad osalevad membraantranspordis c) tekitavad nõrku elektriimpulsse (närviülekandes; elekrtikaladel on elektrotsüüdirakud, mis tekitavad väga tugevat pinget (kuni 650V angerjal); suurim voolutugevus, mida kalad suudavad teha, on kuni 50A elektrirail, mis on ohtlikum kui angerjas) d) Na-K koostoime süsteemi nim. naatrium-kaaliumpumbaks. e) Naatriumi saab loomsest toidust, kaaliumi taimsest. Ca biofunktsioonid:
· Ökosüsteemi tasandil (eristumine elus ja eluta osaks) 2. Pidevalt suurem seostatud · Üherakulisuse puhul: tsütoplasma, ATP, toit-ja jääkained · Hulkraksed: suurem seostatus läbi rakkudevaheliste kontaktide, läbi hormoonide, läbi närvisüsteemi, läbi ringeelundkonna 3. Suureneb organismide mõju keskkonnale. Näiteks: taimed mõjutavad gaasireziimi (FS ja hingamine), veereziimi (vee imamine juurtega, vee aurumine lehtedest), anorgaanilise ja orgaanilise aine vahekorda (toiteelementide omastamine mullast, orgaaniliste osade lagunemine), mikrokliima muutmine (temperatuuri muutused, niiskusreziimi muutmine) 4. Tõuseb sõltumatuse määr keskkonnast. Näiteks: kalad saavad elada vaid vees, kahepaiksed vajavad paljunemiseks vesikeskkonda, linnud ja imetajad on
Nimeta peamised eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirgus, õhumassid ja aluspind, hoovused Millised suuremad kõrg-ja madalrõhualad mõjutavad eesti kliimat? Madalrõhualad: islandi miinimum. Kõrgrõhualad: Assoori ja Skandinaavia maksimumid suvel ja Siberi maksimum talvel. Miks saavad eesti kõrgustikud vähem päikesekiirgust kui rannikualad? Sest kõrgustikud püüavad sademeid, seal tekivad vihmapilved ja vihm sajab maha. Kuidas mõjutab pinnamood sademete hulka? Kõrgustikke ületav õhumass tõuseb nii palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. selle käigus õhk jahtub, veeaut kondenseerub ja tekivad vihmapilved. Millised plussid ja miinused on üleminekukliimal võrrelduna mandrilise ja merelise kliimaga? Meil on 4 aastaaega, seega see on hea vaheldus, sest kui oleks mandriline kliima, siis oleks vähe sademeid ja suur temperatuuri kõikumine, samas merelise kliimaga oleks palju sademeid ning väike temperatuuri kõikumine, mis tüütaks ära...
miljoni tonnini 1980. aastal, vähenedes uuesti 16 miljoni tonnini 2000. aastal. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis . Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energiakast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist. Põlevkivi probleemid Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikoksiidi, vääveloksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle.
tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel Metsatulekahjud - Vahemeremaad, California ja Kõrbestumine - Sahara, Happevihmad - Euroopa. 11) Säästlik metsamajandus? Metsa ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab, kandes seal juures hoolt, et mets säilitaks oma elujõulisuse, uuenemisvõime ja tootlikkuse. Raietöödega ei tohi ohustada elurikkust, viia tasakaalust välja ökosüsteemi toimimist ja looduslikke aineringeid ega rikkuda veereziimi. Peab säilima võimalus kasutada metsa sotsiaalkultuurilisel eesmärgil.
Samuti aurustumine ületab sademed. 9. Milline seos esineb merevee soolsuse ja liikide arvukuse vahel? Soolase merevee puhul on liikide arvukus märksa suurem kui madala soolsuse korral. 10. Millised maailmamere osad on kõige produktiivsemad? Miks? Produktiivsemad maailmamere alad on tavaliselt rannikud, kus esineb rohkelt maismaalt jõgede abil sisse kantud toitaineid. 11. Millised tegurid mõjutavad jõe veereziimi? Jõe veereziim sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. 12. Missugune on jõe voolukiirus ülemjooksul? Missugune on jõesängi põhi? Ülemjooksul on vool kiire ja säng on V-kujuline. 13. Missugune on jõe voolukiirus alamjooksul? Missugune on jõesängi põhi? Voolu kiirus aeglane jaon madal säng, looklev ja setted kuhjuvad kurvide välimisse osasse. 14. Kuidas kujuneb soot?
eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastusega puid. Veereziimi muutmine Tallamine viib pinnase tihendamisele, väheneb mulla õhustatus ja veeläbilaskvus, mille tulemusena häirub juurte kasv ja elutegevus. Noorte taimede juurdekasv võib selle tõttu väheneda kuni kaks korda. Teetammide ehitamise käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse või üleujutuse tõttu puud kuivavad. Loomulikku veereziimi rikub ka allmaakaevandamine põlevkivimaardlate piirkonnas. Puudele võib mõnikord kahjulikult mõjuda ka kuivendamine. Näiteks kõdusookaasikutes on soodsamad tingimused mõningate lehekahjurite (hele-villkäpp) esinemiseks, kuivendatud siirdesoomännikutes kahjustab noori puid kohati hiidürask. Metsatulekahjud Enamiku metsatulekahjusid põhjustab inimene ise. Tuli hävitab nii metsa, kui ka ohustab inimasulaid. Tulest kahjustatud metsas sigivad putukkahjurid, tuli soodustab ka mõningate
Too näiteid. Pilvede hulk ja sademed kasvavad kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel ja väheneb tuulealustel traditsiooniliselt majandatavaid niite või puude-põõsastega puisniite. Poollooduslikud kooslused püsivad nõlvadel. Samuti on kõrgustikel vähe päikesekiirgust. üksnes inimtegevuse kestes, niitmise ja karjatamise abil. Kui see lõpeb, kasvab niit varem või hiljem uuesti 28. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) metsaks. Niitmine ja karjatamine toimib kooslusele samamoodi nagu looduslikud tegurid, näiteks suured Lamm (ka üleujutustasandik) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lamm koosneb alluuviumist ehk rohusööjad loomad või tuli. Seetõttu saavad poollooduslikes kooslustes hakkama paljud looduslikud taime- jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul
Tugeva oksüdeerijana kasutatakse teda peamiselt pleegitina tekstiilitööstuses.reageerib hästi süsinikdioksiidiga, mille tagajärjel ühe saadusena eraldub hapnik. kasutatakse antud reaktsiooni õhu ümbertöötamisseadmetes CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks. 2Na2O2 + 2CO2 = 2Na2CO3 + O2 Naatriumperoksiid reageerib veega kergesti andes leelise ja vesinikperoksiidi: Na2O2 + 2H2O = 2NaOH + H2O2 Naatriumioonid osalevad organismi siserõhu (osmootse rõhu) tekkes, organismi veereziimi hoidmisel mõjutades südametegevust ja vererõhku, osalevad närviimpulsi edastamises, lihaste töös, stabiliseerivad keha biovedelike keemilist koostist. LIITIUM: kasutatakse akudes ja minipatareides ehk nn liitiumpatareides, mis leidub mobiiltelefonides, sülearvutites ja teistes elektroonikaseadmetes. Li kuulub mitmete kergete, mehhaaniliselt tugevate ja plastiliste sulamite koostisesse, mida rakendatakse lennukiehituses
Niisutamise tulemusena võib tekkida erosioon. 18. Milliste näitajate poolest erinevad üksteisest mullahorisondid? Viljakuse, tüsedust, tiheduse, toitainete sisalduse, värvuse poolest. 19. Mida näitab mullahorisondi värvus? Must huumushorisont- orgaanilise aine sisaldust, viljakust Hall huumushorisont- mulla kuivust ja huumusevaesust horisondi sinikashall toon- liigniiskust- gleistumist Roostetöpid mullas- rauasisaldus, gleistumist, ebaühtlast veereziimi Hele horisont huumushorisondi all- toitainete vaesust, väljauhtehorisont 20. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid? B-horison e sisseuhtehorisont- sinna kogunevad huumusosakesed ja savimineraalid, mida uhutakse allapoole. Savikam lõimis. E-horisont- sellest on toitained välja uhutud ja seetõttu on see heledam ning liivakam lõimis. G-horisont e gleihorisont- gleistumise tõttu on seal pidev liigniiskus, väga tihe muld ning
või rohkemgi. Leedemuldade metsakõdu kaitseb mulla pealmist kihti tihenemise eest, mistõttu see on kobe ja hästi õhustatud. Kõige selle tõttu on vee infiltratsioon mulda soodustatud ning isegi järskudel kallakutel ei teki märgatavat erosiooni. Hea veeakumulatsioonivõimega on kõdu alumine hästilagunenud kiht, kuid tema maht on liiga tagasihoidlik, et ta suudaks mõjutada leede-liivamulla üldist veereziimi. Vähese veesidumisvõime tõttu on leedemuldade produktiivvee varud enamikul aastatel mittepiisavad korralikuks metsa juurdekasvuks. Leedemullad moodustavad Eesti muldkattest 1,6%, kusjuures nende osatähtsus on suurem metsaaladel. Leedemuldade peamised esinemisalad on Palumaa, Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv ja Väike-Emajõe orund Kagu-Eestis; Põhja-Eesti rannikumadalik ja Põhja-Kõrvemaa; rannikuluited Loode-Eestis ning Lääne-Eestis. Hiiumaal
16. Miks on sõnajalgtaimed (1)/samblad (1)/paljasseemnetaimed(2) inimestele vajalikud? Sammalde tähtsus: aitavad hoida atmosfääri hapniku taset, sest toodavad rohkem hapnikku kui ise kasutavad Paljasseemnetaimede tähtsus: 1.Okaspuude puit(ehitusmaterjal,paberi-, tselluloosi, mööblitööstuse tooraine,küttematerjal,muusikariistad jne) 2. Rikastavad õhku hapnikuga,mõjutavad mulla omadusi,reguleerivad veereziimi Sõnajalgtaimede tähtsus: jäänustest moodustunud pruun- ja kivisüsi. Kasutatakse ka ravimtaimedena(maarjasõnajalg,põldosi) ja optikas läätsede lihvimiseks+IMIKUPUUDER!!! 17. Miks ja kuidas toimus kivisöeajastul (ca 300 miljonit aastat tagasi) suurte sõnajalgtaimede väljasuremine. Kliima jahenes ja kuivenes, halvenesid kasvutingimused ning võimsad sõnajalad surid välja. 18
Kliima mõjul veetase soos mõnevõrra kõigub, aurumine soost sõltub veetasemest. Kui veetase ulatub praktiliselt soo pinnani, siis toimub vee aurumine nagu vabalt veekogult. Keskmisena on soodest aurumine umbes 80 % vaba vee aurumisest. Sood peavad äravoolu kinni. See sõltub turbakihi filtratsioonist. Kõrgsood annavad vähe vett välja, madalsoodest võib äravool olla suurem, just põhja- ja pinnavee arvel. Sood suurendavad jõgede äravoolu minimaalsel perioodil (suvel). Soode veereziimi uuritakse Tooma Soojaamas Jõgeva Maakonnas, mis allub Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudile. (http://www.eau.ee/~mit/kiled.pdf) Soode taimestik Madal- ja siirdesoode taimestik. 5 Kasvukohatingimuste suur varieeruvus madal- ja siirdesoodes võimaldab seal kasvada väga erisuguste nõudlustega taimedel. Seetõttu on madal- ja siirdesoode floora mitmepalgeline.
Suured üleujutused on Missisippil ja Niilusel, Ganges. Üleujutuste kaitseks ehitatakse jõgedele tamme. VEERIKKAMAD RIIGID Brasiilia (Amaznas), Venemaa (Volga, Leena, Jenissei, Ob, Amur), Kanada (Suur Orjajärv, Suur Karujärv), India, USA (Missisippi). Suurimad veekasutajad on põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. JÕGEDE TOITUMINE Jõed saavad oma vee sademetest, lume või liustiku sulamisvetest ja põhjaveest. SUURVESI JA MADALVESI on jõe veereziimi tavalised näitajad, mis toimuvad enamvähem kindlatel aegadel, sõltuvalt selle jõe toitumistingimustest. Peab arvestama: millises kliimaväätmes jõgi asub, kas jõg algab mägedest või asub tasandil, kas paikneb mussoonkliimas, igikeltsa piirkond. Toitumine lumeveest suurvesi kevadel, suve hakul. mussoonkliimaga alad suurvesi suvel. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, on ka kaks madalvett. Suvel suur aurumine, vähesed
D U S www.fotolibra.com Karst M Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud A pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel A kujunenud veereziimi. Karstinähtused: karrid, karstilehtrid, kurisud, karstijäänukid (-seened), T orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, E allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. A Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. D U
biovedelike keemilist koostist, osalevad lihasmassi suurendamises. b)vaegus: soodustab agressiivset käitumist, skisofreeniat, alkoholismi ja vaimuhaiguseid. c) liig: peensooles tekivad haavandid, närvisüsteemi ja lihaste töö häirub, võib põhjustada südame seiskumist. d) toiduallikad: peaaegu kõik toiduained. Naatrium: a) ülesanded: * naatriumioonid osalevad organismi siserõhu (osmootse rõhu) tekkes * organismi veereziimi hoidmisel, mõjutades südametegevust ja vererõhku * osalevad närviimpulsi edastamises, lihaste töös * stabiliseerivad keha biovedelike keemilist koostist. * hoiavad hapetealuste tasakaalu * reguleerivad rakkude veesisaldust. b) vaegus: kehakaalu langus, isutus, oksendamine, gaasi kuhjumine soolestikus, lihaskrambid, reumaatilised nähud. c) liig: koormad neerusid, tekib veepuudus organismis, kõrgendab vererõhku, soodustab osteoporoosi, ateroskleroosi, ajuinsulti ja tekitab turseid.
Ukrainas Donbass. Uued kaevanduspiirkonnad Siberis Kuzbass. USA ja Kanada lääne-piirkonnad. Ümberpaiknemise põhjused Varude ammendumine, Tooraine kvaliteedi langus. kvaliteedilangus. Söe tootmisega kaasnevad Maastike muutumine, veereziimi põhjavee saastumine, metsade probleemid MÕLEMAL muutumine hävimine. 17. Allmaa- ja karjaääriviisilise kaevandamise eelised ja puudused. Söe kaevandamine kaevandustes / allmaakaevandus Söe kaevandamine kajäärised / avakaevandus Eelised: Maastik jääbmuutumata, kaevandamine ei sõltu Eelised: Saab kasutada võimsamaid, tootlikumaid masinaid, ilmastikust, pääseb ligi sügaval lasuvatele varudele
Hüdrosfäär - ehk vesikest Jõgi - Looduslik vooluveekogu, mis voolab kindlas sängis,mis on tema enesepoolt tehtud. Väike veeringe- vee ringkäik Maal, milles osaleb vaid maailammeri ja atmosfäär. suur veeringe- vee ringkäik Maal, milles osalevad maailmameri, õhkkond ja maismaa koos organismidega. veereziim- on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Veereziimi iseloomustamiseks saab kasutada vooluhulga muutumist aasta jooksul. tulvavesi- lühiajaline järks ja juhuslik veetaseme tõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti.Tulvad tekivad harilikult kas kiire lumesulamise või tugeva vihmasaju järel. suurvesi- ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis (! Sõltub toitumisest ) Äravool- vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab
Vidinjova, Maardu Gümnaasium Jõed on vooluveekogud Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme Jõed kujundavad Maa pinnamoodi Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest. Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muldja taimkattest ning maakasutusest. Olulised mõisted Vooluhulk Hüdrograaf Valgla ehk TULV äravooluala See on vee See on jõe Maaala, lühiajaline
liikunud, tänu EL toetustele. PRIA toetab põllumajanduse arengut suurel määral ja see on pannud "vanu" talumehi uuesti talupidamisega ja põllumaa harimisega tegelema. Palju leidub ka uusi üritajaid, kes hakkavad pihta nullist. Ä10 Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja Kagu-Eesti lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud tegurid on kliima, mullad ja reljeef. Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllaltki soodne. Meie tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. Näiteks on
vesine(üleujutatud) 16. Mulla erosioon Mulla erosioon on mullaosakeste (mullamassi) ümberpaigutamine või ärakandmine tuule, ajutiste vooluvete toimel. Jaguneb geoloogiliseks ja kiirendatuks (kultuuristatud aladel). Sõltub sademete hulgast, reljeefist, taimkattest, muldade omadustest jne. 17. Viljakuse hindamine Boniteet- maade suhtelise viljelusväärtuse kindlaksmääramine. 1)Mulla boniteet- näitab mulla omadustest sõltuvat suhtelist viljakuse taste- huumuse sis, varu, mulla lõimis ja veereziimi arvutamine. 2)Maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, lisaks mulla omadustele on arvestatud maatüki omadustega (kivisus, reljeef, mullastiku kirjusus jne). Maaperspektiivboniteet- pärast maa parandustööde läbiviimist, olemasolevaseisundiboniteet- hindepunktides, 100p süsteemis. Eestis haritavate maade boniteet kõigub 8-95hp vahel, valdavalt 35-60hp. Happelises keskkonnas on peamisteks lagundajateks seened Mullaelustik- jaotatakse elusorganismide suuruse järgi
5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. *perifeersed äravoolualad-Amazonase äravool atlanti ookeani. *sise-äravoolualad-araali ja kaspia mere piirkond. !!6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. Sisse tulevad Sõrdaja ja Amudarja jõgi, kuid nende vesi kasutatakse ära poolel teel. Puuvilla kasvatuspiirkonnad võtab kõik ära. Osa on ka niisutuspõldudel. !!7. Iseloomustage järgmiste jõgede veereziimi ja toitumist: *Volga-toitub lumesulamisveest; kevadel kõrgvesi; talv-sügis madalvesi *Rein-toitub peamisel sademetest, a lumesulamisveest;kõrgvesi suvel-kevadel;madalvesi talvel. *Kongo-toitub sademetest; kõrgvesi detsembris; madalvesi juuli/august *Niilus-toitub sademetest;kõrgvesi sügisel;madalvesi kevadel. *Tigris-toitub sademetest;kõrgvesi kevadel;madalvesi sügisel. *Jenissei-toitub lumesulamisveest;kõrgvesi suvel;madalvesi talvel
pärast). Rabivere maastikukaitseala asub Raplamaa loodeosas, Hagudi ja Hageri küla vahel. Siin asub viie kilomeetri pikkune ning kahe kilomeetri laiune suur soostik. Praegu on Rabivere maastikukaitseala pindala veidi üle 2100 hektari. Kaitsealal asub kaks suurt sood Rabivere ja Kõnnu ehk Seli raba. Nende vahel asuvad väiksesed madalsoo- ja siirdesoolaigud. Kaitsealast põhja pool asub turbakaevandus, mis mõjutab selle läheduses olevate alade veereziimi. Kaitseala põhjaosas asuv Rabivere raba on rohkete veesilmadega. Siin asub rohkem kui 200 puhtaveelist rabalaugast. Raba on ümbritsevast maastikust kuni kolm meetrit kõrgem. Selle keskosas asub kuni kaheksa meetri paksune turbakiht. Kaitseala lõunapoolset osa kutsutakse Seli või Kõnnu rabaks. See on vastupidiselt kaitseala põhjaosale laugaste poolest vaene. Siin asub aga kaitseala suurim veesilm peaaegu ümara kujuga Kõnnu järv.
metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Puude mehaaniline vigastamine! · Raiete ja metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele ja putukkahjuritele. · Rasked metsaveomasinad vigastavad puude juuri, kust saavad alguse juuremädanikud. · Koorehaavandid tüvel on nakkuskohaks puidumädanikele, samuti eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastustega puid. Veereziimi muutmine! · Teetammide ehituse käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse tõttu puud kuivavad. · Liigvee kõrval võib ka mõjuda negatiivselt kuivendamine. Nt. Siirdesoomännikutes kahjustab noori puid hiidürask. Metsatulekahjud · Ladvatuli · Pinnatuli · Pinnasetuli (turbapinnases) · Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: V väga suur tuleoht, IV suur tuleoht, III keskmine
..15 promilli. Läänemeri on selgepiiriliselt kihistunud madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihiks. Soolsus on madal, kuna sinna suubub arvukalt jõgesid, niiske kliima tõttu sajab pinnale rohkem vett, kui ära aurab, ning soolasemat vett Läänemerre lihtsalt ei pääse. Ookeanivesi, soolsusega 30...35 promilli, seguneb Kattegatis Läänemere magedama veega ning seetõttu ei pääse Läänemerre soolast ookeanivett. Läänemere veereziimi kujundavad Taani väinadel toimuv veevahetus ning mageda vee juurdevool jõgedest. Läänemeres on nõrgemad lained, väiksem soolsus, suuremad veetemperatuuri-ja taseme kõikumised, läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avamerel. 4 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 5 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 6 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 7 http://www.annaabi.com/balti-meri-m14621.html 2
kasumis olla. Kehtestatakse tollimaksud, kvoodid või muud impordipiirangud. 13. Iseloomusta põllumajandusest tulevnevaid keskkonnaprobleeme ja paku välja kaitsemeetmeid. Metsaraie, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on aastate jooksul hävitanud ja muutnud looduslikku ökosüsteemi. Ning rikkunud looduslikku veereziimi. Muldade erosioon raiutakse metsad maha uute põllumaade jaoks. Taimetoitained kaovad mullast ja vihmad uhuvad ära mulla. Ülekarjatamine- rikub pinnast ja põhjustab kõrbede laienemist. Muldade sooldumine- põllumaa muutub kasutuskõlbmatuks. Väetiste ja taimekaitse vahendite kasutamine põldutelt kanduvad väetised väga kergelt põhjavette ja muudavad selle joogikõlbmatuks. 14. Mõisted:
moodustamisel, lämmastik leidub valkudes, aminohapetes ja nukleiinhapetes / tõstab molekulide mitmekesisust, fosfor leidub nukleiinhapete ja energia rikaste ühendite koostises,vrakumembraani ehitus, tõstab molekulide mitmekesisust, väävel leidub aminohapetes ja vitamiinides / tõstab molekulide mitme kesisust, mesoelement - naatrium / kaalium raku väline element (Na) / raku sisene element (K), reguleerib veereziimi, osalevad närviimpulsside tekkel, mõjutavad südame tegevust ja vererõhku, kaltsium luu- ja kõhrkoe koostises, lihastes, aitab kaasa vere hüübimisele, reguleerib vee hulka, ül vastutab luude struktuursuse ja tugevuse eest, tagajärg luude hõrenemine, krambid, magneesium klorofüli, luude ja rakukesta koostises, närvisüsteemi ja lihaste talitus, ül klorofüli tagamine, tagajärg häirub fotosüntees ja kaob roheline värvus, kloor närviimpulside teke ja levik, mao
Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
