Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Horvaatia põllumajandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?
  • Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
  • Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele?
  • Milliseid põllumajandustooteid ekporditakse?
  • Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
  • Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse?
  • Milliseid tooteid ekspordib?
  • Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas?
  • Milliseid keskkonnaprobleeme seoses põllumajandusega esineb?
  • Keskkonnale vähendada?

Horvaatia  põllumajandus 
 
1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? 
a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav ( Joonista 
sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, 
rohumaade ja metsamaade all) 
 
 
b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast  
Zagreb asub Pannoonia madalikul, mida eraldavad Vahemerest Dinaari mäed. 
Horvaatias​ lääne- ning lõunaosas on mägine pinnamood, põhjas ja idas on tasane 
pinnamood, ​mägismaade​ ja ​mäestikude​ pikkus on umbes 500-1500 meetrit. 
 
c) Kliima – kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, 
aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki 
aastas) 
Horvaatia territoorium jaguneb kahe kliimavöötme vahel. Split ja Šibenik on 
lähistroopilise lääneranniku vahemerelises kliimavöötmes, kus suvi on kuiv ja 
sademeid esineb rohkem talvekuudel. Keskmine temperatuur aastas on 
15,8(aktiivsete temperatuuride summa tuli 189) kraadi.  Zagreb asub aga 
üleminekualal niiskelt mereliselt kuivemale mandrilise agrokliimaale, keskmine 
temperatuur on 13,4(aktiivsete temperatuuride summa tuli 161) kraadi. Nendes 
kohtades sajab üle 800mm aastas, aga soojemas kliimas on aurumine suurem. 
Vegetatsiooniperiood on 5-7 kuud ja aastas saab keskmiselt 2-3 saaki. 
 
d) Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) 
Riigis on viljakad metsapruunmullad ja leet- pruunmullad
 
e) Maaparandustööd ( niisutamine, kuivendamine) mida selles riigis arvatavasti 
tehakse. 
Horvaatias tehakse rohkem kuivendamist , kui niisutamist, kuna rohkete sademete 
tõttu on neil pigem vaja liigniiskus mullast välja saada kuivendamise kaudu. 
Kuivendamine aitab tõsta muldade viljakust ja taimekultuuri tootlikkust.  
 
f) Kas kõikjal selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. 
Jah on küll võimalik, Horvaatias on olemas viljakad mullad, mis kannavad hästi saaki 
ning mägistel aladel on hea tegeleda loomakasvatusega. Kõige suuremat kasu 
toovad Horvaatia põllumajanduses loomakasvatussaadused, kõige tähtsamaks 
toodanguks värske lehmapiim. Teisel kohal on greibid ning kolmandal kohal 
põlisrahvaste sealiha. Neile järgnevad nisu, mais ja suhkruroog
 
 
2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 
a) Kapitali olemasolu 
Kapitali alla käib tööjõud, tehnoloogia , maa, seemned, väetised ja kapital ise. 
Horvaatias töötab põldudel vähe inimesi, kuid siiski on olemas kombainide juhid. 
Tootmistsükkel on pikk, investeeritud kapital on kaua tootmises kinni, enne kui 
põllumees selle endale tagasi teenib. Tehnoloogiat ostab Horvaatia endale oma 
‘’äripartneritelt’’, kellega import ja eksport käib, sisse. Maad on riigis piisavalt, et 
tegeleda nii looma-, kui ka viljakasvatusega. Põlde väetatakse normaalsusepiirides, 
vahel rohkem, vahel vähem, sest Horvaatias olevate leetmuldade tõttu saab saaki 
mitu korda aastas. 
 
b) Tööjõud ( kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses) 
Põllumajandus moodustab Horvaatia SKT-st 3,7% ja 1,9% riigi tööhõivest, 
põhinedes 2017 aasta andmetele. Horvaatia on arenenud riik, kuna hõive 
põllumajanduses on väike, mis on iseloomulik arenenud riigile, kus rahvastik  
tegutseb peamiselt teenindavas sektoris. 
 
c) Turg ( kas osaleb põllumajandusest saadava toodanguga maailmaturul või jääb 
kõik siseturule) 
Horvaatia koguekspordist moodustavad põllumajandussaadused ja toidukaubad vaid 
5%. Ülejäänud tulu tuleb muust tegevusest. Horvaatial saadab oma 
põllumajandussaadusi Itaaliasse, Saksamaale, Sloveeniasse, Bosnia ja 
Hertsogoviinasse, Austriasse ja Serbiasse. Seega osaleb maailmaturul. 
 
d) Valitsuse majanduspoliitika  
Horvaatia majandus teeb praegu läbi suuri muudatusi. Horvaatia majandus sai 2000. 
aastal tänu turismile, pangandusele ja investeeringutele jalad alla. Seda Vahemere 
maad on viimaste aastate jooksu väisanud ligikaudu 10 miljonit turisti. Külastajate 
hulk muudkui kasvab. Töötuse tase on Horvaatias viimasel ajal järjest vähenenud. 
Riigi tähtsamad tööstusharud on keemiatööstus, plasttoodete valmistamine, 
töövahendite ja kütuse tootmine, metalli ümbertöötlus, laevaehitus , elektroonika
paberi-, puidu-, tekstiili- ja toiduainetööstus. Horvaatia majanduse kõige olulisemad 
sektorid olid 2016 . aastal hulgi- ja jaekaubandus , transport, majutus ja toitlustus, 
tööstus  ning avalik haldus, riigikaitse , haridus ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Horvaatia majanduspoliitika kahjuks ei toeta horvaate nii palju, kui võiks. 
Põllumajandustootjad suudavad vaevu rahaliselt oma otsi kokku viia, valitsus ja 
poliitika toetab põllumehi nii vähe, et aina rohkem panevad väikeettevõtjad oma 
farmid kinni. Farmerite tööd alahinnatakse ning neile makstakse väga vähe toetust, 
põhiline, mida saadakse, on Euroopa Liidust tulev toetus. Samal ajal tõstetakse 
makse ja muid põllumajandusele kasulikke hindu.  
 
e) Põllumajandusliku tootmise vormid 
Horvaatias kehtib intensiivne põllumajandus, vanasti oli seal ekstensiivne, kuid aja 
möödudes ei ole enam võimalik suuri maa- alasi mitu korda kasutada. Horvaatlased 
liikusid üle intensiivsele põllumajandusele, mis tähendab seda, et ühelt pinnaühikult 
proovitakse saada palju saake põllumajandusmasinate, väetiste ja tõrjevahendite 
abil. Istandustes​, kus kasvatatakse müügiks püsikultuuride saaki, on suure saagi 
saamiseks vaja väetiseid. Horvaatias on levinud spetsialiseeritud suurtalud , tootlikud 
piimakarja- või teraviljatalud. Loomakasvatuses tagab kõrge toodangu panustamine 
tõuaretusele, söödaratsioonide koostamisele ja automatiseerimisele. 
Taimekasvatuses võetakse kasutusele saagikamaid sorte , lisaks pestitsiidide, mis 
umbrohtusid , taimekahjureid ja -haigusi tõrjuvad, kasutatakse veel kõrretugevdajaid, 
erinevaid kasvustimulaatoreid jm vahendeid. Põlluharimistehnika on üha enam 
IT-seadmetega varustatud, mis võimaldab uurida saagierinevuste põhjuseid.  
 
 
3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud – taime- või ​loomakasvatusele​? 
a) peamised põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondades) 
2012 aastal kasvatati Horvaatias kõige rohkem maisi (1,2 mln t), nisu (999 tuh t), 
suhkrupeete (960 tuh t) ja otrasid (235 tuh t). Põllumajanduses tegeletakse veel ka 
teravilja-, päevalille-, oliivi-, tsitruse -, soja ja kartulikasvatusega, neid kasvatatakse 
valdavalt tasastel aladel. Horvaatia mägedes ja rannikualadel kasvatatakse juba 
iidsetest aegadest peale ohtralt viinamarju ja valmistatakse mitmesuguseid veine .   
 
b) Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? 
Kahjuks ei ole Horvaatia mitte ühegi kultuuri kasvatamiselt maailma esimeste 
hulgas. 
 
c) Enam arenenud loomakasvatusharud (valdavalt millistes piirkondades) 
Loomade​ ​arv​ seisuga 2013. aasta FAO andmetel: sigu (1,11 mln), lambaid (620 tuh), 
veiseid (442 tuh), kitsi (69 tuh). Loomakasvatusega tegeletakse mägistel aladel ehk 
Lääne- ja Lõuna Horvaatias.  
 
d) Kas mõni loomakasvatusharu on arengult maailmas esimeste hulgas? 
Mitte ükski loomakasvatusharu ei ole esimeste hulgas. 
 
 
4. Milliseid põllumajandustooteid ekporditakse? 
a) Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? 
Kõige suuremat kasu toovad Horvaatia põllumajanduses loomakasvatussaadused, 
kuna kõige tähtsam toodang on värske lehmapiim. Teisel kohal on greibid ning 
kolmandal kohal põlisrahvaste sealiha. Neile järgnevad nisu, mais ja suhkruroog. 
 
b) Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse? 
Horvaatia impordis on toiduaine väärtuse poolelt esimesel kohal. Teisel kohal on 
sojakoogid, kuid maailmamastaabis, ei ole Horvaatia sojakookide impordis kõrgel 
kohal. 
 
c) Milliseid tooteid ekspordib? 
Kõige rohkem eksporditakse ​suhkrut​ (181 t), ​mais​i (165 t), ​nisu​ (108 t), ​joo​ke (mis 
pole alkoholid ) (54 t) ja sojauba (54 t).  
 
d) Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas? 
Maailmamastaabis on Horvaatia 20ndal kohal ainult rafineeritud suhkru ekspordiga.  
 
5. Milliseid keskkonnaprobleeme seoses põllumajandusega esineb?Kuidas neid 
mõjusid keskkonnale vähendada? 
Liigne kuivendamine alandab põhjavee taset ning rikub looduslikku veerežiimi. Selle 
mõju vähendamiseks ei tohi põlde üle väetada ja tuleb teha veele korralik 
biopuhastus. Lisaks sellele, kasutatakse intensiivses põllumajanduses raskeid 
põllumasinaid, mis muudavad mullad tihedaks, mille tulemusena õhusisldus mullas 
väheneb ja mullaorganismide elukeskkond halveneb. Selle mõju vähendamiseks, 
tuleks masinatele alla panna laiemad rehvid , mis ei vajuks nii maapinda sisse ja 
tuleb vähendada harimiskordi ehk teisisõnu käia põllul harva. 
 
 
Kasutatud materjalid: 
 
●  https://vara.e-koolikott.ee/node/2572 
●  https://www.nationsencyclopedia.com/economies/Europe/Croatia-AGRICULT
URE.html 
●  https://www.export.gov/article?id=Croatia-Agricultural-Secto 
●  http://www.momagri.org/UK/focus-on-issues/The-misery-of-Croatian-agricultur
e_1320.html 
●  http://www.unifaar.eu/?q=content/horvaatia 
●  http://www.fao.org/family-farming/detail/en/c/337282/ 
●  https://www.britannica.com/place/Croatia 
 
 
 
Horvaatia kontuurkaart 
 
 
Horvaatia põllumajandus #1 Horvaatia põllumajandus #2 Horvaatia põllumajandus #3 Horvaatia põllumajandus #4 Horvaatia põllumajandus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor guesswhoIam Õppematerjali autor
- Looduslikud eeldused (kliima, rejeef, mullad, maaparandustööd.
- Majanduslikud tingimused (kapital, tööjõud, turg, valitsuse majandusepoliitika, tootmisevormid)
- Millele on põllumajandus spetsialiseerinud ja lisaküsimused sellega seoses.
- Milliseid tooteid eksporditakse ja imporditakse.
- Keskkonnaprobleemid ja lahendused.
- Kasutatud materjalid ja Horvaatia kontuurkaart.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Argentiina
3
docx

Argentiina

võimalda seda ja piisavalt lihtsalt ei saa saaki. Põldu on kõige etem pidada Pampas (on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas Argentina), kuna sealne kliima võimaldab seda. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? a) Kapitali olemasolu Riigil peaks olema kapitali, et arendada põllumajandust edasi. b) Tööjõud (kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses) Enamus tööjõust on põllumajanduses, kuna põllumajandus hõivab riigis suurt osa. c) Valitsuse majanduspoliitika Valitsus annab raha põllumeestele ning eraldab piisavalt toetusi, et saaks põllumajandusega tegeleda. Paljud inimesed saaksid põllumajandusega tegeleda ja et riik arendaks seda edasi. d) Põllumajandusliku tootmise vormid. Loomakasvatused, karjapidamine(piimakarja ja lambakarja), istandused 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? - taime või loomakasvatusele?

Geograafia
kanada põllumajandus
10
docx

kanada põllumajandus

inimeste oskused ja nende võimekus põllumajanduse tootmisprotsessis. 2. Tööjõud (kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses). 2020. aasta andmetega on põllumajanduses hõivatud 1.421% rahvastikust. 0.879% naistest tegeleb põllumajandusega ja meestest 1.912%. (15) 3. Valitsuse majanduspoliitika. 2016. aasta andmetega tootis põllumajandus ja põllumajanduslik toit 111.9 miljardit dollarit sisemajanduse kogutoodangut (SKT) ja moodustas 6.7% Kanada kogutoodangust.(17) Uuemaid andmeid leidsin vaid kogu riigi rahapoliitika kohta. 2019. aasta sügise rahapoliitika aruandes prognoosis Kanada keskpank reaalse SKP kasvu 1,7% võrra 2020. aastal, mis on veidi suurem kui 2019. aasta 1,5%.(16) 5. mai 2020 teatas peaminister olulistest meetmetest

Põllumajandus
GeoIII koduto o nr1
3
docx

GeoIII koduto�o�nr1

Hispaania majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2018. aastal hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (23,9%), avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (18,0%) ning tööstus (17,7%). ELi-sisene kaubandus moodustab Hispaania ekspordist 66% (Prantsusmaa 15%, Saksamaa 11% ja Itaalia 8%), samas kui ELi-väliselt läheb 4% Ameerika Ühendriikidesse ja 3% Marokosse. (8) 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? 1. Taime- või loomakasvatusele. Mõlemale, olenevalt piirkonnast 2. Peamised kasvatatavad põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondade) Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Riigiuurimus Itaaliast
6
docx

Riigiuurimus Itaaliast

Lõuna Itaalias, Kus põllumajandusega rohkem tegeletakse, niisutatakse maad, sest Aafrika poolt tulevad tuuled tõstavad temperatuuri 45 kraadini. 2.Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? a)Kapitali olemasolu Riik eraldab põllumajandusele keskmiselt 1,5 millionit eurot aastas b)Tööjõud (kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses.) Põllumajanduses on hõivatud 2,1% Itaalia tööjõust, järelikult ei mängi põllumajandus Itaalia majanduses suurt rolli. d)Põllumajandusliku tootmise vormid? Itaalia põllumajanduses on esindatud kõik põllumajandusliku tootmise tüübid. Peaasjalikult siiski tegeletakse ekstensiivse põllumajandusega. 3.Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? - taime- või loomakasvatusele? Põllumajanduse osakaal on majanduses üsna väike ning taime- ja loomakasvatus enam vähem võrdsetel positsioonidel. Itaalia on üks maailma suurimaid nisutootjaid. Samuti kasvatatakse viinamarja

Geograafia
Ungari põllumajandus
6
doc

Ungari põllumajandus

2.1 Kapitali olemasolu Peale Euroopa Liiduga liitumist saadakse kasutada viljakate muldade potensiaali, sest nüüd on olemas kunstlikud niisutussüsteemid, mis loovad Ungarile kapitali. 2.2 Tööjõu hõivatus põllumajanduses Põllumajanduse osa tööhõives on eriti oluline riigi ida ja lõuna osas, kus see moodustab rohkem kui 12% piirkonna tööhõivest. Üldiselt on põllumajanduse hõive riigis 4,5%. 2.3 Põllumajandusliku tootmise vormid Ülekaalus kaubanduslik põllumajandus, kus põllumajandussaadusi ja loomi kasvatatakse müügiks. Ungaris on põhiliselt intensiivne põllumajandus. 2.4 Valitsuse põllumajandusepoliitika Valitus tahab võtta aluseks ,,National Agricultural Programme" põhimõtted, et valmistada põllumajandussektorit ette ühinemiseks Eliga. Need põhimõtted on: -maaelu areng -kvaliteetne toit mõistliku hinnaga -konkurentsivõimelised tooted, et suurendada eksporti -põllumajandustootjatele õiglane sissetulek

Geograafia
Rootsi põllumajandus
4
odt

Rootsi põllumajandus

Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Põllumaa hõlmab 7,5% riigi territooriumist, sellest 6,4% on haritav ja mitmeaastased põllukultuurid 0,02%. Rohumaad hõlmavad 1,06% Rootsi territooriumist ning mets hõlmab 70%. Pinnamood on mitmekülgne: lääne osas on mägine pinnamood, kuid mere rannikul ida osas ning lõuna osas on tasane pinnamood. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse (2111m) Seega on põllumajandus väga riigi rannikualadele kogunenud ja on ühes koos. Rootsis on valdavalt parasvöötme mandriline kliima kuid rannikualasid mõjutab mereline kliima. Põhja-Rootsi asub juba lähisarktilises kliimavöötmes. Keskmised temperatuurid Rootsis on talvel lõunas - 2 kraadi, põhjas -16 kraadi, suvel lõunas 17 kraadi ja põhjas 13 kraadi. Sademeid on 500­800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsis on vegetatsiooniperiood pikk lõunaosas

Geograafia
Venezuela
15
doc

Venezuela

Seal on viljakad orud, kuhu on koondunud suurem osa Venezuela rahvastikust, tööstustest ja põllumajandusest. Kõige läänepoolseim vahemik kulgeb mööda Kolumbia piiri ja on kõige hõredamalt asustatud. Marabaibost kagusse jäävate mägede tipud on aastaringlest lumised. Mäestiku ja merepiiri vahele jääb lai ala. Sealsed orud moodustavad riigi tuumiku koos õitsele puhkeva pealinna Carcasega. Sellel võrdlemisi väikesel alal on kõige tihedamini asustatud piirkond, intensiivseim põllumajandus, parim transpordi võrgustik. Suur madaliku avaus, mis on tuntud kui Orinoco madalik, ulatub Kariibi mere rannikust Kolumbia piirini põhjamägede ja Orinoco jõe vahel. On tuntud veel kui Ilanois, kuigi see 3 sisaldab veel laia sood Orinoco delta ja Kolumbia piiri juures. Ala on nõlvaks ümbritsevatele kõrgetele aladele, mitte kuskil ei ületa kõrgus 2 000 meetrit. Orinoco lisajõest Apurest põhjas,

Geograafia
Põllumajandus Brasiilias
6
docx

Põllumajandus Brasiilias

asub Amazonase džungel ja seal ei saa kasvatada selliseid taimi, mida kasvatatakse põllul kuna seal on liiga niiske. Brasiilia keskosas on suured mäed ja seal on ka suhteliselt raske põldu harida pinnamoe tõttu ja seepärast ei saa kasutada põlluharimiseks mõeldud tehnikat. Enamasti tegeletakse lõunapool. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud. Brasiilias on põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?  Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks on see, et riigil on kapital(hooned, masinad, väetised, tõuloomad, seadmed, seemned, maaparandus), tööjõud(tööjõu hulk ja oskused), valitsuse poliitika(toetused,tollipoliitika), turustamise võimalused ja äriteenuste kättesaadavus(masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus,turundus,kindlustus).

Põllumajandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun