Raied (0)

RAIED
KEIRO  USIN
METSANDUS
 
 
 Käesolev materjal ei ole  ammendav  ja ei 
sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid 
arvulisi näitajaid ja nõudeid.
 
 
Raiete jagunemine metsaseaduse 
järgi
1.
Hooldusraied
a.
Valgustusraie
b.
Harvendusraie
c.
Sanitaarraie
2.
Uuendusraie
a.
Lageraie
b.
Turberaie
1)      Aegjärkne raie
2)      Häilraie
3)      Veerraie
3.
Valikraie
4.
Trassiraie
 
 
5.
Raadamine
Hooldusraied
 Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, 
harvendusraieks ja sanitaarraieks. 
 
 
Hooldusraiete eesmärgid 
 Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine)
 Tulu saamine pikas perspektiivis
 Puidu kvaliteedi parandamine
 Looduslähedane  metsakasvatus
 
 
Hooldusraietega mõjutame:

Puistu  li gilist koosseisu

Puistu  tihedust

Puistu sanitaarset  seisundit

Puistu  vastupidavust  tormi ja –
lumekahjustustele

Puistu vastupidavust putukkahjuritele

Puistu vastupidavust seenhaigustele
 
 
Hooldusraietega mõjutame:

Puistu valgustingimusi

Mõjutada laasumist

Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist

Kiirendada  puuliikide  vaheldust

Kiirendada puistu väljakasvatamist

Suurendada puistu  juurdekasvu

Puistu dekoratiivset ja esteetilist väljanägemist 
 
 
Metsaseadus
 Valgustusraiet tohib teha puude valgus­ ja 
toitetingimuste parandamiseks ning metsa 
liigilise koosseisu kujundamiseks.
 Valgustusraiet tohib teha metsas, mille 
keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm. 
 
 
Puude hõrenemine vastavalt 
vanusele
 
 
Puude hõrenemine vastavalt 
vanusele
Arenguklass
Puutaimi hektaril
noorendik
5 000…10 000
keskealine puistu
1 000…2 000
valmiv puistu
umbes 1000
raieküps puistu
500…600
 
 
Miks okaspuud ei saa kohe 
lagedat ala asustada?

männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal,

seemnete lenduvus on pioneerli kidel parem,

kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike,

mänd ja eriti  kuusk  on pikka aega  stressis  kõrreliste konkurentsi 
tõttu kamardunud pinnasega alal,

kuuske kahjustavad oluliselt lagendikel hiliskülm ja 
päikesekõrvetus,

rohundite varis langeb okstele ja jääb  okaste  taha kinni.

pioneerli kidest  lehtpuud  ja/või nende juurevõsud varjutavad 
oluliselt okaspuude järelkasvu,

okaspuude järelkasv süüakse loomade poolt ära (kärsakad, 
hi red jt.)
 
 
Miks lehtpuud hõivavad  lageda  
ala, raiesmiku?

haab  ja hall  lepp  paljunevad edukalt juurevõsudest, teised 
lehtpuud kännuvõsust,

pioneerli kidel on praktiliselt igal aastal  seemneaasta  ja 
seemneid on rohkesti,

seemned on kerged ja tuulega hästi kaugele kantavad,

pioneerli kide seemikud on kiirekasvulised,

lehtpuud on vastupidavamad temperatuurikahjustustele,

varis libiseb lehtpuuvõrsetest mööda, ladvavõrse jääb kulu 
alt enamasti välja,

sügavajuurelistena väljuvad lehtpuud ki remini kõrreliste 
juurkonkurentsist.
 
 
Segapuistu eelised

Viljakal kasvukohal ligi 20% rohkem puitu

Mulla viljakuse optimaalsem kasutamine

Valguse parem kasutamine

Mullaviljakuse  parem säilimine

Nooruses külmahella liigi (kuusk) kasv  turbe  al

Väiksemad kahjustused (tuul, tuli, lumi, putukad, 
seened jne)
 
 
Segapuistu eelised

Parem laasumine (parim  kaasik  
70Ks30Ku)

Liigirikkus ja  elutingimused

Kõvalehtpuude kasvatamise võimalus

Parem vastupidavus atmosfäärisaastele

liigirikast parkmetsa ja ürgmetsa peetakse 
esteetilisemaks

Võõrpuuliikide kasvatamise võimalus
 
 
Millele vastata?

Kui tihti  raiuda ?

Kui palju raiuda?

Mida raiuda?

Mida alles jätta?
 
 
Mis mõjutab?

Puidu hind

Tööjõu hind

Tehnika hind

Intressid , laenuprotsendid,  inflatsioon

Soovitav  tulu määr
 
 
Millele  tugineda ? 

Enne mass, siis kvaliteet

Kui on puit, küll leidub ka  turg

Tehnoloogiad  arenevad

Puidu juurdekasv on ennustatav, hinna käitumine mitte

Maksimaalne biomassi  produktsioon  kasvukohal 
tähendab ka stabiilset metsökosüsteemi

Peenmaterjali vajadus kasvab (küte ja paber), osa 
materjalist kasvab jämedaks nagunii
Samas biomassi  kasvatades  peab olema tagatud 
mitmekesisus
 
 
Millele tugineda? 

Looduslähedus

Metsakasvajata ei tohi kalduda 
äärmustesse

Samas ei tohi  karta  ka teatud otsuste 
muutmist

Iga otsus tuleb teha kohapeal ja antud 
ajahetkel

Riske maandab mitmekesisus igas mõttes 
(a la aktsiaportfell)
 
 
Okaspuupuistu hooldamine

Liiga varane valgustusraie võib kännuvõsude 
kasvu tõttu nõuda kordusraiet.

Okaspuupuistu hooldamisel võib jätta 
gruppidena (umbes 10­20 %) kasvama lehtpuid 
(tamm, saar, vaher,  jalakas , künnapuu, võib ka 
kaske , pärna ja isegi sangleppa, kui see väldib 
häilude teket), eriti  aladele , kus  okaspuid  pole. 
See mitmekesistab puistut, tõstab mullaviljakust 
ja vähendab kahjustuste ohtu. 
 
 
Kuuse eripärad
 Varjutaluv

Tihe

II rinne, järelkasv

Reageerib hooldamisele aeglaselt
 Heaks puistuks kasvamiseks vajab viljakat 
kasvukohta  
Suurem hooldusvajadus, kuna viljakal alal 
suurem  konkurents  
 
 
Kuuse eripärad

Kasvukiirus
Kasvab  eluea  lõpuni, suur produktiivsus

Noorelt aeglane

Lehtpuud kasvavad üle

II rinne

Looduslikult ainult segapuistutes

Külmahell

Tormihell

Põuakartlik
 
 
Kuuse eripärad
 Mädanikud ja murdumine 

Iga  vigastus   ­ mädanik 

Murdub  hiljemalt  paarikümne aasta pärast 

Põder esimesed 10 aastat ei ohusta, kits küll 
 
 
Valgustusraie kuusikus
 Kui kuuse ladvavõrse juurdekasv on 
suurem kui võra külgokste juurdekasv (nn 
positiivne juurdekasv), siis on kuuskedel 
valgust vähemalt rahuldavalt. 
 Kui külgokste juurdekasv hakkab ületama 
ladvavõrse juurdekasvu (nn 
vihmavarjukuused), näitab see, et on vaja 
valgustingimusi parandada. 
 
 
Valgustusraie kuusikus
 Nõuab  noorest   peast  palju hooldust.
 Esimesed 10 aastat võib  lehtpuu  välja 
raiuda.
 Puhtkuusikus tehakse valgustusraiet vaid 
siis, kui noorendik on väga tihe (üle 10 000 
tk/ha).
 
 
Valgustusraie kuusikus
 Aladel, kus võib esineda hiliskülmi, näiteks 
reljeefi madalamates osades, tuleks  kattev  
puistu ära raiuda võimalikult  hilja  või jätta 
kasvama üksikuid harvalt paiknevaid 
lehtpuid, millede võrastik takistab soojuse 
väljakiirgamist ja ei lase sellega 
temperatuuril alla 0 langeda.
 
 
Valgustusraie kuusikus
 
 
Valgustusraie kuusikus
 Kasvama jäetakse kuusest  nooremad  ja 
väiksemad lehtpuud. Kui kuusel on 
vanuseline eelis (ca 8­10 aastat) lehtpuu 
ees, siis tekib tulevikus enam­vähem sama 
kõrgusega segapuistu.
 
 
Harvendusraie kuusikus
 Puhtkuusikus minimaalselt.
 Tihedat kuusikut võiks raiuda kahes jaos, 
siis on valgusšokk väiksem.
 Liiga hõredas  puistus  tormioht.
 Kui kahtled – ära tee!
 
 
Männi eripärad
 Valgusnõudlik

Varjajad välja

Võrreldes kuusikuga hõredam

Laasumine

Uuendus metsaservas ja harvikus
 Tugev juurekava

Vähene tormikahjustus

Seemnepuud
 
 
Männi eripärad
 Külmakindlus

Ei vaja turvet
 Vähenõudlik

Vähene konkurentsivõime viljakal alal
 Põder 

kahjustuse oht väheneb 20­30 aastaselt
 
 
Valgustusraie männikus
 Puhtmännikutes reeglina valgustusraiet 
teha vaja pole, välja arvatud siis, kui 
männinoorendik on väga tihe. Tiheda 
noorendiku puhul on tüvi hästi laasunud, 
kuid  peenike  ja võra on vaid väike  tutt  puu 
ladvas. Kuna tüved on  peened , võivad 
puud kannatada lumevaalimise tõttu. 
 
 
Valgustusraie männikus
 Haavad tuleb männikultuuridest välja 
raiuda, sest haab  vahendab  
vaheperemeestaimena männi­pigiroostet.
 
 
Valgustusraie männikus
 Männi­ kase  seganoorendikus võib kaski 
säilitada harvendatud gruppidena (eriti 
looduslikes noorendikes, kus mänd esineb 
laiguti). Üksikute puudena mändide keskel 
kasvades võivad kase oksad “piitsutades” 
männi võrsetelt hõõruda okkad, koore ja 
pungad  ning viia naaberpuud hääbumiseni.
 
 
Harvendusraie männikus
 Võra ei tohi liigselt lüheneda.
 Põdra­ ja lumekahjustuse ohu korral võib 
jätta puistu veidi tihedama, see soodustab 
ka laasumist. Pärast 40 aastat põder ei 
ohusta.
 
 
Valgustusraied lehtpuupuistutes
 Valgustusraiet tehakse üldiselt kuni 7 
meetri kõrguses lehtpuunoorendikus.
 Kui elusvõra on poole puu kõrgusest 
lühem, siis juurdekasv väheneb ja pärast 
raiet puud nõrgenevad.
 Varajase valgustusraie puhul võib kännu­ 
ja juurevõsude kasv nõuda kordusraiet.
 
 
Valgustusraied lehtpuupuistutes
 Kase­ ja haavanoorendikes peaks peale 
teist valgustusraiet allesjäävate puude arv 
hektaril olema 1800­2000. Kase 
kasvatamisel  on ka seisukoht, et esimesel 
valgustusel jätta 3000 tk/ha ja teistkordsel 
valgustusel teha tugev väljaraie, jättes 
1000 tk/ha.
 
 
Metsaseadus

Harvendusraiet tohib teha metsas, mil e keskmine 
rinnasdiameeter on vähemalt 8 cm ning 
rinnaspindala  on lubatud alammäärast suurem. 

Harvendusraiet tehakse metsa väärtuse 
tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu 
reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate 
puude puidu kasutamise võimaldamiseks . 
 
 

Harvendusraiet  tehakse  tavaliselt  latimetsades  ja 
keskealistes  metsades  ning  mõnikord  ka 
valmivates  metsades.  St  harvendusraietega 
alustatakse  enamasti  20...25  aasta  vanustes 
metsades 
ja 
lõpetatakse 
üldiselt 
puistu 
valmivasse ikka jõudmisel. Keskealisi ja valmivaid 
puistuid,  eriti  kuusikuid  ülemäära  hõrendades 
langeb  nende  tagavara  juurdekasv  ja  väheneb 
uuendusraiest saadav puidu kogus.
 
 

Harvendusraieid  korratakse  20...40  aasta 
vanuses metsas 5­10 aasta järel, hiljem 10­
15  aastase  vahega.  Kui  korraga  raiutakse 
välja  võimalikult  palju  puitu,  peab  mets 
vahepeal   taastuma,  mis  tähendab,  et  uue 
harvendusraie saab teha pikema aja pärast. 
Jälgida 
tuleb 
puistu 
rinnapindala 
alammäära, 
mille 
annab 
metsade 
majandamise  eeskiri .
 
 
Parimad puud:
 Terved
 Hästi arenenud võraga
  Sirged
 Korralikult laasunud
 Hargnemata 
 Tüvi väikese koondega 
 
 
Kasulikud puud:
 Aitavad kaasa  parimate  puude 
laasumisele, kasvule ja majanduslikult 
väärtuslikeks puudeks kujunemisele
 Annavad olulise osa puistu tagavara 
juurdekasvust 
 
 
Väljaraiutavad puud:
 Takistavad parimate ja kasulike puude 
kasvu (nn “ hundid ”)
 Surevad või surnud puud
 Halbade tüve­ või võraomadustega puud
 Liigiliselt sobimatud puud
 Asendilt sobimatud puud
 
 
“Hundid” välja!
 
 
Säilita parimad puud!
 
 
Säilita antud pinnasele 
sobivaimad liigid!
 
 
Harvenda  selliselt , et puudele jääks 
võimalikult võrdselt valgust ja 
toitaineid.
 
 
Kumba  harvendad varem?
Noorem puistu
Vanem puistu
Segapuistu
Puhtpuistu
Lehtpuistu
Okaspuistu
Kiirekasvuliste li kidega 
Aeglasekasvuliste li kidega 
puistu
puistu
Valguselembeliste li kidega  Varjutaluvate li kidega 
puistu
puistu
Paremaboniteediline puistu Halvemaboniteediline 
puistu
 
 
Kokkuveoteed
 kokkuveoteede laius 4 meetrit 
 Kokkuveoteed ei tohi moodustada üle 20 % 
raielangi pindalast 
 
 
Kokkuveoteed

Veoteedelt väljaraiutud puude arvel väheneb 
puistu juurdekasv kümmekond protsenti, looduliku 
väljalangevuse põhjustatud juurdekasvu kadu 
ulatub kuni 22 tm/ha. Kui kokkuveoteed laienevad 
üle nelja meetri, hakkab juurdekasvu vähenemine 
juba majanduslikku mõju avaldama. Tee veeres 
kasvavad puud ei suuda enam tekkinud lisaruumi 
kasvuks ära kasutada. Seega on teede laiuse 
jälgimine olulisem kui teede omavaheline 
vahekaugus .
 
 
Kokkuveoteed

Raja tee puistu hõredamatesse  kohtadesse .

Kasuta ära olemasolevaid metsateid, sihte ja 
häile.

Kokkuveoteed võiksid olla võimalikult  kitsad  ja 
looklevad. 

Käänakutesse on soovitav teiste puude kaitseks 
jätta nn põrkepuud, mis raiutakse kokkuveo lõpus.

Väldi lodusid ja soonikuid ning raja võimaluse 
korral kokkuveoteed  langi  kõrgematesse 
kohtadesse. 
 
 
Uuendusraied
 Uuendusraiet tehakse metsa 
uuendamiseks
 
 
Lageraied
 Lageraiel raiutakse langilt ühe aasta 
jooksul kõik puud, välja arvatud:
Seemnepuud

Säilikpuud

Elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud 
puud
 
 
Seemnepuud
 seemnepuudeks jäetakse 20–70 hajali või 
mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, 
arukaske,  saart , tamme, sangleppa, 
künnapuud või jalakat ühe hektari kohta 
 Seemnepuud võib koristada sanitaarraie 
korras pärast nende ülesande täitmist, kuid 
mitte varem kui kolm aastat pärast lageraiet. 
 
 
Säilikpuud

Kasvavad puud või nende säilinud püstiseisvad 
osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis 
tihumeetrit ühe hektari kohta. 

Esimese rinde suurima diameetriga puud, 
eelistatult kõvalehtpuud, männid ja haavad, 
samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, 
õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puud. 

Elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad 
puud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa 
alatiseks. 
 
 
 Lageraiet võib teha küpsusvanuse või 
küpsusdiameetri järgi.
 Küpsusvanused, küpsusdiameetrid on 
toodud metsade majandamise eeskirjas ja 
lankide  suurused metsaseaduses
 
 
Liitumisajad
 Mänd, kuusk ja kõvad lehtpuud – 4 aastat
 Muu  – 2 aastat
 Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse
 Uue lageraielangi tehib eelmise kõrvale 
teha pärast liitumisaja möödumist või kui 
kaks lanki koos ei ületa langi lubatud 
suurust
 
 
Turberaied
 Uue metsapõlve väljakasvatamiseks vana 
metsa otsese või külgturbe all.
 Langi suurus max. 10 ha
  Kuusikutes  turberaiete tegemine keelatud. 
 
 
Lageraie 
   eelised       ja      puudused
 Lihtne korraldada ja 
 Kujunevad ühevanuselised 
mehhaniseerida
metsad
 Lihtne  uuendada
 Järsk keskkonnamuutus:
 Lihtne prognoosida 
   
a.  Kaob vana metsa  turve , 
raiemahtu
suureneb külmaoht
 Lihtne teostada, ei nõua     
b.  Hoogustub 
metsakasvatuslikke 
kamardumine , lehtpuuvõsa 
eelteadmisi
teke
 Loob soodsad tingimused    
c.  Lõhutakse  taimkate  ja 
valgusnõudlike liikide 
tihti ka metsamuld
uuenemiseks
   
d.  Võib hoogustuda 
 Raie korraga, ei vigastata 
soostumine
tulevikus noori puid
 Nõlvadel erosioonioht
 
 
               Turberaie 
   eelised       ja      puudused

Asendamatud puistutes, kus   Võrreldes lageraietega 
lageraie kahjustaks puistu muid 
keerukam  teostada, nõuab 
funktsioone
eelteadmisi

Väiksemad kulud 
 Raie tehakse mitmes järgus, 
metsauuendamisele
mis toob kaasa ohu vigastata 
tulevikus noori puid; osa 

Sobib kaitsemetsades
uuendust hävib

Putukkahjustuste oht 
looduslikele taimedele 
 Puistu muutub tuulehellaks
märgatavalt väiksem kui 
 Tööd on kulukad ja 
kultuuris
mehhaniseeerimine keerukam

Mets ei kujune ühevanuseline  Uuenemine ei pruugi olla 
edukas

Keskkonda ei  muudeta  järsult  Puuliikide ebasoovitava 
vahelduse oht
 
 
Raieaeg 
sõltub 
ilmastikust, 
kasvukohast 
ja 
mehhanismidest.
Raie aja, masinate ja  tehnoloogia   valikul  tuleb vältida:
mul aomaduste ja veereži mi halvenemist ning mul a 
erosiooni,

metsateede, sihtide, sildade, kuivenduskraavide 
lõhkumist,

raiestiku uuendamise või loodusliku uuenemise 
raskenemist või võimatuks muutumist raietööde 
tagajärjel 
 
 
Loe lisaks:
 Metsaseadus ­ 
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1044018
 Metsa majandamise eeskiri ­ 
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=1044018&id=12771900
 
 

Document Outline

• RAIED
• Slide 2
• Raiete jagunemine metsaseaduse järgi
• Hooldusraied
• Hooldusraiete eesmärgid 
• Hooldusraietega mõjutame:
• Slide 7
• Metsaseadus
• Puude hõrenemine vastavalt vanusele
• Slide 10
• Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada?
• Miks lehtpuud hõivavad lageda ala, raiesmiku?
• Segapuistu eelised
• Slide 14
• Millele vastata?
• Mis mõjutab?
• Millele tugineda? 
• Slide 18
• Okaspuupuistu hooldamine
• Kuuse eripärad
• Slide 21
• Slide 22
• Valgustusraie kuusikus
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Harvendusraie kuusikus
• Männi eripärad
• Slide 30
• Valgustusraie männikus
• Slide 32
• Slide 33
• Harvendusraie männikus
• Valgustusraied lehtpuupuistutes
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Parimad puud:
• Kasulikud puud:
• Väljaraiutavad puud:
• “Hundid” välja!
• Säilita parimad puud!
• Säilita antud pinnasele sobivaimad liigid!
• Harvenda selliselt, et puudele jääks võimalikult võrdselt valgust ja toitaineid.
• Kumba harvendad varem?
• Kokkuveoteed
• Slide 49
• Slide 50
• Uuendusraied
• Lageraied
• Seemnepuud
• Säilikpuud
• Slide 55
• Liitumisajad
• Turberaied
• Lageraie     eelised       ja      puudused
•                Turberaie     eelised       ja      puudused
• Slide 60
• Loe lisaks: