Okasmetsad (0)

okasmetsad
8A klass
Krista Karing
Helena Pass
Hendrika Öpik
SISSEJUHATUS
Click icon to add picture
SISSEJUHATUS
Kõige suurem loodusvöönd;
Enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal;
6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC;
Suved on soojad vihmased ja niisked;
Taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras.
LEVIK
Click icon to add picture
Click icon to add picture
LEVIK
Okasmetsad laiuvad katkemata ribana PõhjaAmeerikas ja Euraasias : Põhja
Ameerikas Alaskalt Labradorini, Euraasias Norra rannikult Ohhoota mereni. Kuni
Angara ja Leena jõeni on ülekaalus kuuse ja männimetsad, Leena jõest ja idas
valdavalt lehisemetsad. Okasmetsad lausalist levikut katkestavad kõrgemad mäestikud,
nagu Kaljumäestik, Skandinaavia ja Uurali mäestik.
Okasmets on kõige laiemalt levinud loodusvöönd. Ka meie asume okasmetsalises
loodusvööndis.
KLIIMA
Click icon to add picture
Click icon to add picture
KLIIMA
Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Vaatamata sellele jätkub
metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga
aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine.
Polaaralade naabruses, kõrgmäestikes on talved eriti karmid ning maa aasta läbi
külmunud. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri
sügavuseni. Lühikese suve jooksul sulab vaid maapinna õhuke pindmine kiht. Sellist
igikülmunud pinnast nimetatakse igikeltsaks. Sellest haaratud territooriumkirsmaa
võtab enda alla ligi 25% maismaast.
KLIIMA
Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale,
kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm.
Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla ­ 40 oC
Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 1000 mm vahel. Talvel
sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele.
Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk.
Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi
TAIMESTIK
Click icon to add picture
Click icon to add picture
TAIMESTIK
Okaspuudel pole õisi, kuid neil valmivad seemned. Need ei valmi mitte vilja, vaid käbi
sees. Seemned asuvad käbi soomuste vahel. Okkad suudavad külmadele talvedele vastu
pidada.
Enamik põhjas kasvavaid okaspuid on ka ise käbikujulused. Tänu sellele libiseb lumi
neilt kergemini alla ja oksad ei murdu lume raskuse all.Metsa all on pime, seepärast
kasvavad seal ainult seened, samblikud ja samblad.
Okaspuude okkad kõdunevad väga aeglaselt.
TAIMESTIK
Okaspuude all kasvab üsna vähe ka põõsaid ja rohttaimi.Valgusküllasemaid
metsaaluseid (männikus, lehisemetsas) katavad kääbuspõõsad ehk puhmad.
Puhmarindes esinevad varjutaluvad igihaljaste lehtedega taimed.
Okaspuud taluvad suhteliselt hästi suuri
temperatuurikõikumisi ja on seepärast levinud rohkem mandrite sisealadel, kus on väga
külm talv ja suhteliselt soe suvi. Okastest aurab küllaltki vähe vett, seetõttu levivad
okaspuud ka üsna kuivades kliimaoludes.
Okasmetsi on mitut tüüpi, mida määratakse seal valitseva puuliigi järgi.
Okasmetsade levinumad puuliigid on eri mandreil erinevad.
TAIMESTIK
Okasmetsa ehk taigavööndit jagatakse veel ka tumetaigaks ja heletaigaks.
Tumetaiga moodustavad tihedama okastikuga okaspuud: kuused, nulud ja
seedermännid. Põhja Ameerikas lisaks tsuuga ja ebatsuuga. Tumetaiga puuderinne on
tihe ja valgusvaene ning ta on levinud soojematel ja niiskematel aladel. Külmemates ja
kuivemates kohtades on aga valdavaks heletaiga, kus puude all on juba rohkem valgust.
Heletaigat iseloomustavateks puuliikideks on männid ja lehised. Lehis on omapärane
okaspuu, mis ei ole igihaljas, vaid langetab talveks oma okkad. Selliselt on ta pakase ja
veekao vastu veel paremini kaitstud.
LOOMASTIK
Click icon to add picture
Click icon to add picture
LOOMASTIK
Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras
metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade taimtoidulised loomad saavad
söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on
elamistingimused paremad.
Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad
suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Metsas elab erineva suurusega röövloomi,
alates karihiirtest ja lõpetades ilvestega.
Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja
muudavad ühtlasi suurte maaalade veereziimi.
Talviti on röövloomadel raske saaki leida, sest taimtoidulised loomad elavad siis üksi
või väikestes rühmades.
LOOMASTIK
Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja ­loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad
sulaveed, alustavad paljunemist putukad ­ lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on
taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad
vastavalt aastaajale kas põhja või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras ­
üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud.
Taimtoidulistest loomadest elavad okasmetsades näiteks mäger, orav, jänes, põder,
lemming, uruhiir. Oravad söövad taimi, okaspuude seemneid ja isegi linnumune.
Linnud toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on
putuktoidulised.
Puurindes elavad ainult vähesed putukaliigi, nt massiliselt esinev männivaablane , kelle
vastsed toituvad okastest.
LOOMASTIK
Vapiti on hirvlane (hirve alamliik) ja üks suuremaid ulukeid selles
vööndis. Lisaks hirvedele liiguvad toiduotsinguil tundrast
lõunapoolsematele aladele ka põhjapõdrad.
Click icon to add picture
Click icon to add picture
LOOMASTIK
Kassikakk on okasmetsade üks levinumaid röövlinde. Teda tunneb ära uhketest "kõrvadest"
ja "uhuu" hüüde järgi. Eestis elab neid vähe ja on kaitsealused linnud.
Click icon to add picture
LOOMASTIK
Nirgid ja kärbid on lühikeste jalgade ja suhteliselt pika ümara kerega loomad nagu soobelgi
(pildil). Selline kehakuju aitab rohkem sooja kokku hoida.
Click icon to add picture
Click icon to add picture
INIMTEGEVUS
Click icon to add picture
Click icon to add picture
INIMTEGEVUS
Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka loodus paremini
säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade aladel. Suuremad asulad ja linnad on tekkinud
peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele.
Inimesed tegelevad okasmetsades:
ehitus ja paberpuidu tootmisega,
jahindusega,
kalapüügiga,
tselluloosi tootmisega,
maavarade kaevandamisega,
puidu varumisega,
niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatusega.
INIMTEGEVUS
Inimtegevuse tagajärjed:
Vahel raiutakse metsa nii palju, et okaspuud, mis kasvavad aeglaselt, ei jõua uuesti
üles kasvada, nagu juhtus näiteks Kanadas ja Venemaal, kus metsad hävisid.
Aegade jooksul on okasmetsade pindala inimtegevuse tulemusena vähenenud
metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid.
Euroopa ja PõhjaAmeerika okasmetsi ohustavad happevihmad. Tehased,
vabrikud ja autod paiskavad õhku mürgiseid aineid, millest kõrgel õhus
moodustuvad happed. Koos vihma või lumega langevad need alla, sattudes nii
veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happevihmade suhtes on eriti tundlikud
okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud
oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse
Metsi on laastatud ka parvetamiskõlblike jõgede ümbruses, sest maanteede ja
raudteede puudumisel saab varutud metsa välja vedada ainult mööda jõgesid.
INIMTEGEVUS
Torujuhtmete ja veehoidlate rajamine hävitab palju metsa.
Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus, seda eriti õhusaaste
tagajärjel.
Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus
on suured kaevandused ja tselluloositööstused.
Seal, kus inimene metsa hävitama ei pääse, teevad seda pahatihti aga suured
metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid.